Karin/Cellie, me näeme varsti jälle, eks!

Meie vahva seltskond

Täna kogunes Lexberry`s perekond, et Cellie`ga mürada ja tema perele vahvat ning lõbusat uut elukäiku soovida. Nii kurb kui see ka pole ei saa me nüüd regulaarselt Karini/Celliega trennis käia ja ühistel jalutuskäikudel koerte juttu rääkida. 
Õnneks möödub aasta kiiresti ja eks nad on siin meie juures tagasi, eks ;)

Ilus Lumi

Iga külaline võeti vastu väga lärmakalt :)

Pildile õnnestus jäädvustada ema-vanaema-tütar :)

Varsti näeme eks! Seniks soovime kõike kõige paremat ja häid kordaminekuid!

... ja palju uudiseid ja pilte blogisse :)

Topelt JRT mürahoos

Cellie hoiukodus kujunes nii, et Bertaga sai mängitud hommikust-õhtuni. Isegi enne lahkumist käis mürahoog :)
Vahva oli meil!

Mina või? Mina ei ole midagi teinud!

Ja siin esimese päeva müra.

Topelt JRT trennis

Kuna 2 koera siis pidin trennis ennast ka topelt pingutama. Nüüd võin küll öelda, et kui mul oleks 2 nii usinat russellit nagu eile trennis siis oleksin ma ideaalses vormis. Seega minu ja minu ideaalse vormi vahel on ainult 2 aktiivset russellit. Noh jah unistada ju võib ja vaevalt see minu vormigi tuleks!

Aga trennis oli mul 2 ülitublit kiiret koera. Berta sooritused olid 5+, täpselt minu juhendamisel läks sinna kuhu vaja ja kui läks valesse kohta siis ka ma juhendasin valesti. Cellie sooritused ka 5+, kuuletus väga hästi ja oli kiire kui tulekera. Celliega on see häda, et ta hakkab haukuma kui juhendaja aegalseks muutub, seega oli mul rajal temaga pievalt hing paelaga kaelas. Õnneks Bertale olen ammu selgeks teinud, et kui perenaine on flegma siis peab ka seda tema olema - selles osas Berta sõnakuulelikus on ülihea :)

Aga lahe oli 2e koeraga trenni teha, ise nautisin üliväga!

Aga Cellie omanikele sõnum: Cellie oli trennis tubli, igapäevaselt möllutavad Bertaga, aeg-ajalt kurjustavad üksteisega aga see läheb kiiresti üle. Cellie kuuleb hästi sõna ja lollusi teinud ei ole (v.a. hommikul haugub majahoidja peale aga majahoidja ütles, et teda see ei häiri ja küll ükspäev saab koer aru, et ta on tegelikult hea tädi - nii ta täna hommikul Cellile ütles).

Täna jalutades tundsin Berta/Cellie üle uhkust kui eramajade piirkonnas iga aias olev koer haukus meie peale - Berta/Cellie said kiiresti aru, et ma keelan neil vastu haukuda ja nii me koerte kisa saatel jalutasime ning Berta/Cellie ajasid vaikselt omi asju.

Topelt JRT

Cellie on meil hoiul, seega nädal jutti oleme topelt JRT-ga tegutsemas :)
Nädalavahetusel käisime beebi Beckyl külas, kes on 2,5 kuune aga Bertast/Celliest peajagu üle. Tegemist nimelt kutsikaga, kes ilmselt kasvab hobuse suuruseks ;) (tervitused Margitile, kes endiselt loodab, et tal kasvab väike koer). Seekord said kokku 4 koera, nendest kaks russellit, üks terjer ja neljas beebi-Becky. Esialgu oli maja täis möllu, tralli ja haukumist kuid pikapeale koerad harjusid ning hakkasime kuulma-nägema ka inimesi :)
Cellie nautis pigem diivanil olekut ja inimeste seltsi siis Berta lasi ennast Becky hammustada, järada ja lutsida.

Kokkuvõttes lõbus oli kõigi.

Beebi Becky, kes tõmbab hinge, et jälle minna teisi kiusama

Meie pere pesamuna ikkagi 2,5 kuune

Väike hetk veel ja Bertal oli koogitükk hambus - ohh seda viletsat kasvatust küll!

Cellie kedagi võlumas, et ta temaga mängiks

Vot ei oska nii suurt kutsa-beebit süles hoida

Cellie sai musi

Rocksy

Cellile meeldis pehmel diivanil istuda

Muuseas kodus ei tohi koerad diivanil olla!

Rocksy saab kohe musi

Cellie on diivani kunn!

Becky kiusamas

Ja ikka kiusab

Kõige noorem väsis ja võttis pea-alla Berta mänguasja (ps. õhtu lõppedes olid mänguasjast ribad taga :) )

Cellie oli ka väsinud

Jõudu ja jaksu Beckyle ning perenaisele soovime, et kutsa ikka suureks ja vahvaks kasvab ;)

Taaskord trennilainel

Berta on võtnud eesmärgiks mind erksana trennides hoida.

Näiteks sellised asjad nagu kiik, slaalom, poom, A on käkitegu sellel koeral – sooritused mind rõõmustavad, kontaktpinnad ilusad, kiirus hea. Aga lihtsad asjad nagu tõkked ja tunnel – need on ju lihtsad asjad, juba kutsikana sai ta nendega hakkama ja nüüd tekitavad need muret!

