Friday, August 31, 2012

Jeee trennis!


Lõpuks ometi sai läbi meie puhkepaus ja saime trenni minna. Berta sai kuulda kiidusõnu oma sportliku saleda figuuri kohta, kahjuks mina enda kohta selliseid märkuseid ei täheldanud!
Aga meie Berta nr. 1 on puhkuse ajal saledaks (tõlgendus kondiseks muutunud) transformeerunud, mis minu silmale teeb rõõmu aga kõik tuttavad arvavad, et ma näljutan koera. Ka kodus käib meil emotsionaalne arutelu, et miks ma nii vähe koerale süüa annan ja kas ma ei näe, et ribid juba turritavad koerakeres. Aga Natalja kinnitas minu usku, et agility jaoks on Berta super vormis, seega jätkan sama liini!

Aga trennist; koer oli ülienergiline ja kõik vajalik meeles. Ainukene nõrk lüli oli koerajuht, kes suutis käsklusi segi ajada. Näiteks tunneli käsklus oli „kiik“, slaalomi käsklus oli „noh see asi siin“, poom oli „kiik/tunnel/A/see“ jne.jne.
Rajad olid meil ilusad ja koera sooritus kiiduväärt. Vead, mida tegime tulid sellest, et ma ei jõudnud koerale kiirusega järgi ja kohe kui rajal Bertale mõttepause võimaldada teeb ta kõik lähedalolevad takistused iseseisvalt ära ning siis selle, mille mina käsin teha. Aga õnneks mõttepause võimaldasin tal 2-l korral, ülejäänud sooritused olid väga ilusad.
Isegi minu varem kardetud „out“ käskluse sain koerale kaugjuhtimisega öelda ja ta tegigi seda nii nagu peab. Nauditav on rada joosta kui näitad kaugelt, mida koer tegema peab ja ta teebki või slaalomisse suunad eemalt ning ta läheb õigesti. Isegi slaalomis sain ise kaugele ette minna ja teda lõpus oodata, et suunata tunnelisse. Ühesõnaga jäin trenniga väga rahule, sest isegi minu käskluste kohmakused koer andestas.

Hommikul, jalutuskäigul, eilsele trennile mõeldes, hakkasin unistama Kristi saavutusest – „kolme kuuga trollijuhiks :D“ – juba nägin vaimusilmas, kuidas me järgmise suve lõpus A3 radadel ruulime. Mõtlesin, et milline sõnakuulelik ja tubli koer mul on. Ja siis tõmmati mind robinal pilvedest alla, sest  naabrikass oli meid jalutuskäigul luuranud ning Berta otsustas Mustamäe mändide vahel kassi jälitama asuda (mõttesse vajununa olin kogemata jalutusrihma lahti lasknud ja nii ta rihma lohisedes kassi jälitas). Kogu unistus koera sõnakuulelikkusest sai hetkega ümber lükatud. Sorry naabrinaine aga sinu Rõshiku ajas Berta puu otsa ja sinna ta jäigi!

Minu andumus trennides käia ja Natalja õpetusi suu ammuli kuulata kahvatub Erkki/Porto pühendumuse ees!
Kui paljud on valmis  160km kauguselt iga nädal agility trennis käima!?  Respect!!!
Vot nii hea on meie treener ja trennid!

Friday, August 24, 2012

Elu mere ääres

...tähendab seda, et meresuplus on igapäevane tegevus.













Aita Leida Berta :)







Lisaks mere-elule ka väike fotosüüdistus Berta tshillimisest.




Ükspäev avastasin mööda teed sõites noorkotkaste lennuharjutused. Kahju, et kaasas ei olnud objektiivi, mis oleks saanud kaugelt paremaid võtteid.

Taamal ca 10 kotkast

Ka looduse ilu paar ülesvõtet :)



Tuesday, August 21, 2012

Pealelõunale jalutuskäik Sahara kõrbes ...


