Wednesday, November 30, 2011

Trennipäevik


Selle nädala trenn mulle meeldis. Saime Bertaga päris mitu keerulist rada teha ja mina sain heas mõttes pahandada, et oleks aeg ennast kiiremini jooksma sundida.
Olgem ausad ma aimasin seda, et koera kiirus sõltub juhendajast. Vaimusilmas kujutasin, et seisan keset rada ja näitan kätega ning hõigun: „Berta, hüppa“, „Berta vasak takistus“, Berta, slaalom“ jne. ning koer sooritab helikiirusel kõik tõkked. Tegelikult tõi Natalja meid maapeale öeldes, et koer on täpselt nii kiire nagu oleme meie.
Elav tõestus oli ka trennis, sest mida kiiremini ma ennast liigutama hakkasin, seda nobedamaks muutus koer. Hea on teha trenni motiveeritud, rõõmsa ja entusiastliku koeraga.
Trenni lõpu poole ilmnes korraks vana viga, kus koer seisab tõkke ees aga ma ise analüüsisin seda nii, et see oli sellise vimpkaga hüpe, kus ma ise jäin tõkke juurde seisma, et koer suunata kõrval tõkkesse. Ilmselt sellest koeral ka segadus, et miks peaks tema jooksma kui mina seisan.

Aga slaalomit teeme 1 abivõrguga ainult, eksimusi minimaalselt ja need eksimused ka minu valest juhtimisest tekitatud.

Trenni lõpus SK oli selline konarlustega. Näiteks mõnes situatsioonis kuuletub koer ideaalselt ja jääb lamamisse väga pikaks ajaks ja mingil hetkel on nii, et ta ei malda olla sekunditki püsilamamises. Pean uurima, millest see tingitud aga ma arvan, et ma kiirustan selle harjutusega liiast. Ei lähene asjale metoodiliselt ja ei tee samm-haaval.

Tulevikus on plaanis Bertale väga hästi selgeks õpetada käsklust „seisa“. Kus iganes kaugusel koerast olen tahan, et ta kuuletub sellele käsklusele ja jääb seisma kuni vabastava sõnani. Leian, et koera ohutuse mõttes on see hea SK element.
Pean Nataljaga arutama kuidas seda treenima hakata, sest ilmselt seda harjutust peaksin lihvima iga päev ning erinevates situatsioonides (kodus, metsas jalutuskäikudel jne.)

Tuesday, November 22, 2011

Berta trennimuljed


Kolmest viimasest trennist ei ole julgenudki kirjutada, kartsin, et sõnan oma jutuga koera head sooritused ära.
Nagu Natalja väga hästi ütles, et peale Cellie minekut on Berta tema rolli võtnud ja hakanud kiireks ja usinaks koeraks. Kusjuures viimased kolm trenni on selline haruldane asi, et näiteks slaalomit tehes Berta üritab minuga „möliseda“, et ma kiiremini annaksin korraldusi ja kiiremini jookseksin.
Isegi rada tehes kiunus ta erutusest nagu märku andes, et ma kiiremini korraldusi annaks.

Ülihea on teha trenni koeraga, kes on ülimalt motiveeritud, sooritab harjutusi perfektselt ja on koera silmadest näha, et ta tahaks veel ja veel ja veel teha.
Ainus miinus kogu asja juures on see, et ma pean oma füüsilist vormi tõstma, et koeraga ühe kiirusega joosta ja olla kohati temast nobedam.
Viimasel ajal olen märganud seda ka, et kui trenniplatsil autost väljume ja koer saab aru, kus oleme siis käib selline sabaga liputamine ja rõõmust hüppamine.

Ühesõnaga lust on trenni teha.
Agility pool on laitmatu siis SK osas on ta endiselt kärsitu. Kõrvalkõnd käib tema puhul hüpates – seisma jäädes ta istub-seisab-istub-seisab-istub-hüppab. Ja siis kui ma piisavalt kaua ootan siis istub ilusasti aga asend on selline, et kohe-kohe ja ta hakkab hüppama.
Takistuste taga ootamine on ka selline, et istub-lamab-istub-lamab ja siis muutub kärsituks kui ei saa rajale tormata.

Ainus miinus viimastes trennides on see, et platsil on korraga palju inimesi ja enda sooritused on jäänud natukene rohmakad, sest üritan teistega kokkujooksmist vältida. Aga noh loodan, et peagi on meid taas tavaarv kahe ja neljajalgseid.

Mida olen viimasel ajal täheldanud on Berta kasvav armukadedus teiste koerte suhtes. Eilses trennis märkasin, et kui mõni koer tuleb minu lähedusse ja ma pööran sellele tähelepanu siis minu koer võtab kurja oleku ja uriseb. Sarnast käitumist on olnud ka varasemas olukorras.

Monday, November 14, 2011

Talgud

Talv kohe ukse ees aga sügistalgud tegemata! Egas midagi seltskond kokku ja saigi üks talgupäev peetud.  Talgutel osales ka 4 koera, Berta, kes alates 4ndast elukuust käib iga nädal trennis, oli kõige ulakam. Detaile ei taha avalikustada, sest piinlik on aga ütleme nii, et uhke tort sai Berta poolt komposteeritud, hapukapsa suppi mõnede talguliste tagant salaja limpsitud, uhked facebook`i pildid nässu keeratud, traktor läbi sõimatud ja talguliste närvid proovile pandud.

Traktor, stop! Traktor, stop!
Maksimum 3 koera õnnestus1le pildile saada, seega ...
... Saara sai üksinda pildil figureerida :)
Mina ei teinud midagi!! Tort ise ründas mind!
Elav tõestus, et ilusate piltide tegemisel ei ole vaja tipp tehnikat ega õpitud oskusi, vaid piisab ka andest :) Kõikide piltide autor on 10 aastane Liisa.








Sellise pildi avastasime kaamerast!!!

Sama lill aga teise nurga all, ilmselt

Vot nii hoogsalt sai tööd tehtud :)

Piltide autor ise

Saturday, November 12, 2011

Ühel ilusal sügispäeval ...

..käisime Pääsküla rabas kuldset sügist nautimas.

Meie "treenitud" koer toob iga oksa peremeheni ja jätab selle jalge-ette lebama :)

Jalutuskäikudel hoiab ta kiivalt meie lähedale :)

Ja rihmaotsas ei tiri ta kunagi ennast vastassuunas perenaisest :)
Selline üleannetu koer on meil :)

Elu parditiigis

Novembri alguses õitses rabas ristikhein