Wednesday, July 27, 2011

26.07.2011 Agility trenn ja väiksed kutsad

 Tundub, et öösel olid päkapikud toonud imekoera meile Berta asemele. Eelmise nädala trennis tegi või õigemini jättis tegemata kõik vajaliku siis tänases trennis sündis ime!!!
Juba soojendusel pakatas ta energiast, soojendus käskluste asemel koer hüppas õhus ja tegi ümber oma telje pöördeid.

Agilitys oli näha, et koer nautis seda, mida tegi!
Harjutasime tõkke „out“ käsklust ning peale seda tegime keerulisi tõkke manööverdusi. Mina olin see, kes ei suutnud koera õigesti esialgu suunata aga peale minu koperdiste likvideerimist tegi koer agility rajal super sooritusi.
Slaalomis olid puhtad rajad (muidugi oli meil 3 võrku ees), A-sse kargas lennates ja kiike tegi ülihästi (seda on ta muidugi alati hästi teinud). Kiige puhul saime kiita, et koer läheb lõpuni suure hooga ja kolks ei takista teda absoluutselt.

Aga tõesti kontaktse, aktiivse ja innustunud koeraga on agility`t tõeline nauding teha. Nii vahva oli Bertat vaadata enne igat sooritust, saba käib tohutu kiirusega edasi-tagasi ning pilk on tal selline, et kas nüüd..nüüd.

Hea, et me Natalja valvsa pilgu all oleme. Näiteks ilma temata ei oleks mina märganud, et peame Berta toidusedelit natukene kahandama, sest üliväike rasvakiht hakkab talle naha alla pugema.
Muuseas trennis sain ka vastuse, miks Berta, juurde kutsumise juures natukene alalhoidlik on ja õige pisut natukene nagu väldiks minu käekontakti. Nimelt Natalja märkas, et vahetevahel haaran ma koera natukene hooletult sülle ja seda koer pelgab (meenutades olen ma jah selline rabeldis, et ilmselt mõningatel juhtudel olen liiga esikäppade alt teda rabanud ja sellega võibolla koerale ebamugavustunde tekitanud). Kuna koer mind väga usaldab siis ta ei väldi mind vaid vaikselt kannatab minu rohmakust. Kõigi koerte kaitseinglite nimel luban pühalikult, et enam ma nii ei tee, olen alati väga hoolas koeraga käitudes.


Ahjaa korra trennis Natalja näitas oma koeraga ühte keerulist manööverdust. Ehh see oli tõeline egolaks meile kõigile, meil vajus suu lahti imestusest. Ahhh siis nõnda peab üks tubli koer käituma – ütleme nii, et sõnakuulelikus ja agility sooritus olid perfektsed! Muuseas kui vaadata ideaalset teise koera sooritust oli sellest väga palju abi.

Veel olid meil täna trennis 2 kahekuulist väikest austraalia karjakoera kutsut. ISSAND kui armsad nad on, üks väike sinisilm ja teine tumedate sõstrasilmadega.
Kui kellelgi on huvi imearmsate austraalia karjakoera plikade vastu siis nad ootavad vahvaid omanikke. Kutsikate isa on meie trennikaaslane ja teda vaadates on tegemist ülivahva ning ilusa koeraga.
Austraalia karjakoer

Sunday, July 24, 2011

23.07.2011 Haapsalu võistlused

Võistlustele minnes on meil alati eesmärk, et võimalikult hästi ja pingevabalt aega veeta. Nüüd ka seekord, ainult seekord läks võistlus kuidagi eriti kiiresti ja siuhti olime kodus tagasi. Arvestades seda, et kodus me peaagu üldse ei harjutanud ning minul isiklikke eesmärke osalemise suhtes ei olnud, läks meil hästi! Teine koht ikkagi :)

Päris suure tõenäolisusega oli meil see viimane võistlus, esiteks mina ei naudi väga osalemist, sest ma ei suuda osalemise edukuses välja tuua minu isiklikku panust. Minuarust kõik koerad on väga ilusad ja käituvad hästi, seega ei saa ma pihta, et mida või kuidas ma peaks tegema, et me oleksime parimad! Samas, Berta on meie jaoks maailma kõige ilusam ja parem kuts juba niigi :) Teiseks on Berta meie jaoks üks ääretult vahva ja siiras sõber, kellega on hea koos olla, seega igasugused tiitlid, mida võistlustes käimisega võibolla saaks, ei oma minu jaoks tähtsust.
Kui kunagi siis ehk mõtlen agility võistlemise peale, sest see on minuarust ultra äge tegevus. 