... tegelikult oleme endiselt Hiiumaal. Ja ikka veel kiusame oma koera :D 

Igapäevaseks Berta kõrghetkeks on saanud jalutuskäigud mere äärde. Nii kui kaelarihma kaela paneme muutub koer hüperhoolikuks, sest ta teab, nüüd saab ujuma.  Randa lähemegi nii, et kui koer rihmas siis see väike koer tiriks ka sajakilose mehe enda järel merre. 

Täna otsustasime heita pilgu Hiiumaa kõrbele. Keset saart, rabadest ümbritsetuna on suuuuur ala liivakõrbe. Liivakõrb on Kaibaldi liiviku kohta täiesti õige sõna, sest mõned kilomeetrid metsavahelist jalutuskäiku ongi keset männimetsa tühi liivaväli. Kusjuures ümberringi rabad ja sood. 
Uskumatu kui ilus on Hiiumaa! Oleme saare risti-põiki läbi käinud aga endiselt paneb Eesti kõige kaunima saare (ninanips saarlaste poole!) loodus meid ahhetama.

Pulk vette viskamiseks olemas...
..... kuulge ärge jamage, kus meri on??!!
Keset soid ja rabasid on selline ilus liivakõrb



Olles keset liivakõrbe oli koer ilmselgelt pettunud, kiired tiirud mööda liivavälja ja Berta õudusunenägu sai teoks! Mine kuhu tahad aga ikka ei ole merd mitte kui kuskil! On ilus mereliiv aga kus siis meri on? 



Mustikate võidusööming




Bertast hakkas kahju, seega sai koer vastutasuks ujuda nii Kassaris, Tahkunas kui päikseloojangul Luidjal.

Monday, August 20, 2012

Tähtis teade kennelile Lexberry`s – leitud Berta nr 2!


Leidsime Berta kadunud kasuvenna ülesse! 

Meie hoovi tuli täna hommikul Berta nr 2. Noh jah eks ta tiba suurem oli kui Berta, seega arvasime, et tegemist kenneli poolt ära peidetud kasuvennaga, kes otsustas oma ammu kadunud poolõe üles otsida.
Täpselt sama kasukamuster, sama silmavaade, samad liigutused! Palun kennelliidus ka ta nimi registreerida - Lexberry`s Soprano Boy Tea.

Esitasime Berta nr 1-le ultimaatumi, kui ta meie sõna ei kuula siis vahetame ta Berta nr 2-e vastu välja. Elu näitab, kas nüüd on meil ideaalselt sõnakuulav krutskivaba Berta nr 1 kodus :D :D :D

Venda-õde?! :)
Tsau-pakaa õeke!

Wednesday, August 15, 2012

Elu Hiiumaal ehk kuidas me oma koera piiname ...


...tegelikult ei piina, vaid Berta on hakanud tegema tegevusi, mis esmapilgul paistavad välja kui loomapiinamise olukord.

Näiteks meie esikoha auhind, mille me Tuhalas saime (jeeee me saime esikoha agility võistlusel :D – ei väsi seda kordamast :D ), milleks oli imeväike (imeväike sellepärast, et meie Berta on hiidtüdruk russell) pesa. Mõni aeg see seisis lihtsalt niisama ja Berta käis küll uudistamas aga sinna sisse ei soovinud minna, väike noh, kui ükspäev avastas, et see ju nii lahe kerratõmbamise koht. Nüüd ta on sinna sisse pressitud, nii et ennast liigutada ka ei saa. Ise ta sinna läks ja ise ta seal on aga kui ma teda vaatan siis on tal  küll selline piinarikas pilk, mis ütleks „no vaadake mind ometi, kas tõesti ei suuda te suuremat pesa mulle muretseda!“

Mahtus!

