Nèra trenniuudised

Meie treeningud Nèraga on muutunud väga tehniliseks. Teeme ca 15 takistustega radasid, kus eesmärk on tehniliselt rasked pöörded veatult sooritada – kiire koeraga on see lugu, et üks väike vale samm ja 4tuule poole koer läinud ongi. Seega pööran väga palju tähelepanu enda tegevusele – saates koera tõkkele üritan juba aegsasti koerale oma kehaga näidata, mis on järgmine takistus. Tänu sellele on koera manöövri kaared väga optimaalseks muutunud, aeg-ajalt on mul hirm vaadata kuidas ta „ujub“ ümber kaarte.  Muidugi kohe kui ennast lõdvaks lasen on suured kaared tagasi.

Rõõm on vaadata mudilase sädet silmis kui me platsile lähme ning rõõm on tõdeda, et ta ei ole enam mu käes kinni. Kaugele saatmised, eriti tunnelisse, on väga ilusad.

Viimases trennis tehtud suure hooga tõkkelt slaalomise saatmised õnnestusid mudilasel veatult. Muutusin isegi nii enesekindlaks, et üritasin keset slaalomit koerast eemalduda ning  muutsin ka enda liikumissuunda, sellega tõmbasin koera slaalomist välja.  Järgmisel katsel kui koeral oli teha veel 4 pulgavahet slaalomit, õnnestuski mul temast pikalt ette joosta, valss teha ning koer paha nurga all olevale tõkkele ilusasti saata.

Saime trennis väga kiita ja kui aus olla siis oli see asja eest. Ma tõesti üritasin ning pingutasin, et tehniliselt hästi rada teha ning samas ka koera kiirust kasvatada.

Ütleme nii, et suur eesmärk on meil silme ees ning tean, mis väikeseid eesmärke selleks läbima peame. Oleme õigel teel. Oluline, et ma ise midagi ei vusserda, sest koeras on kõik olemas – entusiast, lõpmatult suur motivatsioon, ülisuur tahe minuga koostööd teha, kasvav enesekindlus ning väsimatu energia. Ka tema füüsise ülesehitusse panustan jätkuvalt ning teadlikult,  mida Bertaga ei osanud teha (kuigi ka Berta on jätkuvalt heas konditsioonis).

Ilmselt ongi nii, et esimene koer õpetab sind rajal liikuma ja õpetab sind olema õigel ajal õiges kohas siis teise koera õpetamisel on juba koerajuht õpetaja rollis, kes suunab koera õigele trajektoorile liikuma.

Naudin seda õppimise protsessi ja seda kuidas me Nèraga vaikselt meeskonnaks oleme hakanud kujunema. Jätkuv töö käib tema enesekindluse kasvatamisel väljaspool agility platsi, kuid küll ka see mägi saab ületatud.

Iga päevaga tõden, et mudi on üks vahva koeratõug, kes märkamatult südamesse väga sügavale poeb. 

Alati tubli Berta

Alati ulakas Nèra

Igav koeraelu!

Mõtlesin teha Nèrast ilusa otsevaates pildi ja välja kukkus nagu alati!

.... niiiii igav on!

RC ja ikka jälle RC

Küll see RC maailma on ikka künklik! Kui ükspäev on õnnestunud soorituste protsent 100 siis järgmisel päeval on ebaõnnestumiste protsent 100. Kusjuures ebaõnnestumiste tõusu olen täheldanud kohe kui plaanin planku kõrgemale tõsta.

Seega ikka veel kõrgust 45cm, õnneks kiiret ei ole seega aeglaselt sõuame 0 vigadega kontaktimaailma suunas. 

Väike vaheldus RC videode vahele, filmisin jupikest ka meie RC treeningute soojendus/mahajahtumise osa (tegelikult süllehüppeid teen väga-väga harva ning lisaks teen alati ka nn heeling work harjutusi, mille lõikasin filmist välja :))

 

Pusztas Legacy Altariël hüüdnimega Nèra sai 9e kuuseks

Juba 9 kuud on see väike must tulesäde siin ilmas olnud! Oi kui vahva tegelane temast on kasvanud. Igati tragi, nutikas ja terane, täpselt selline nagu üks õige mudilane olema peab!

