29 – 30.01. 2011 Otepääl Kakulaanes

Oohhhoohooo Bertal algasid päevad paradiisis.

Laupäeva varahommikul startisime Otepääle Kakulaane suunas, et maha pidada traditsiooniks saanud Lincona talvepäevad. Alguses küll natukene kõhklesin, kas Bertat kaasa võtta aga selle peale ütles Indrek, et kuidas ma saan koerale sellist mängulusti keelata, võtku ma kaasa.

No ja kaasa ma ta võtsin. Bertal vedas, terve suur seltskond nunnutajaid, mängijaid ja silitajaid. Berta oli täielikult sõiduvees.

Ainukene reegel, mida ma nõudsin oli see, et isegi siis kui Berta vaatab maailma armsama näoga kellegile otsa ja pilgust võib lugeda ülimat nälga – BERTA SÖÖTMINE ON KEELATUD!!!

Ette rutates võin öelda, et reeglist pidasid kõik kinni aga arvati, et ma näljutan koera, et isegi viinerit ei luba laua äärest anda

Sõit Otepää suunas sujus viperusteta. Pikk bussisõit ei väsitanud Bertat üldse, sest oma kotis tukkumisele lisaks sai ta ju aeg-ajalt süles olla ja kuulda kui armas ta on.
Muuses kallis kolleeg Nele teatas, et Berta lõhnab nagu shokolaad. Imestasime pikalt, et huvitav, mis shokolaadi tema küll sööb!!! :)

Kallihetk

Õu jeee!

Uudishimulik Berta

Trips-traps-trull turniir

Oi kui mõnus!

 

Otepääl suundusime Anso mäele snowtuubitama. Üliäge oli! Kahjuks pidi Berta sellel ajal bussis oma kotis sooja teki all olema, sest inimeste sekka kelgutama teda ei lubatud. Ei hakanud isegi küsima, et kas võib, hindasin ise olukorda liiga ohtlikuks ja seega sai ta magamispausi osaliseks. Vastutasuks mängisin temaga pool tundi lumepalli sõda – igaljuhul on tal kombeks lumepalle ära tuua ja seega kogunes minu kõrvale parklasse suur lumepalli kuhi.

Kui mäelt kelgutamast tulime siis otsustasime, et ei viitsi jala mäest alla tulla ja nii me veeresime mäest alla. Siis otsustasime laviini tekitada ja see kõik õnnestus imehästi.

Seltskond kelkudel Ps. märkate, et Tehvandi on taustaks!

Inimkett mäest alla rullumas

Me ei ole normaalsed!

Hetk enne laviini

 

Majja tagasi tulles sai saun sooja pandud, veetünnile tuli otsa ja supi valmimisele hoogu antud. Muidugi suure söömise ja trallitamisega unustasime saunatünnile tuld alla panemast, seega esimesed saunalised said tünni hüpates külmakrambid aga ka see probleem sai 3h möödudes lahendatud.

Kõhud täis sai ka Berta süüa ja täpselt oma söögiajal. Ja siis algas Aliase turniir! Naer on terviseks aga liiga palju naeru on liiast. Ilmselt sellel aastal ei olegi nii palju naernud kui nüüd! No näiteks kuidas sa suudad arvata ära sõna „talvekummid“ kui seletaja loeb sõna valesti ja seletab sulle sõna „talvekummikud“. Ja kui te kuuleksite kuidas kolleeg Michel sõnu seletab siis see, kes temaga kunagi ühte meeskonda satub siis raudset närvi ja tugevat kannatust, sest nii ümber nurga ja kaootiliselt oskab ainult tema seletada!

Muuseas Berta oli suur saunaline, iga kord kui seltskond saunatünni jooksis oli tema ka platsis ja pidi takistama tal sinna sisse vulpsamast.  Ühesõnaga lõbus oli kõigil, nii neljajalgsetel, kahejalgsetel kui kahejalgsetel kes liigse Limpa tarvitamisel aeg-ajalt neljajalgseteks muutusid.

Mina ka, mina ka, mina ka!

?????

Möll ja trall oli Bertal pidevalt

Õu jeeee!

 

Oooo aga Bertal oli pidu, sellel ööl magas ta minuga voodis ja minu kaisus. Kusjuures kui esimesed ärkasid siis Berta ei liigutanud ka vaid puges veel rohkem mulle kaissu ja nõustus ärkama siis kui ma talle üritasin seletada, et nüüd me ärkame ja lähme hommikust sööma.