Järgmine inimsilmis piinahetk on see kui Berta saunas käib. Alguses arvasime, et asi on selles, et kui me ise laval oleme siis koera soov on meiega koos olla ja kasvõi hambad ristis on meiega koos leiliruumis. Inimmõistus ütles, et koertele ei ole saunaleil mõeldud ja nii ta pidi klaasukse taga passima kui meie saunatame. Aga tuli välja, et koera soov saunatada ei ole üldse meiega koos olemise soovist tingitud, vaid ta enda vabast tahtest. Ükspäev kui olime sauna liiga kuumaks kütnud, avasime leiliruumi ukse, läksime aeda toimetusi tegema  ja kui tuppa tagasi tulime avastasime, et Berta oli saunalavale läinud ja seal mõnuga magab (ruumis oli sooja 100kraadi!!!). Nagu, et mismõttes!! Koerad ei higista ja liigne kuumus on ohtlik! Kihutasin koera minema aga mõne hetke möödudes märkasin, et Berta hiilib salaja sauna tagasi ja läheb leiliruumi ning otse saunalavale.  Ja nüüd ongi nii, kohe kui saunauks lahti läheb , hiilib koer leiliruumi ja uurib soojust. Kui on külm pöörab otsa ringi, kui on soe jääb saunalavale magama. Jälle üks mure juures, peame sauna tehes vaatama, et leiliruumi uks kogemata lahti ei jää, et koer sinna peesitama ei hiiliks. Võibolla eksin aga ma ikkagi ei usu, et olenemata koera käitumisest, saunasoojus, mis küündib 100kraadini on koerale hea.

Berta tshillib

Veel on Berta ujumas käinud ja seda kohe väga palju! 

Lendavad nii pulk kui Berta
Berta, püüüaaa ...
Kohalik merenotsu
Kiirus
Ükspäev üritas Berta surfajatele järgi ujuda. Totu, päris laintemöllu ikka ei tasu tormata! 

Tagaplaanil toimub back-loop katse, mis õnnestus!

Siis avastas, et ohh kui lahe, läheks lainelauaga sõitjale järgi, õnneks see vulpsas lainetesse ja oli Berta silmist kadunud.

Lainelaudur lainet otsimas

Juhhuuu avastasin Hiiumaal 2 taimekasvatajat. Mõtlesin, et see ei saa nii olla, et kõik hiidlased käivad mandrilt enda iluaeda istikuid ostmas, kindlasti on ka siin mõned tegijad. Väike internetisurf ja leidsin ühe taimemüüja, kes suunas mind järgmise juurde. Minu aianduse saavutused on algelised 7aastat eksitus-katse meetodid aga sellist infot, mida ma nendelt kahelt aednikult sain ei ole ma üheldki teiselt Tallinna aiandi müüjalt kuulnud.  Minu õnneks sattus olema üks aednik kiviktaimla spetsialist ja minu hirmud kiviktaimla rajamisel sai hajutatud. Lisaks kui pajatasin enda peenarde avastusi ja plaane, sain teada, et mul on algeline kollektsiooniaed :D Mhhh päris lahe, ise arvasin, et mul on üks susserdis-aed, kus ei ole juhtunud peaagu ühtegi samaliigilist taime, vaid kõik on erisordist.

Hea vihje oli lopsakate taimede ettevaatlikuse hoiatus. Kõlab päris loogiline, et vaadates näiteks mõnes suuremas Tallinna aiandis mõnda lopsakat isendit, mis tegelikult ei kasva kunagi selliseks siis tuleb olla selles suhtes ettevaatlik kui on soov, et see taim ka aastaid su aias mürgivabalt kasvaks. Jep, taimeväetised ja mürgid on päris kreisid asjad, mida nad sinu aia pinnasega võivad teha. Süütu väetis ilusa õie saamise nimel võib kogu mikrokliima aias nässu keerata.
Ühesõnaga veetes terve päeva kahe elukogenud aedniku seltsis pani asju teise nurga alt kaaluma ja andis kohutavalt palju tarkust juurde.