Paar päeva enne sünnipäeva sai Nèrast ka noor neiu. On ikka ajastus, Bertal lõppeb ja Nèral algab jooksuaeg :)

Treeninglainel läheb kõik tasapisi ja ülesmäge, iga trenn temaga on nagu värske tuulepuhang. Meist on hakanud tasapisi meeskond moodustuma - toimiva meeskonna saavutamiseni on meil pikk tee minna kuid see on põnev! Me suudame vähehaaval üksteise kehakeelt lugeda ning jooks platsil ei meenutagi enam kaootilist karglemist.

Igapäeva elu on üks suurt lustipidu. Berta ja Nèra saavad omavahel fantastiliselt läbi, nende omavahelised piirid on paigas, üksteise taluvuse piire nad tunnevad ning austavad neid. Nèra sõnakuulelikkus on imekspandav (no eks me oleme sellega algusest saati tegelenud) - osaliselt loen seda karjakoera olemuseks ja osalt meie omavahelise usalduse loomise tegevuseks. 

Palju õnne Nèra ja palju õnne õele-vennale!

Pikk-koib Berta

Jänkupoiss Nèra

Eestvaade

Külgvaade

Täiesti tavaline Eesti lendorav

Kohalik tali-känguru

Alati naeratav Nèra

Kohustuslik paraadfoto

Perekond normaalsed

Nèra sünnipäevatort inimestele söömiseks! Nämmmmmmm

Statistikat ka:
Berta: 7,3kg ja ideaalses turjakõrguses
Nèra: 9,4kg ja 40cm turjakõrgust
Mina: endiselt ideaalkaalus ja ideaalses turjakõrguses

Uudised RC rindejoonelt!

RC harjutamine meie kliimas on paras katsumus! 

Kui ilm on krõbedalt külm ja kuiv siis on plank korras, kuid tohutult ettevaatlik tuleb olla, et koer saaks korralikult soojendatud ning maandumis/jooksmisrada plangult ei oleks libe. 

Kui ilm on mõni miinuskraad siis tuleb vaadata, et plank ei oleks jääs ja/või maandumisrada ei oleks liuväli. Kui ilm on vihmane siis koeral on väga ok aga muru muutub hetkega mõnusaks mülkaks.

Suvi, palun tule kiiresti!

Kõige selle juures on koer alati vapper ja valmis RC-d harjutama ning enamikel kordadel on mul ka põhjust rõõmustamiseks. Ka meie muutuva ilmastikuoluga asusin võitlusse. Võitluse kasuks otsustasin kui tuvastasin, et meie plank on väga heas konditsioonis, läksin tuppa trenniks valmistuma, soojendasin koera, seadsin kaamera valmis ning asusin treeningule kui märkasin kuidas koer plangul mõnusa liu tegi. Ohohooooooo ehk siis vesised plusskraadid olid poole tunniga jääkraadideks muutunud. Egas midagi, kuna põrandamaailmas töötan siis õnnestus ka õiges suuruses vaibaribad saada ning nüüd ongi mul keset hoovi plank, mis treeningvälisel hetkel kaetud vaibaga. Ilmselt peagi saabuvad ka esimesed naabrid, et pärida, mis kaadervärk mul aeda tekkinud :)

ps. kontaktalal on vaip koera ohutuse pärast - see ala oli natukene libe

Nädalavahetusel metsavahel

Minu kutsadel on paar iseäralikku kiiksu. 

Esimene on see, et nad on alati ja igakord kohutavalt näljased!!!! Nad on just lõpetanud oma söögikorra, saanud lisaks suure kondi järada ning nad vaatavad sind ikka sellise pilguga, et tegelikult ei ole nad juba nädalaid süüa saanu.

Teine kiiks on see, et mis iganes küngas või kivi meie jalutuskäigule ette jääb, ronivad nad selle otsa ning ootavad preemiat. Nojah, eks ma ka süvendan seda, sest minuarust on see nii lahe kiiks ja loomulikult saavad nad alati selle eest ka maiust.  .... ja loomulikult saavad need hetked ka pildistatud :)

Berta oma lemmikpoosis

Nèra oma lemmikkivil

Jep, ka järgmine päev oli Berta kännuotsas jalga sirutamas

Jep, ka Nèra oli järgmine päev sama lemmikkivi otsas!