Aga võistlusest. Berta oli ülikontaktne, väike maiuse saamise võimalus ja koer võib kasvõi peapeal seista :) Seega minuarust käis ja seisis ta perfektselt, kohtunik küll mainis, et ta käimisstiil on lapsik aga minuarust see oli lõbus kommentaar :)
Ahjaaa kuna võistluskirjelduses on kohtunik soovinud natukene lihaselisemat rinda näha siis alates tänasest narrime teda kitsarinnalise maailmavaatega koeraks ja kui väga suur kiusutuju tuleb siis pesulauaks ... ihihihiiii. Berta on nende meie kiusu hüüdnimedega päri, sest peale sõnadega kiusamist algab mäng ja möll ning siis on Berta sõiduvees.

Väike fotoreportaaz võistlusest. Suur aitäh fotograaf Liinale, tänu kellele oli ka meil reisimine lõbus :)

meie Berta :)
Esikoht ja esimene junior sert, Cellie
Cellie ja Berta käimise stiil
Pildilt vaadates siis ta jah ei käi korralikult
Aga minuarust seisab ilusasti!
Tiia ja Candy
Candy eksamineerimise lauala
Ootejärjekorras olles ei märganudki, et sellised hiiglased meie selja taga olid
Lotta oli selleks ajaks juba ära eksamineeritud
Karin, kohtunikule tuleb ikka koera näidata, mitte seljaga olla :)
Keskendunud
Tshempioni stiilinäide, palju õnne Cellie!
Meie kitsarinnaline kuts
3 õde
Liina ja Berta puhkehetk
Parimate emaste ring
Tõu parimaks tunnistati Enno, palju õnne!
No kui tõuparim siis peab ju õnnitlema. Berta kallistab Ennot :)
Väike röövel
Midagi põnevat on vist vaateväljal!
:)

Kaamerate ette jäid veel mõned vahvad loomad. Mõned suuremad ja mõned väiksemad.

Koerte takso
Kavalate nägudega kutsud
Esiplaanil eriti puhvis koer
Uhke koer
Collied, ühed minu lemmikud
Hundikoer Rex oli tulnud Haapsalusse
Armas karvatuust kuts
Selline kogemus meil Haapsalust. Eriti positiivne oli see, et koer oli suhteliselt väsinud ülejäänud päeva :)

Aitäh toredatele võistluskaaslastele ja aitäh Liinale vahva seltskonna eest!

Thursday, July 21, 2011

Meie kahestunud isiksusega koer :)


Nüüd on see ametliku ja teadusliku kinnituse saanud, et meie koeral on kahestunud isiksus ehk siis 2koera ühe väikse koera nahas. Algus kahtlustasime, et  öösel väiksed päkapikud aeg-ajalt vahetavad meie koera kellegi teise vastu aga võta näpust ikka see ainus ja meie kuts.

Ühesõnaga meie elu koos koeraga on selline, et ükspäev on meil ideaalne koer, läheme jalutama ja keset suuri koera ahvatlusi (kondid maas, teised koerad) ta ei märka kedagi ega midagi peale sinu. Ütled „ilusti“ (see on käsklus, et paralleelselt minu jala kõrval käiks) ja nii ta vantsib pikki maid minu kõrval, olenemata, et möödume väikestest lastest ja haukuvatest koertest, koera andunud pilk on ainult minul. Või piisab sosinal hõikest „Berta siia“ ja ta on nagu välk su kõrval ja ootab käsklusi, et mida nüüd teha. Ühesõnaga ideaalse sõnakuulelikusega koer.
Ja siis teine päev, koer on unustanud, et ta nimi on Berta või mida tähendab käsklus „siia“.

