Sunday, December 31, 2017

Kaunis, põnev ja lõbus 2017 aasta!

Loetud tunnid ja taaskord saab alguse uus ja põnev aasta! Kuigi tegemist lihtsalt kuupäeva vahetusega on aastaringi täissaamine ja uue algus mulle alati kuidagi eriline olnud. Alati on tunne, et mida aasta edasi seda põnevam ja lõbusam elu on, kõik soovitud unistused ei tundugi roosade unistustena, vaid tunnen, et kõik on võimalik!


Aga nüüd sukeldun aasta kokkuvõtmisele.
Mul on ääretult suur rõõm enda üle, et aasta alguses tegin suure ja olulise sammu. Otsustasin senisele treeningsüsteemile selja keerata ning iseseisvalt ennast ja oma koeri treenima asuda. See otsus ja see tegu tõestas taaskord, et kui sa millegagi siin elus rahul ei ole siis võta kätte ja tegutse. Olles 6aastat süsteemis sees, olin lakanud enda peaga mõtlemast, treeningud, treeningviisid ja oma arengu analüüs ei toimunud minu soovide järgi, vaid olin väike mutter suures masinavärgis, kus puudub isikupära, personaalne lähenemine ning indiviididega arvestamine. Mäletan oma esimest iseseisvat treeningut. Kõik oli nii ebakindel, usk enesesse puudus ning kui poomi asukohta muutes käed veriseks tegin, põlvele suure sinika sain ja kõige tipuks oma videokaamera puruks viskasin, oli murdumise hetk. Eks kõik on tundnud seda hetke kui tajud, et keegi sinust ei hooli ja mitte kui kellelegi sa korda ei lähe! Mäletan, et istusin saali nurka ja asusin ennast haletsema tulid Nèra ja Berta mulle sülle ning limpsisid pisarad näolt. See oli SEE hetk kui otsustasin, et mida iganes ma teen, saan hakkama ja olen parim! Alates sellest hetkest on iga minu treening läbimõeldud, eesmärgistatud, analüüsitud, videole võetud ja alati tõdenud, et astusime sammukese lähemale meie meeskonna eesmärkidele. Oi kuidas ma naudin oma treeninguid! Ootan igat treeningut põnevusega ja annan endast 200%!

Mööduv aasta võib julgelt ristida võistluste aastaks.
Berta jooksis edukalt A3 radasid. Vähendasin oluliselt tema võistlusgraafikut ning lasin tal lihtsalt elu nautida. Berta EMV läks lõbusalt! Ootamatult saime mõlemal rajal dsq, kuid eks see terjeriga jooksmine ongi selline ameerika mäed, kus just siis kui asi läheb oma rada, sööstad sa raketina kuskile mujale. Berta oli Berta, ehk hüpperajal otsustas ta keset slaalomi sooritust Kristit tervitama minna. Ohh seda lillelast Bertat küll, selline päiksekoer on ta alati olnud! No ja agility rajal tuli dsq sealt kus ma eeldasin, et Berta teeb seda, mida Nèraga õppinud olen. Võiks ju juba selge olla, et koer teeb täpselt neid asju, mida sa talle õpetanud oled! Aga EMV võistlust nautisin täiel rinnal, ilus asukoht, lahedad inimesed ja sõbralik toetav atmosfäär.

Nèra alustas A1s võistluskarjääri. Vähem kui 3 kuud ja olimegi Nèraga lupsti A3s. Eesmärk oli Nèraga osaleda EMV-l, kuid ma ei arvestanud sellega, et EMV-le tuleb regada 2 nädalat enne võistlust. Saime nädal enne EMV-d A3e, korra lipsas peast läbi, et äkki uurin, kas erandkorras saab Nèraga osaleda, kuid otsustasin, et meil ei ole ju üldse kiiret. No ja kui Nèraga A3e saabusime algas võistlustejada! Soome, Läti, Tsehhi ja miljon Eesti võistlust. 


Moravia Open juuli alguses. Milline lahe seiklus, lõbus reisiseltskond ja vinge võistlus. Moravia Open võistlus avas mulle täiesti uue agilitymaailma. Suurvõistlus, sadu osavõtjaid, ääretult suur kogemus ning sõbralik atmosfäär. Nautisin iga rada täiel rinnal! Jah, need rajad olid meie algelisele meeskonnale ääretult keerulised aga milline õppetund! Kõik õppimistvajavad kohad sain hoobilt selgeks ja tegin otsuse, et minu füüsiline vorm peab veelgi paremaks saama. 
Kui võimalik ja õnne siis soov on Moravia Openil iga aasta osaleda.