See kivi oli liiga madal ja liiga väike aga sinna pidi ju ka minema

... ja sai ka see kännule ronimine jäädvustatud

Mõtlesin, et teen vahelduseks pildi Nèrast ka linnakodu aiast.

Pühapäeval plõksisin jalutusel eriti usinalt ning pildile jäi ka üks kohalik tavaline valgejänes.

Mingil põhjusel otsustas Berta jänkuhüpet teha

Koerad maiust norimas

Nèral sai villand koerakarjast ja eemaldus üksi metsa :)

Tallinn Winter Cup 2016

Koer metsast otsustas linna näitusele minna

Näitus: Tallinn Winter Cup 2016
Koht: Saku Suurhall
Kohtunik: Salvatore Tripoli, Itaalia
 
Ja jõudiski kätte päev kui me Nèraga näitusedebüüdi tegime. Ausalt, ma üritasin uurida netist mudide näituse välimiku ja käitumise ja muude iseärasuste kohta, kuid mitte kui kübetki infot. Jah, ma oleksin kõik vajaliku info Ungarisse helistades saanud kuid jätsin endale taganemistee juhuks kui meie debüüt lörri läheb. Olin täiesti veendunud, et meie etteaste on allapoole arvestust ning ma isegi ei maini kasvatajale Nèra esinemist näitusel.

Kuna tegemist oli kutsikaklassiga siis võtsin seda kogemust kui õppepäeva, kus ma saan koerale suurt näitusemaailma näidata ning teda harjutada erinevate olukordadega.
Tuli välja, et saime hakkama! Jippiiii!!! Kui kohtunik koera katsuma asus siis Nèra otsustas istuda ja kõõrdi vaadata aga samas ta väga hirmul ka ei olnud. Seismise ja näitamisega saime hakkama, kõndimist saame tulevikus juurde lihvida. Kuigi olen suhteliselt „külma kõhuga“ ja miski mind närvi ei aja siis näituseringi minnes jalg all värises. Ilmselt olin nii koba, et isegi kohtunik rahustas mind, öeldes, et ära karda, me hindame koera, mitte sind. Päris hea! 

...ja nii see algas

Saame oma rosetid kätte

Näituse möl

Hiljem taipasin, et diagonaali asemel käisin ma otse edasi-tagasi aga õnneks kohtunik sättis oma vaatenurka meie järgi. Ringi kohtunik oli natukene äpu ja ei suutnud meile konkreetseid seletusi anda aga õnneks lahendasin kõik olukorrad ise. Ta ei vaevunud mulle isegi vastama, kas ma pean ringis veel passima kui hinnatakse teist mudit või võin ära minna, seega ma otsustasin ära minna. Mulle ei öeldud ka, kas pean lõppvõistlusele jääma aga otsustasin, et isegi siis kui tõuparima kutsika üldvõistlus on siis sinna ma ei lähe (vist sellist asja ei olnud ikka! Või oli???)

Tulemuseks Tõu Parim Kutsikas (TPK) ning Eriauhind (EAH) kui väga lubav näituse koer. Ka kohtunik ütles Nèra välimiku kohta väga häid sõnu. 

Nèra irvitab :)

Uhke hoiakuga koer

Saak näituselt

Enne võistlus ja peale võistlust olime Nèraga pikalt näitusemöllus. Nèra oli ilmselgelt häiritud ümbritsevast, kuid ta sai endaga hakkama (saba oli vapralt seljas ning kõrvad õiges asendis, seega mudilane kohanes olukorraga).
Ise olen koera käitumisega nii ringis kui väljaspool ringi väga rahul. Oma esitlust pean tugevasti lihvima eks enne järgmist näitust teen ka natukene näituse trenni. Rõõmu teeb see, et kohtunik eriliselt rõhutas, et me kindlasti näitusekarjäärile mõtleks, sest koera luustik ja välimus olevat väga paljutõotav. 

Nera treeningud

Möödunud nädala RC ja näitusetrenni kokkuvõtted videos:
Näitusele lähme ilmselt nagu „turist“, sest ma ei ole üldse kindel meie edukas etteastes. RC rindel 40cm kõrgusel plangul on sooritustulemus 99%ne, seega uus kõrgus on 45cm. Kahjuks ei ole seda kõrgust saanud harjutada, sest pühap/esmasp oli plank jääkirme all ning jätsin treeningu vahele.