Hea näide oli meie viimane agility trenn. Berta ja mina naudime agilityt. Sellise nobeda ja kontaktse koeraga on lust trenni teha!  Trenn algas paljulubavalt. Slaalom – Natalja pidi aga turvavõrke eemaldama, sest koer tuiskas perfektselt slaalomisse. Peaaegu vigadeta sooritus. Noh A oli ka päris hea. Kuigi juba siis hakkas ta teiste koerte maiuseid varastama – kuulas küll minu sõna aga alles siis kui oli kõrval oleva takistuse jaoks teisele koerale jäetud maiuse ära söönud. Ütleme nii, et A läks ka päris hästi.

Poom oli ka kiire ja lisasin poomi lõppu veel takistuse, et põnevam oleks. Juba siis märkasin, et pidin koera takistuse algusesse viimiseks sülle võtma.
Nimelt on Berta kiusupäevadel selline jama, et ca 1m kaugusel on ta minust ja ei anna ennast kätte. Ei jookse ära ega tee oma asju aga ta on ca 1m kaugusel ja kui kutsun „siia“ siis jääb ta 1m kaugusele kas istuma või lamama ja piilub minu poole. Jube närve sööv, sa näed, et koer kuulis su käsklust aga jääb vaatama, et mida sa teed kui tema ei kuuletu.

Natalja pani esimese raja paika ja meie Bertaga alustasime. Ütleme nii, et Berta oli seda meelt, et selle raja võiksin ma ise läbi joosta kui tahan. Esimese takistuse koer hüppas üle ja teise takistuse juures jääb nagu naelutatult seisma! Ja nii igakord!   Terve rada oli nagu kolgata tee, mina meelitan ja näitan ette, et kui fun ja siis Berta nagu muuseas teeb järgi. Hea, et ma tunnelisse ei pidanud ise ronima!

Õnneks on meil olemas Natalja, kes fikseeris olukorra ja märkas mis juhtunud on. Nimelt pööran ma koerale liiga palju tähelepanu ja teen asju tema äranägemise järgi. Kuuldes meie mittekuuletumisest sain nõu, et mitte olukorrast välja teha ja näidata, et mind ei huvita üldse kas ta teeb seda mida käsin vaid teen ise oma asja edasi ja mind koera isepäisus ei paelu. Näiteks kui koer ei kuuletu siis peaksin oma tähelepanu pöörama kellegile teisele. Soovitas kasutusele võtta paar päeva meetodi, et annan toitu oma käest.

Trennis oligi olukord, kus Berta keeldus minu juurde tulemast, oli ca 1m kaugusel ja vaatas minu otsa. Kutsusin teda aga selle asemel tuli trennikaaslase kuts minu juurde ja hakkasin teda paitama ja Berta oli täpselt 0,001sec möödudes ka minu juures!

Üritasime veel agility rada teha aga sama nali nagu ennem. Berta keeldus tegemast, noh siis hakkasime selle pätiga mängima ja mina tuiskasin mööda platsi nagu pöörane ja üritasin Bertale tõestada, et minuga on koos fun olla – õnneks see mängimise trall õnnestus päris hästi!

Nüüd ta on mõned päevad saanud oma toiduportsjonid minu pihust kätte ja enam ma Bertale iga sekund tähelepanu ei pööra.
Eile oli ta see ideaalne koer, kes kuulas sõna ja peale jalutuskäiku läks ise autosse ja oma kotti (tavaliselt see nii meil ei õnnestu).

Igaljuhul Bertat ähvardasin, et järgmisel korral tulen üksi trenni ja tema jääb koju :)
Loodame, et see mõjus! Ja kui see ei pruugi mõjuda siis esitan Bertale arve tema koolituskuludest :) :) :)



Taaskord ideaalne tõestus, et iga koera väärkäitumine võrdub omaniku valede kasvatusvõtetega.