Teise päeva hommikul sai aknast kitsi vaadata, naabrikassi hirmunud nägu vaadata kui Berta talle haugatas ning kaerahelbe pakki laual vaadata, sest esiteks keegi ei viitsinud putru keeta ja teiseks oli hommikul ka puhas joogivesi kellegi kurku kadunud (või noh eks me kõik vajasime sellel hommikul palju puhast vett). Kahjuks kraanivesi ei sobinud juua ja seega vaatasime nukralt kaerahelbe pakki ja sõime võileibu (mis tegelikult olid väga head)

Tagasiteel oli meil oma isiklik Lõuna-Eesti Padaorg, Enne suurele teele jõudmist pidime läbima külavahe tee. Muidu oli kõik ok aga siis viimane 500m enne peateele jõudmist jäime bussiga kinni. Ehhh tee oli kuskile kadunud, seisime keset põldu!! Ja siis sündis ime, keset valget massi liikusid vilkurid meie poole ja see oli sahk!! Ei ole võimalik, keset tühermaad, pühapäevahommikul liigub meie suunas lumesahk, et meid välja paista!!! IME!

Selline oli vaatepilt esiaknast...KUS ON TEE???

Ei ole võimalik! Sahk meie suunas liikumas!

Meie sõber sahajuht

 

Sahk ajas tee lahti ja hakkasime liikuma, vaevaliselt aga liikusime ja siis sahhhh! Jäime jälle kinni. Ei ole võimalik, just oli sahk käinud ja nüüd jälle põlvekõrgune lumi! Egas midagi rahvas bussist välja ja asusiem bussi välja kaevama ja lükkama. Tuul oli selline, et hetkega olid kõik lumetondid ja nägu lund täis. Mina pole sellises lumetuisus olnud, kus sa ei näe kõrvalseisjat, sest lihtsalt lumetorm on nii tihe ja võimas, et nägemine on olematu. Eks me siis ca 1,5h seal lumes pusisime ja välja pusisime. Ca 500m lükkasime ja kaevasime bussi edasi. Absoluutselt kui väsitav see oli!! Pildid on päris hullud aga tegelik olukord oli veelgi hullem. Tuul on nii tugev, et astud küll aga ei suuda tuulele vastu astuda, lihtsalt lükkab ümber!

Oma isiklik Padaorg :)

Jube raske oli lükata

Buss sai liikuma aga meie pidime sumpama lumetormis

Aga õnneks peateele jõudsime ja seal oli tee sõidetav ja nii me asusime kodu poole liikuma. Kogu möllu ajal Berta magas rahulikult oma kotis, sest tal oli ju kõik hästi! Väsitav päev selja taga, palju möllu ja uusi olukordi, kõht täis ning ase mõnus.

Mida lähemale Tallinnale, seda ilusamaks läks ilm

Otepääl avastasime retro närtsu :)

Koju jõudes rõõmustas Berta pööraselt Indrekut nähes. Indrek ja Berta olid energiat täis ja soovisid jalutama minna. Noh mis mul üle jäi, kuivad soojad riided selga ajada ja uuesti jalutama minna, oehhh!

Aga ülilahe ja ülitore nädalvahetus oli, kõhulihased naerust siiani haiged ja Berta sellest möllust täna sutsa uimane aga õnnelik.

Ühispilt Kakulaane maja juures. Paremal on Berta pea :)

 

Ps. Muuseas uus lelu, mille Berta talvepäevade auks sai, õnnestus tal ribadeks mängida

Ühes tükis pall

Mitmes tükis pall :)

22.01.2011 Koolitunnis/trennis ja väike jalutuskäik Randveres

Täna enne koolitundi põikasime Randverest läbi. Eesmärk koos Bertaga minu vanematele tere öelda.

Tere põõsas!

Sama põõsas hilissuvel

Tere trepp!

...ja hetkepärast pea ees lumehange!

Täna koolis tegime alustuseks paar soojendusharjutust ja siis näitasime Nataljale ette kuidas käib kõrvale tulek, kuidas liiguvad koerad kõrval, kaheksad ja tagurdamine. Berta sai kiita. Kürvale tulek, käimine olid väga ilusad. Natalja näitas edasi kuidas kõrvalolekus koera harjutada ja kuidas hoida ta tähelepanu pikemalt endal. Natalja lisas, et neid on vaja harjutada ja need on raskemad kui näitasime Bertaga, et meil on see käkitegu. Ma ei tea kuidas aga mingil põhjusel ta tegi neid harjutusi VÄGA ilusasti. 