Läti võistlused hakkasid väga igapäevaseks kujunema. Mulle endale meeldis kõige rohkem Riga Cup, kus me tegime väga hea soorituse.


Eesti võistlustel olin alati kohal. Võtsin eesmärgiks, et osalen nii mitmel kui võimalik ning põhjuseks enda ja koera harjutamine võistlusolukordadega.

Iseseisva treenimise üheks miinuseks on see, et sa ei õpi kellegi teise vigadest ja sa ei saa nõu kellegi kogenud inimese käest. Kõik vead teed enda peal ära ja nuputad lahendusi välja. Nii ma nuputasin ka selle, et kuidas meie dsq sadu peatada. Otsustasin kord nädalasse pika rajatrenni sisse planeerida ja nagu ajalugu näitab siis on see hästi mõjunud.
Ääretult palju abi on olnud Martina õpetustest. Nii online klassides osaledes kui personaalset nõu saades. Need on tarkuseterad, mis on hindamatud ja aidanud minu ning Nèra meeskonda meeletus koguses. Õppeprotsess käib täistuuridel, seega tulemusi saab näha uue aasta suveperioodil. Oli plaanis 2xaastas minna tsehhi Martina juurde trenni kuid ajapuudusel ei õnnestunud. Määravaks sai see, et mul on Nèraga veel nii palju õppida ja selle õppeprotsessi saan ära teha ka koduseinte vahel.

Kuigi aasta on täis meeletut võistlusralli, treeninghetki, leidsin ka aega Hiiumaal käia. Jep, suveperioodi esimene külastus jäi juuni lõppu ja kohale saabudes avastasin uhke lillevälja muru asemel. Kuid suve jooksul õnnestus mul mitmeid aiaprojekte ellu viia ja oma aiandushobiga tõsiselt tegeleda. Lisaks sellele said koerad Hiiumaad täiel rinnal nautida.
















Selle pildi tegin täna, 31.12.2017

Ühesõnaga lõbus, kirju, seiklusrohke ja ääretult lahe aasta on olnud! Igat hetke olen täiel rinnal nautinud ning koguaeg tajunud, millise õppetunni igal sammul saan. Täistuuridel edasi!

Ahhjaaa see läks meelest, et Nèrat võib teietada, sest tal ju tiitel EST AG CH. Bertat ka palun teietada, sest tal tiitel EST DK CH ehk Eesti Diivanikoerte meister.


Frendsie

Aga nüüd 2018 soovid/eesmärgid/unistused/eesmärgi:
  • Nautida oma aiandushobi täiel rinnal ja olla Hiiumaal nii palju kui vähegi võimalik. Minu Hiiumaakodu on maailma kõige kaunim ja rahulikum koht maapeal 
  • Bertaga jätkan sama treeningkoormust, mida seni ning treeningu eesmärk on joosta sirgeid radu ning tekitada koeras kiirusemotivatsiooni juurde. Ehk eesmärk on fun fun fun. 
  • Bertaga võistlen nii tihti kui tunnen, et selline soov tekib. Kindlasti osalen EMV-l ning ideaalne kui 5e parima hulka satume. Põhiline, et Berta naudiks seda, mida teeme! 
  • Nèraga teeme esimese EMV stardi ning tiitel ikka, eks ;)
  • Kindlasti mitmeid starte Nèraga Lätis, Leedus ja Soome (augusti alguse Janakka 3e päeva võistlus kõlab uhkelt) 
  • Moravia Openile Nèraga ning eesmärk saavutada I koht (Open arvestuses) 
  • MM-le eesmärk minna ning loomulikult individuaalses arvestuses esikolmikusse maanduda (kui ma oleks eriülbe siis ma räägiks esikohast aga olen realist ja räägin esikolmikust, eks ;) ) 
  • No ja kui juba MM-le siis nüüd on ju midide kord meeskondlikus arvestuses poodiumile tulla ja esikoht võita :)
  • Suvisteks välivõistlusteks enda tippvormi ajamine ning jooksukiirust juurde tekitada (nõup, see ei ole 1 jaanuari lubadus, vaid töö selle nimel tegelikult juba algas) 
  • No ja nüüd kõige tähtsam soov: Nautida uut aastat täiel rinnal! Tegelikult ei ole üldse oluline, mis saavutusi mu neljajalgsed sõbrad agilityvõistlustel teevad, tähtis, et nad naudivad seda ja on rõõmsad! Mulle on oluline, et iga tegevus, mida teen pakub tegemisrõõmu! Ja mis puutub agilitysse siis vahet ei ole kas maailmameistri tiitel, Eesti meistritiitel või kodukoha kiirema pulga äratoomise meister, vahet ei ole – minu Berta ja Nèra on maailma kõige kallimad koerad, kes on sügaval minu südamesopis ja neile meeldib seal olla. 
Maailma kõige õnnelikumat, rõõmsamat, seiklusrikkamat uut aastat!