Sunday, July 17, 2011

16-17.07 2011 Roosinädal Botaanikaaias

Eile täna on Botaanikaias roosinädal. Loomulikult käisime emaga seda ilu vaatamas. Kahjuks fotoaparaat või siis minu oskused ei anna edasi seda ilu ja värvi, mis roosides on aga väike ülevaade ikkagi.

Roosisort mis aretati 18saj. keskel
1973 aastal aretatud sort Ülo (aretaja Kivistik)
Vana inglise sort
Roos, mis aretati aastal 1824
Alba Maxima ja aretatud juba 15 saj-l
Gerbe Rose, 1904
1xkordse kroonlehtedega roosid meile emaga väga ei meeldi aga see oli huvitav leid
Aga selle sordi kinkisin emale emadepäevaks (Austin 1975, Winchester Cathedral)

Ema aia Winchester Cathedral roos
Rikkalikult õitsev ja külmakindel sort  (Sexy Rexy, 1984)
Roosimeri
Kui keegi soovib rikkalikult õitsevat roosi, mis on väga külmakindel siis soovitan Flamendaze`i.

Kasvab pea 3m pikkuseks  ja õitseb rikkalikult 45 päeva aastas

Neon Lights (Warriner 1991)
Pildile ei jäänud rohekat tooni, mis oli roosi õielehtedel
Täpselt nagu pojengiõied
Weisse Wolke (Kordes, 1993)

Mina pole eriline suur rooside asjatundja aga ema õpetussõnad on meeles. Roose aeda valides on ülioluline teada, kes on kasvataja ning siin kehtib reegel, et mida vanem sort, seda tõenäolisem on, et ta on külmakindel. Meie kliimastikus on rooside puhul külmakindlus kõige olulisem tegur, sest sa võid korralikult roose talveks kinni katta aga see ei garanteeri ikkagi 100% kindlust, et nad talve üle elavad.
Seega tuntud aretajate(Tantau, Kordes, Kivistik, Austin jne.) sorte valides tead, milliste omadustega roosi oma aeda saad. 

Lisaks roosidele pakkub Botaanikaaed palju muud ilu. Meie viibimisel oli vihmaeelne aeg, seega taevas imekaunis.
 
Liiliameri
Uhke kui enda koduaias oleks selline liiliapõld
Kui oleks ainus lill, mille saaksin enda aeda istutada siis oleks see vaieldamatult ja ainult lavendel. Kahju, et meie kliimas on ta ülikapriisne ning ettearvamatu. Unistan, et Hiiumaal oleks terve maja äär ääristatud uhkete ja kohevate lavendli puhmastega :)

Ema aia lavendel
Botaanikaaia lavendel
Kiviktaimla nõuab suurt hoolt ja on ilus, loodan, et ükspäev kasvab siin uhke kiviktaimla
Kõver puu :)
Kohalik elanik
Samal ajal kui meie olime roosimaailmas, õpetas isa vist Bertale näituse seismist :) Sest minnes aeda ema lilli pildistama, tabasin Berta keset hoovi niimoodi seismast:

Stiilinäide 1
Kui esimene pilt sai tehtud ütlesin Bertale, et palun nüüd seisukas koos korraliku sabaga. Vaatas koer laisalt minu poole ja tegi sellise poosi:

Stiilinäide 2 (koeral on jube ülbe pilk)
No ja lisaks siis mõtlesin, et saab ka häid võtteid kui koer lamab ..

Stiilinäide lamamisest

.... ja istub.


Stiilinäide istumisest

Kuna näituse olukorras meie koer ei ole suuteline olema rahulik ja ilusasti seisma siis mõtlesin, et äkki teen koera elusuuruses seismise pildid ja kleebin koera mõlemale küljele. Tühja sest kuidas koer seisab või käib, kohtunik näeb ikka Berta ideaalkujutist.

Mine tea äkki petab ära??!!
Palun minu ja Berta saladust mitte kellegile rääkida, sest Haapsalu kohtunik ei tohi seda teada saada.
ihihihiiiii