Olen tähelepannud, et Berta on trennis väga kontaktialdis, püsib kaua käskluses ja vaatab pind eripingselt, oodates järgmist käsklust. Ise arvan, et see on sellest, et ma olen algusest peale jube kohmerdis olnud, hiiglama kaua läheb aega kui ma maiust taskust võtan, vahepeal pean nina nuuskama, noh ja mida sellel koeral siis teha kui olla kannatlik ja oodata rahulikult, mida ma järgmisena palun teha :)

Huvitava triki oleme õppinud; kui soojenduses palume koertel teha kolm ringi oma telje ja siis premeerime maiusega siis Berta hüppab õhus need ringid. Täna tulid need kohe eriefektselt välja!

Kaheksate tegemine takistusel, poom, slaalom, lahtine tunnel ja kott-tunnel, kõik need harjutused tulid vaevata välja. Anna käsklus ja koer tormab rajale. Ainukene märkus, mida me täna Natalja käest saime oli see, et perenaine ei jõua joosta nii kiiesti kui koer! No kes põrguline jõuaks joosta ühest tunneli otsast teise nii kiiresti kui Berta.  Ma tõesti üritasin ja me olimegi ühel ajal soovitud kohas, ainukene vahe, et minul oli kee vestil aga Bertal nägu justkui ta oleks aeglaselt-aeglaselt jalutanud. No egas midagi tuleb hakata ennast vormi viima, et suudaksin koeraga ühte rütmi joosta :)

Saime koju harjutamiseks paar harjutust kaasa, seea tuleb jälle trennirohke nädal - vaja ju järgmine kord näidata, milline lapsgeenius Berta on :)

Väga vahva oli, tundub, et me mõlemad naudime koolitunde ikka VÄGA!

ps. Nataljaga vesteldes sain teada, et ühel päeval kui üks suur koer Bertat ründas, käitusin ma õigesti. Haarasin koera sülle ja läksin rahulikult olukorrast minema. Ei nunnutanud ega pööranud Bertale liigset tähelepanu, vaid ohu möödudes panin ta maha ja jätkasime jalutuskäiku. Ainukene, mida ehk tulevikus teha on ründavat koera ise eemale hirmutada.

ps.ps. veel sain koolis targemaks kuidas koera haukumist koera/inimese peale lõpetada. Olen selles olukorras Berta rihma pingule tõmmanud, EI käskluse andnud ja koera rihmast järsult enda poole tõmmanud. Tuleb välja, et tegelikult tuleb rihma hoopis järle anda, ainult kergelt rihmale survet avaldada ja öelda EI. Kui ta mulle tähelepanu pöörab siis kiita. Kusjuures Berta hakkas kõrval platsil oleva koera peale haukuma ja Natalja käitus nii nagu kirjeldasin ja Berta jäi automaatselt vait ja unustas teise koera.

Kui palju tarkust veel vaja omandada, et Berta minu soove mõistaks:)

20.01. 2011 Jalgpalli hull/huligaan Berta!

Kõige esimene mänguasi, mille me enne Berta tulekut ostsime oli karvane ja pehme jalgpall. Beebi-Berta mängis sellega hellalt, kutsikas-Berta tuuseldas palli nii, et minu ema pidi seda ikka ja jälle kinni õmblema. Peale mängu sai pall kokku lapitud/õmmeldud ja erilistel hetkedel Bertale mängida antud.

Mõtlesin, et ostan uue samalaadse palli aga seda ei olnud enam kuskil. Aga täna lõpuks leidsin!!!! Ohh seda õnnepäeva Bertale. No ja nüüd on Bertal jälle terve jalgpall erilisteks mänguhetkedeks :)

Berta esimene õhtu meie juures

Vana pall kui Berta oli 3 ja poole kuune.

Vana pall vajas taaskord parandust!

Tutt-uus pall TÄNA!  Veel terve ja särav

Õndsushetk palliga

Milline tuuseldamine ja rõõm oli palliga taaskohtumine. No eks paar õmblust pidin juba tegema aga seekord anname palliga mängida ainult VÄGA-VÄGA erilistel hetkedel.

Selline mürakaru on ta meil!