... ja nüüd tänased kivipildid metsajalutuskäigult!




Friday, December 29, 2017

Nèrale saadeti jõulutervitused!

Kaugelt maalt saadeti Nèrale jõulutervitused ja ema-õe fotod :)

Nèra õde Anòrien

Nèra ema Varàzs


Wednesday, December 27, 2017

Sekund ja ongi Jõulud möödanik!

See aasta on treeningute mõttes nii kirju olnud, et isegi täiesti tavalist jõulutervitust ei ole õnnestunud siia kirjutada :) Jätkan siis sama rida, et jõulutervitus läbi treeningkirjelduste :)

Vahetult enne jõululaupäeva oli toimkonna trenn ning seekord sai valituks Mirja Lapanja Moravia Open 2016 mini/midi rada. Kui plaanile pilgu peale heitsin, tundus rada ehk liigagi lihtne olevat aga natukene süüvides märkasin, et peale A-d on üks vahva lõks ja enne kiike on üks tunnel, mis ilmselt tõmbab koera suurele kaarele.
Ja nii oligi peale A-d olev out-käsklus osutus parajaks pähkliks. Kui rada oli meie tiimile suhteliselt ok läbitav siis A-le järgnevat out käsklust lihvisin omajagu. Õnneks 2 viimast rada õnnestus puhtalt teha. Enne kiike olnud tunnel viiski koera väga suurele kaarele aga see on jälle see koht, mis oleks saanud lahendada (a) suuna käsklustega (need on mul väga algelises õppefaasis. Olen ootel, et maa ära külmuks ja saaksin neid kodus suuremal alal treenida. Hetkel tekitasin ühe treeninguga mudavälja ja pinnas muutus koerale ohtlikult libedaks); (b) eestlõikamine peale tunnelit. Kuid selliseid pimedaid eestlõikamisi ma kardan. Kui mul puudub kontroll kus koer on siis ma ei tee riskieestlõikamisi. Ilmselt võistlustel oleksin teinud ja see oleks õnnestunud, kuid treeningus kasutasin sülepöörde valikut.




Peale jõule tegin uuesti rajatrenni ning kohe esimeses jooksus oli näha, et 3 päeva agilityta mõjus Nèrale hullutavalt. Rajal oli kiljuv torpeedo ning mul oli üksjagu vaja pingutada, et koeraga ühte sammu pidada. Selleks treeninguks valisin Andreas Silfverbergi hiljutise raja, et tema käekirja tundma õppida. Tundub, et tegemist kohtunikuga, kellele meeldivad pikad vahemaad, tunnelid A ja poomi all ning ohtralt lõkse, mis varitsevad kiiretel lõikudel. Selle kohtuniku rada edukalt läbida on peamiseks eelduseks koerale, et ta iseseisvalt takistusi ei võtaks. Õnneks on mul takistuse mittevõtmise verbaalne käsklus veebruari treeningplaanis.



Väike pildiseeria jõulujalutuskäikudest:

Paraadfoto, otse vaat!
Vaadata alla!
Kivile ja otse vaat!
Vaadata alla!
No ja loomulikult on vajalik alati kohustuslik kännufoto! 


Berta kui proff fotomodell, oskab õigesti kaamerasse vaadata :)