Vahepeal oli mingi kamm tõkete hüppamisega – soojendusel ei olnud probleemi neist üle hüpata ja siis keset raja sooritus otsustas Berta, et ta jääb enne tõket seisma ja vaatab mulle sügavalt silma. Noh nüüd on tõkked enam-vähem korras (v.a. trenni lõpus otsustab ta jälle oma peaga mõtlema hakata) ja nüüd siis tunnel. Tagantlõikamisega tunnelisse minek oli seekord selline, mis osutus parajaks komistuskiviks. Koer keeldus tunnelisse sisenemast, egas jäänud midagi teha kui Natalja viskus tunneli ette ja koer pidi teiselt poolt välja tulema! Päris naljakas oli trenni teha, mina annan käskluse koerale, Natalja viskub tunneli suu ette ja Berta tuleb ülirõõmsalt teiselt poolt tunnelist rahulikult jalutades välja.

Mina tahtsin kohe koera süüdistama hakata, et on ikka marakratt, jälle ta tembutab aga Natalja ütles, et asi on ainult minus. Juhendan valesti ja koer ei saa aru, mida ma tahan. Oehh taaskord pean tõdema, et koer on tubli aga mina olen natukene liiga rohmakas ja ei koordineeri oma liigutusi.

Mis mulle endale seekord väga meeldis oli Berta kiirus rajal. Esimesed katsed olid puhtad ja kiired (mingil põhjusel tunnelisse tagantlõikamisega ta esimestel kordadel läks). Kontaktpinnad on ka ilusad, koer saab aru, mida ma temalt ootan. Ka kiike harjutasime kontaktpinnaga ja koer sai ideaalselt aru, mida vaja teha – Berta on tõeline kiige fänn.

Rajale minnes sai seekord ka nii teha, et koer ootas, millal andsin käskluse. Natuke kärsitu ta oli aga minu meelest sai ta hästi hakkama.

Nojah eks ma võin koera sooritust siin ju ülistada ja olla uhke ta üle aga alati kui rajale läheb Cellie siis saan ma aru kui kiiresti ja puhtalt tuleb üks rada läbida. Kui Berta on rajal selline chillija tüüp siis Cellie on vihane spordifanat.

Aga meie moto ongi, et elu on lill!

Sügis :)

Berta ja lehemeri

Berta uuris, miks lehed liikusid

Jeee leidis puuoksa metsast!

Ilus värviline sügis on käes!

Kummalised seenesordid Hiiumaal

Täna seenemetsas seeni otsides komistasime kummaliste seente otsa. Ühes pikas reas kasvasid ilmatusuured olevused. Olid teised juba vanaks kasvanud.

Pealt meenutasid natukene sirmikuid

Alt olid paksud ja kohevad

Täna Bertal vedas, randa jõudes lippas koer sirgjoones merre. Avastas kalda ääres ulpiva oksa ja tiris selle kaldale. No on hull koer, võiks ju aru saada, et külm on :) Aga, et Bertat soojas hoida pidin talle järjepidevalt oksi loopima, seega sai Bertaga ka jooksutrenni tehtud.

Ulpiva oksa päästehetk

Võidurõõmus Berta vol 1

Võidurõõmus vol 2

 Hiiumaal on lood nii, et kui ei ole metsas seeni siis on alati olemas üks lahke naabrimees, kes värsket kala toob. Seekord siis värske kilu ...mmm

Hetk hiljem ja siis oli kausitäis fileed

Seeenele-e-e

Võtame ilusast sügisest viimast! Väljas on ilus, soe ja kuldne, just selline nagu üks õige sügis olema peab.
Sügise juurde on hakanud viimasel ajal kuuluma seenelkäigud ja kus ikka need paremad, ilusamad, maistvamad seened  kui Hiiumaal. Egas midagi pakkisime koerad (saime endale ka hoiukoera Pippa) ja endid ära ning kihutasime saarele.
Uhh kui hea on jalutada sügiseses männimetsas, hõlmad eest lahti, seenekorv käes ja ümbritsev loodus on hingematvalt ilus! Berta õnneks olid ka mustikad veel alles, seega koer maiustas metsas, ajas taga loomalõhnasid ja nautis vabadust!

Vot nii suured seened kasvavad meil siin, Hiiumaa metsades

Meie kukeseente saak, Paras ports õhtusöögiks ...mmm

Loomulikult sai ka mereäärde jalutatud. Mürakaru Berta tahtis kohe ujuma minna aga õnneks sain talle selgeks teha, et okste tagaajamine on ka rannaliival lahe. Võibolla olin liig ettevaatlik aga minu meelest oli vesi liiga külm.

Aita leida Pippa :)

Koerad rannalõhnadega tutvumas

Berta vaatab igatsedes mere poole

Rõõm on vaadata, et olenemata oktoobri algusest on lilled aias endiselt väga ilusad. Minu lemmik lavendel õitseb väga uhkelt (kahju, et minu kasin fotokunst ei võimalda seda ilu edasi anda).

Ehk kunagi täitub minu unistus lopsakast lavendli peenrast, mis ääristab maja

Elulõng, mis läks õide suve keskel

Nii meie elu-olu Hiiumaal kulgebki :)