18.01. 2011 Intelligentne koer

Meie koer on intelligentne! 

Berta hindab sümfoonia muusikat, mõistab ja kuulab seda unustamatult. Lisaks tajub ta kui keegi võõras on kuri või räägib halba teistest.

Vaatasime televiisorit, Berta toimetas omi asju ehk  mängis piiksumänguasjaga, kui ekraanilt hakkas üks kuri tädi teiste kohta halvasti rääkima. Momentaalselt Berta lõpetas mängimise, vaatas ekraanile ja urises. Ja ei nõustunud televiisori eest ära tulema, vaatas ja tegi imelikku häält. Õnneks tädi kaua ei rääkinud, seega sai ka Berta oma mängimist jätkata.

Õhtul hilja vaatasime Dr. House`i.  Peaaegu terve seeria mängisime Bertaga päris pööraselt, jooksime mööda tuba, sikutasime sikutamisleluga ja mängisime piiksulelu peitmist. Raske on neid mänge lahti seletada aga need on sellised mängud kus sa unustad kõik ümbritseva ja Berta on täiesti pöördes! Just sellel hetkel kui käis äge möll, hakkas ekraanilt kostma tsello mängu. Momentaalselt Berta katkestas möllu ja vaatas üksisilmi ekraanile! Meelitasin ta mängima aga ta ei teinud minust välja, kuni muusika lõpuni vaatas ta ekraani ja kuulas muusikat pea viltu. Kui tsello mängimine lõppes hakkas Berta uuesti möllama.

Egas midagi kui soovime rahulikku hetke, paneme Beethoveni kõlama ja ongi meil rahu majas.

Vot selline intelligentse muusika austaja on meile koju tekkinud!

Nostalgia :)

Täna tööfaile otsides sattusin arvutis piltide peale, mille olemasolu olin unustanud. Ei saanud endast võitu, seega pidin töö 15min ära unustama ja nostalgitsema asuma :)

Väike väänkael ja rõõmurull on ta meil alati olnud!

Maiasmokk ...sirutus õuna juurde

Väike pontsakas kutsa

Meie südamekoer

Armas

16.01. 2011 Koer kaminatule paistel :)

Täna oli külma vahemikus -16...-12. Ilm oli väga külm aga Berta õuelembust see ei peletanud. Õue soovib ta iga kell, sajab lund, vihma või lörtsi, on soe või külm õue on ta alati valmis minema. Ja kui keegi viitsib lumepalli visata siis on elu lill!

Peale külmas viibimist on hea kui saab sooja. Minu ema hoolitsus on teada, seega kui Berta oli palju õues olnud tegi ema ahju tule, et Bertal soe oleks. No ja Berta siis oligi ahju ees soojas...muidugi kuni selle hetkeni kui sai võimaluse õue mürama minna :)

Kui soe!

Berta ei saa aru, miks ma teda pildistan. Normaalne ju soojas olla!

15.01. 2011 Lapsgeenius!

Bertaga kooli minnes olid Indreku viimased sõnad: „Küllik, ole täna tubli! Kuula tähelepanelikult mida treener ütleb ja õpi hoolega!“ Ehhh, mis mõttes! Tuli välja, et Indrekul oli õigus. Peale soojendusharjutusi näitas Natalja, mida ma valesti teen ja peale seda sujus trenn nagu õlitatud.

Berta poomil – ta nagu oleks sündinud poomil käimiseks, mida kiiremini mina jooksin, seda kiiremini lippas Berta poomil. Paar korda kui ta enne lõppu poomilt maha hüppas olid need minu valest juhendamisest tingitud,nimelt ma ise ei jooksnud lõpuni.

Tunnel, kus pool osa on kott, sinna ta sõna otses mõttes hüppas sisse. Ta oli nagu väike tuulispask, kes kuuldes sõna „tunnel“ tormas kott-tunnelisse ja läbis selle ülikiiresti. Ja slaalom!!!! Vot seal avaldusid Berta lapsgeeniuse tundemärgid. Slaalomis oli üle 1e pulga võrk ees. Käsklus „slaalom“ ja Berta sööstis slaalomisse ja ta tegi seda ülikiiresti. Siuh-sauh läbis ta slaalomit mõlemalt poolt. Mõnikord mõni pööre jäi vahele aga Berta ei saanud sellest aru, vaid jätkas uuesti slaalomi läbimist. Eriti naljakas oli see kui ta keset slaalomi läbimist tormas Karini Ahto juurde, väljendas ta juures oma rõõmu ja sööstis slaalomisse tagasi, just täpselt sealt kust tal pooleli jäi.