Nèra heitis kosutavasse unne peale viimase külalise lahkumist 

Thursday, December 21, 2017

Treeninguudised

Meie viimane treeningsessioon. Seekord võtsin plaani raja, kus peaaegu igal tõkkel on mõni lõks. Raja läbimisel oli eesmärgiks, et koer valele tõkkele ei läheks, usaldan teda ja ei kontrolli igat takistust (mille tulemusel jääksin ise lõksu) ning minimaliseerida rajal koera nime ütlemist. Ükspäev oma treeningvideosid vaadates avastasin, et hirmus palju hüüan rajal Nèra nime. Alati on koera nimi ja siis alles käsklus. Tean, et on palju koolkondi Eestis, kes propageerivadki seda, et öelda rajal enne igat takistust nimi kuid ma ise tegin enda mõttemaailmas restardi. Hakkasin mõtlema, et agilitys ei tähenda „Nèra“ koerale ühtegi käsku. See ei anna talle informatsiooni, mida ta edasi peab tegema või kuhu minema. Pigem on see kiirust pärssiv verbaalne käsklus. Seega koeranimi rajal kui on mingi üliekstreemne juhtum või päästan olukorda. Sellel rajal ütlen koeranime 1x ning see on mittevajaliku takistuse möödumise signaaliks. Kohe kui treeningplaanis eelmised eesmärgid saavutatud, alustan tõkke vältimise käsklust harjutama. Seega ka selles olukorras peaks lähikuudel koeranime hüüdmine kaduma.

Seega suurem eesmärk on verbaalsed käsud koerale väga tugevalt kinnistada. Töö selle nimel käib kuid annan endale aru, et see on pikk protsess. Hetkel ikka pean väga palju toetuma oma kehakeelele ja keha hoiakule.


Tuesday, December 19, 2017

Nèra jookseb MM rada

Seekord sai ära proovitud AWC 2017 maxi koerte AG individuaalne rada. Õnnestus esimesel korral. Meie tandemile on MM rajad väga hästi sobinud. Olen jooksnud mini, midi ja maxi AG radasid ning eranditult on kõik õnnestunud esimesel katsel. Loomulikult võistlustingimustes oleksin pabistanud nii mõneski kohas ning ei oleks nii enesekindlalt Nèrat saatnud lõksu olukordadesse.
Oi kuidas mulle ikka meeldivad Petr Pupiku rajad!



Thursday, December 7, 2017

Heimtali tallides talve nautimas ja Nèra esikohta koju toomas :)

Koht: Heimtali, Viljandi
Aeg: 16.11.2017
Kohtunik: Inga Järv


Pikalt mõtlesin, kas minna külmetama või mitte kuid keda ma ikka lollitasin, sest see oli juba eos teada, et ma osalen :)
Berta tuli turistina ja toetusmeeskonnana kaasa, seega hommikul 2 koera autosse ja start Heimtali suunas. Ilus oli vaadata, et mida lõuna poole jõudsime, seda jõululisemaks ilm läks. 
Jõudsime täpselt õigel ajal kohale, seega väike enda ja koera soojendus ning starti (pikema jalutuse õnnestus teha ilusa järve ääres enne Heimtalit).

Jube külm ja niiske oli ning ka enesetunne ei olnud kiita (järgmise nädala alguses selgus, et see oli gripi alge minus, mis nädala keskel maha murdis). Õnneks on mul agilityga nii, et olenemata enesetundest või valutavatest kohtadest siis võistlusplatsil ununevad need ning saan endast kõik anda.

HY 1 rada
Mulle endale tundus, et jube kohmerdamine ja sahmimine käis kuid videopildist vaadates mulle see jooks isegi meeldis. Nèra tegi oma asja, mina küll kohmerdasin tal mõnes kohas ees kuid koer ei lasknud ennast sellest häirida.
Kiirus 5,54m/sec ning I koht

AG 2 rada
Ai kurjam minu lohakust! Jätsin kiigele koera saatmata ja kohe saime pealetulekuga 5ka (tubli Nèra reageeris minu kehakeelele koheselt kui olin märganud, et ma ei olnud teda kiigele saatnud). Edasi kaunis ja ilus rada ja siis ma totu unustasin tunnelisse saates teda kutsumast! Miks ma küll arvasin, et koer teab, et peale kiiret tunnelit tuleb vasakule keerata? Loomulikult ta läheb tunnelisse kui seda näeb ja ma midagi muud ei ütle. Olin nii pahane enda peale, et ma sellise vea tegin! Parandasime selle väikse vea ära ja edasi taas ilus rada. Olekseid on alati hea öelda aga kui ma oleks alguses ilusasti kiigele koera suunanud ja peale tunnelit koerale midagigi öelnud, oleks meil olnud ilus puhas rada! Aga oleks tähendab seda, et koju treenima ja järgmine kord paremini!

AG 3 rada
Mingil põhjusel lagunes see rada kohe alguses ära. Seega peale tunneli-poomi juhtme kokku ajamist, tulin platsilt ära. Kahju koerast, sest Nèral oli power sees aga mis teha kui omanikul juhe kokku sulas! 


Leia pildilt Nèra :)

Ilmselt asi on selles, et ma olen Nèra liikumist paremini tunnetama asunud ja meil on hakanud paremini minema kuid alati rada õppides kibelen jubedalt starti, selline mõnus tunne on sees. Kibelen starti, et vaadata kuidas meil rada sujub ja meeletu enesekindlus on minusse tulnud. Enam ma kordagi ei mõtle, et kas ma sinna jõuan ja kas ma seda manöövrit jõuan teha. Kui leian parima lahenduse siis ma otsustan, et ma jõuan ja teen ning need ongi alati nii õnnestunud!
Naudin võistlusi, iga start paneb vere mõnusalt sees keema ja meeletu hea tunne tuleb sisse!

Rõõm on tõdeda, et ka oma plaanidest oleme mitmeid samme eespool. Kui A3e jõudsime siis seadsin eesmärgi, et selle aasta lõpuni on meie võistlused nagu treeningud, kus me kokku sulame ning esimesed tulemused hakkavad saabuma uue aasta alguses. Ootamatult on meie kontole kogunenud juba 5 puhast rada ning mitmeid trahvipunktidega tulemusi. Planeerisin, et suve alguses hakkan tegema tööd selle nimel, et koera liikumist kiiremaks muuta, kuid vaadates Nèra arengut olen hetkel plaani võtnud, et juba veebruaris alustan kiiruse lihvimisega. Lisaks seadsin uueks eesmärgiks, et 2018 Moraviaks on meil verbaalsed käsud kõik selged. Kui palju mul neid on ja kuidas ma neid treenin jätan enda teada, tean, et paljud viskavad nende paljususe üle nalja ja kohati teeb see ka natukene haiget aga ma ei keera sellelt teelt maha. Viin oma eesmärgid lõpuni, sest kokkuvõttes on see minu meetod, minu otsus, minu treening ja meie meeskond :)

Suund tähtede poole :)

Friday, December 1, 2017

EST AG CH – jep, see tähendab, et olime tublid :)

Koht: TAKO hall
Aeg: 18.11.2017
Kohtunik: Svetlana Kreslina


Meile, koerajuhtidele, on oluline, et jookseksime puhtaid radu. Meile meeldib võita! Sõidame maha sadu või tuhandeid kilomeetreid, et joosta võistlustel u. 4x30 sec. Peale igat õnnestunud või ebaõnnestunud jooksu, juubeldame koeraga koos või lohutame üksteist, elades uuesti ja uuesti võistlusemotsioonid läbi. Peale igat õnnestunud võistlust piilume põnevusega maailmameistrivõistluste kvalifitseerumise tabelisse. Panustame tunde treeningutele ning kordades rohkem mõtlemisele kuidas ühte või teist elementi koerale selgeks õpetada. Alustame koera agilitykarjääri ettevalmistusega kui kutsikas saabub. Iga treeningetapp on ülesse ehitatud, et suurel agility areenil täiskasvanud koeraga ühtesulanud meeskonnaks saada. Ja tõsiasi on, et meie koertele on oluline ainult seda kõike meiega koos teha. Minu väike must printsess on täpselt selline hingekoer, kelle jaoks ei ole oluline, kus ta on, mis ta teeb või mida temalt oodatakse, et ta teeks. KÕIGE olulisem on, et ta saab olla koos minuga. Nèrale ei meeldi uued kohad, võõrad inimesed, teised koerad, lärm ja muutunud olukorrad, kuid kui algab see hetk, et astume koos võistlusplatsile, toimub ümbersünd. Väiksest arglikust hiirepojast kasvab stardijoonel uhke ja enesekindel Nèra. See on see hetk, kus eksisteerivad ainult mina ja tema … ning rajale tormabki reaktiivkiirusel jooksev gepard.

Mina ja Nèra oleme veel värske ning noor meeskond, kes alles on oma ühist rütmi leidmas. Seda südantsoojendavam oli möödunud nädalavahetuse üllatus, et meie pingutusi kroonis uhke tiitel – EST AG CH ehk maakeeli Eesti Agility Tšempion (ok, ta on seda 99%, peame korra näitusel ilus olema). Täpselt 8 kuud ametlikku AG võistluskarjääri ja tiitel käes (kuigi jah, ajafaktor ei ole oluline, tähtis on üksteise mõistmine ja meeskonna ühte sulamine. Tegelikkuses oleme me veel õppeprotsessi alguses.)

Kreslina rajad olid keerulised, kiired ja väga heade nurkadega rajad, mida oli lust joosta!