Vot tänases trennis oli Berta slaalomi äss. No tõesti nii ilusast sooritust ei ole ma Bertalt varem märganud!

Kummi rõngast läbi hüppamisele asudes hakkas Natalja meie juurde tulema, et näidata kuidas see käib aga Berta näitas iseseisvalt, et kui öelda käsklus „hüppa“ siis ta hüppab ja pole oluline, kust tuleb läbi või üle hüpata.

Kannatlikkust testides, panime koerad lamama ja eemaldusime. Berta näitas, et ta oskab ka seda väga hästi, raskeks läks kannatuse siis kui kõrval platsile tuldi suured lärmakad koerad. Berta tõesti üritas olla paigal, ta nii väga pingutas aga siis sai kannatus otsa ja ta läks suurte koerte peale haukuma, andis märku, et ka tema on siin. Mina muidugi tormasin kohe tema juurde ja hüüdsin teda, Natalja keelas mul Berta juurde tormamast, vaid käskis kohale jääda ja kutsumist jätkata.  No ja siis Berta tuligi mu juurde ja me jätkasime lamamise käsklust ja kannatlikust edasi.

Õpetus mulle, kui Berta tormab käsklusest välja siis pean reageerime sellele niimoodi, et jään ise kohale ja kutsun ta tagasi. Vastasel juhul koer saab indu juurde, et näe tema tormas minema ja mina torman talle järgi – seega tema juhib vägesid!

Aga tänane trenn oli super!  Fantastiliselt hea tunne oli vaadata kuidas Berta harjutusi sooritab ja ise naudib seda.  Tegelikult on Berta väga tark koer ja oskab palju kui ma ainult ise õigesti teda juhendan:)

Selline rõõmurull koer on meil!

14.01. 2011 Soprano tüdrukud 7 kuused!

Palju õnne Soprano tüdrukud!

08.01. 2011 Taas kooli!

Aasta esimene koolipäev oli täna.

Pühadeperiood oli kooli mõttes pikk, paar nädalat oli puhkepausi. Bertaga olime mõõdukalt usinad, kuulekuse harjutusi sai ikka teha aga loomulikult agility oli täiesti välistatud.

Tundi sai alustatud soojendusega ehk siis kuuletuse kordamisega. Olin ise täna väga uimane seega vusserdasin ise palju. Aga Berta jälgis mind usinasti ja ootas kannatlikult kui ma maiuseid taskust võtsin või pikalt mõtlesin, et mida nüüd teha :)

Aga täna:

* kõik kaheksad, kõrvale tulemised, tagurdamised, ringitamised sai üle tehtud
* "kõrval" käsklus - samm edasi, käsklus "kõrval" , Berta liigub edasi, peatun ja ka koer peatub ja istub jala juures. Berta sai sellega ilusasti hakkama, kuid nüüd peame seda igapäev kodus treenima
* halli ühest otsast minuni jooksmine, kuigi selja taga olid teised koerad, sai Berta hästi hakkama - olen endiselt tema jaoks kõige huvitavam olevus :)
* tunnel oli esialgu võõras käsklus aga Natalja abiga hakkas Berta tunnelisse ilusasti jooksma
* slaalom läks hästi, ainult ma ise olen soperdaja ja uimane, seega Berta vaatas mulle nii mõnelgi korral hetteheitvalt otsa
* uudsena oli läbi rõnga hüppamine aga noh väike maius teeb Berta puhul alati imet ja läbi rõnga hüppamine ei olnud ka probleemiks.

Peale trenni ei suutnud Sopranod müramata olla, seega oma 30min koerad mürasid halli esisel. Aga ilmselt tegime liiga palju lärmi, sest üks onu avas halli ukse, vaatas meid karmilt ja sulges selle prõmmuga. Noh oleks ju võinud tulla öelda aga meie korralikutl tegime sellest omad järeldused, pakkisime koerad autosse ja sõitsime kodu poole.

Hea oli peale pikka pausi Bertaga koolis olla.

Ahjaaa täna panime ka vaibad kodus põrandale tagasi, hea oli see, et Bertat see ei huvitanudki. Paistab, et meie koer on suureks kasvanud :)