Täpsemalt jooksime niimoodi:
AG rada 1

Mingil põhjusel on hakanud välja kujunema nii, et esimene rada läheb alati aia taha. Seekord siis saime 20 trahvipunkti ning kui aus olla siis kõik olid minu enda lohakusest tingitud. Täiestu uskumatutel viisidel tõmbasin koera õigelt trajektoorilt eemale ning isegi slaalomisse sundisin ta valesti minema. Meeletu ajakaotus igast manöövrist, seega üllatus oli suur kui meie kiiruseks oli 4,94m/sec

AG 2 rada
Pean ikka asuma harjutama eestlõikamisi! Raja alguses koperdasin koeral nii koledasti ees, olen veendunud, et ükspäev ta ütleb inimkeeli mulle selliste asjade eest, et ma eest ära kaoksin ja tal rahulikult joosta lubaksin. Ajakaotus tuligi nendest eestlõikamistest ja slaalomisse saatmisel juhtisin koera suure kaarega esimese pulga vahele. Muidu ilus jooks, poom oli kriminaalne (põhjuseks poomi ja viimase takistuse asetus üksteise suhte soli väga kavalalt nurga all).
Tulemuseks esikoht ja kiiruseks 5,48m/sec 
No ja see oligi rada, mis tõi meie tiimile esimese tiitli. Palun edaspidi Nèrale Teie öelda, sest ta on ikkagi EST CH AG tiitliomanik.

AG 3 rada
Oi kurjam, et ma kiirustasin ja koera takistusest mööda juhtisin. Olin eelmise raja tulemusest eufoorias, seega olin ülbe ja võtsin dsq ning saatsin koera uuesti tunnelisse, et möödajooksu kohta uuesti proovida. Nojah, ülejäänud rada ilus ja korralik, seega kui ma ei oleks ülbe olnud, oleks me raja selle tõrke viiekaga lõpetanud. Mingil kummalisel põhjusel ei saanud sellest rajast ükski midi tulemust kirja!?

HY rada
Väga hea oli seda rada joosta! Kahju, et ma ikka endiselt koeral ees olen ning näiteks slaalomisse minekul konkreetselt koera segan. Õnneks on Nèra nii tubli, et ei lase sellest ennast segada. Ka alguse trajektoori oleks saanud ilusamaks lihvida.
Tulemuseks esikoht ja kiiruseks 5,65m/sec

Aitäh minu kallis must printsess!


Minu musirullid:)

Wednesday, November 29, 2017

Treeningnipp, mis katkestas meie DSQ-de laine :)

Nèra on peaga mõtlev koer, kes olenemata oma kiirusest ei jookse rajal mõtlematult või läheks „lappama“. Ta jälgib mind väga teraselt ning töötab täpselt nii nagu mu kehakeel või verbaalsed käsklused teda juhivad. Oma printsessi treenin iseseisvalt, toetudes omaenda tarkusele, seega on mitmed vead ja apsakad juba ette sisse kodeeritud. 

A3e sattusime väga kiiresti ning olenemata sellest, et koer on nutikas ja ka minul mingid kogemused olemas, ei olnud see algus meil just väga kerge. Meeletu dsq-de sadu algas A3s, jah oli ka õnnestumisi, kuid need olid pigem sellised juhuslikud õnnestumised. Pikalt mõtlesin, et milles probleem? Treenime väga teadlikult, treeningutel ka kõige keerulisemad kombinatsioonid õnnestuvad ning panustasin väga koera tehnikale ning verbaalsete käskluste treenimisele. No ja siis selgus tõsisasi (loomulikult tänu abiväele, aitäh minu koeramaailma kaitseinglile Stefile), et probleem seisneb meie treeningmeetodites. 

Treeningutel kasutan väikest pinda, kus rada on ülesse ehitatud ca 15le tõkkele, mis koosneb rasketest kombinatsioonidest, kuid kohe kui võistlusel suurele platsile saabume, laguneb jooks alates 15st takistusest. Mõeldud tehtud, tuleb hakata üleplatsi rajatreeninguid tegema. Juba esimestel rajatreeningutel ilmnesid meie nõrgad kohad, mida lihvima asusime. Olen ise siiani hämmeldunud kui positiivselt need treeningud mõjunud on! Justkui imeväel on hakanud meil võistlustel rajad laabuma. Tõesti ei uskunud ise, et suure raja treenimise puudumine võib nii olulise tähtsusega olla. 

Rõõmustav on see, et olen valinud rajatreeningu trenniks keerulisi radu meie kuulsate kohtunike valimikust ning need õnnestuvad 90% juhtudel kohe esimesel katsel!. Ok jah, tunnistan, et lihvimise ruumi on, kus saaksime kaared väiksemaks või koera trajektoori ilusamaks kuid ikkagi puhtad rajad! Jeeiiieee!

Võtsin seisukoha, et üleplatsi rajatreening on täpselt selline nagu võistlus (v.a. hetkel kiige premeerimine, et välja ravida "lendkiike"). Absoluutselt iga jooks on selline nagu oleksin võistlusel, sama intensiivne, sama lahendus, sama rutiin, sama meelelolu .

Läbi raskuste tähtede poole, eks!



Tuesday, November 28, 2017

Nagu võistleks Soomes! Vastse-Kuuste lux uus ag hall

Koht: Vastste-Kuuste, Tartu Agilityseltsi uhiuus hall

Aeg: 26.11.2017
Kohtunik: Elika Lass

Kohale saabudes oli üllatus suur, sest ees ootas ilus, suur ja soe hall. Väga lux!

AG rada 1
Tuli üllatusena, et Nèra otsustas tõkke asemel tunneli valida. Jah ma olin liiga kaugele läinud, kuid sellegi poolest oleks pidanud ta valima minule lähemal oleva takistuse. See koht sai paljudele koertele saatuslikuks, seega ilmselt oli Nèra kiirus tunnelist väljudes suur ning trajektoor selline, kus ta mind ei näinud. Ülejäänud rada jooksime nii sõu-sõu, kohati oli ilus aga kohati suhteliselt lohaks

AG rada 2
Minu hinnangul oli see ilus rada ning lõpetades olin kindel, et saime puhta tulemuse. Kiike ja poomi jälgisin väga hoolega, seega kiige eest saadud viiekaga ma ei ole nõus ning ka poomil oli koera tagumised jalad peal (just nimme jälgisin, et tal oleks kontakt võetud. Tegin otsuse, et kui ta üle hüppab siis oleks ma ta poomile järgnenud tõkkelt tagasi poomile saatnud ja me oleks raja lõpetanud).
Nojah kohtuniku otsus on ülim ja ei kuulu vaidlustamisele. Seega treenin kiike ja poomi edasi, et ei tekiks kohtunikul ühtegi kahtluse ussigi, et kas oli sooritus või mitte.
Kiirus oli 5,47m/sec kuid jah kahjuks oli tulemuseks -10 ja maabusime 5ndale kohale

AG rada 3
Ma ei teagi, miks ma otsustasin lõpus tagantlõikamist teha, sest reaalselt oleksin ma jõudnud eestlõikamisele minna ja koera õigele trajektoorile juhtida. Kahju sellest eel-eelviimasest takistuse dsq-st aga selline ongi agility.


Minu kiidusõnad taaskord Nèrale. Fantastiline koer! Oma stardijärjekorda oodates on ta nagu väike hiireke, kes nii tahaks hallist minema minna või minu süles olla. Aga kui me platsile astume on Nèrast saanud võistluskoer, kelle ainus eesmärk on koos minuga ilus ja kiire rada joosta.
Olen ka uhke enda üle, sest iga võistlusega meie koostöö läheb paremaks. Kõik meie sooritused on sellised, kus puhta raja tulemusest lahutab ainult väiksed näpukad, mis kaovad kogemustega. Kõik tehtud vead on tingitud minu juhtimise apsakatest, mis on väga kergesti välja harjutatavad.
Isegi koera stardikärsitus ei häiri mind. Leidsin enda jaoks lahenduse kuidas ma sellega toime tulen. Jah, treeningutes nõuan ilusat stardipüsivust ja paigas on kindlad kriteeriumid, kuid võistlustel ma seda koeralt ei nõua.


Seega nüüd koju treenima ning põhirõhk kiigele ja poomile. Või noh seda olen ma trennides juba viimased 2 nädalat teinud

Monday, November 27, 2017

Treeninglainel

.... treening, treening, treening! Kuidas muidu karikaid koduõuele tuua kui ikka teha hoolsalt ja korralikult trenne :)

Mõned videojäädvustused oktoobris ja novembris hallis veedetud hetkedest.





Friday, November 17, 2017

2 aastat jooksukontaktide harjutamist

Ühte huvigruppi kuuluvate inimeste vahel kujuneb paratamatult välja keel, mida ainult nemad mõistavad. Näiteks vestlus „Mis kamaga sõidetakse?“, „Minul 76ne ja 4 aga kisub sinna 3se kanti“, „jube pudrune nagu tsentrifuugis oleks“. Hang loose!

Päris mitu aastat räägin agility keelt ning igas korralikus vestluses ei puudu sõna „kontaktid“. On sul jooksvad või stoppavad, mis meetodit kasutad, kuidas õpetus sujub, mis on premeerimise kriteeriumid, TT masinat kasutad jne. jne. Kui pealtvaatajale on slaalom kõige mängulisem takistus siis ala harrastajad vaatavad pingsalt poomikontakte ning austusega mõmisevad kui kellelgi on need eriti ilusad.
Meie Nèraga olema jooksukontaktide maguskibedat maailma maitsnud nüüdseks 2 aastat! Juhhuuu sünnipäev! Õppeprotsessil ei ole kordagi järeleandmisi teinud või treeninguid vahele jätnud, nii tublid oleme! Meie meetod on ikka see katse-eksituse meetod. Kui miskit selles protsessis meile selgeks on saanud siis see, et see on igavene õpe. Nii kaua kui kestab meie võistluskarjäär, kestab ka kontaktide täiustamine. Suuur aitäh kõigile, kes on suuremal või väiksemal määral meile abiks olnud ning hea sõnaga toetanud!

Sünnipäeva auks tegin ka video hiljutistest jooksudest (loomulikult kõik koledad sooritused on välja jäänud!)


Nèra kõige kõige esimene RC video



Tuesday, October 17, 2017

Pärnu Agility Karikasarja I etapp

Koht: Pärnu sisehall
Kohtunik: Ede Brand

Aeg: 14.10.2017


AG rada 1
Läksin starti nagu muuseas ja loomulikult ka tulemus oli vastav. Poomi perfektne ülehüpe ja pulkade kukkumine. Pulkade kukkumist pean enda süüks, sest blokeerisin koera liikumise trajektoori ning olin tal igal võimalikul viisil ees. Pikalt mõtlesin, et miks põrgupäralt küll ta mul poomi ülehüppeid teeb ning jõudsin järeldusele, et taaskord olen olnud ametis kontaktpindade järskude pöörete treenimisega, seega lihtsad otsemahajooksud olen unarusse jätnud. Ja tulemus ongi kohe käes, nii kui ma kuskile poole ennast liiga vara keerama hakkan ja/või poomil talle järgmise takistuse manöövrit ütlen, tõmban ka koera sellega maha.
Hea meel oli toimivate „out“ käskluste üle (v.a. eelviimane aga seal ma tõmbasingi kehakeelega ära).

AG rada 2
See oli päris ilus jooks. Rahul ei olnud sellega, et enne A-d tegin temaga „out“ pööret, mis tekitas koerale suure kaare sisse ning viimase tunneli sissekeeramisel olin ma näoga koera poole ning avastasin videolt, et see keeras Nèra kiiruse oluliselt maha

AG rada 3
Oioioi milline poomi ülehüpe!!! Seekordne viga ilmselt oli selles, et ma hakkasin poomilt talle tunnel hüüdma aga liiga varajane järgmise käskluse ütlemine ongi Nèrale alati mõjunud nii, et ta kipub üle hüppama (see ei ole vabandus aga meeldetuletus mulle, et pean selle temast välja treenima). Selle rajaga sain kindluse, et pean ikka ka teise versiooni „out“ käskluse koerale selgeks õpetama. Kuigi mingi hetk tundus, et saan ühe „out“ verbaalse käsklusega hakkama siis ilmselt nii see ikka ei ole. Hetkel olen tuvastanud 2 kindlat trajektoori, mida ma soovin, et ta teeks tagantminekuga ja need on väga erinevad. 

Nüüd kõik jooksud ühes videos:


See oli üks esimesi võistlusi, kus tundsin, et koer oleks võinud isegi kiirem olla. Võimalik, et ma ise tekitasin mitmeid kohti, kust ma aega võitsin aga esimest korda Nèraga koos töötades oleksin tahtnud teda kiiremini tegutsema ärgitada. Või on äkki minu jooksuvorm paremaks läinud?

Mida tegi Berta? Nautis võistlusmelu :)

Berta peale väsitavat võistluspäeva :) (jah, ta on padja peal)

Wednesday, September 27, 2017

Sügishooaja esimene sisevõistlus - Nèra rokkis 100ga

Aeg: 23.9.2017 / TAKO
Kohtunik: Stefi Praakli


Taaskord möödus üks võistlus, mille kohta saan öelda, et mõnus tunne oli joosta! Tegin hiljuti väga suured korrektuurid enda mõtlemises ning treeningplaanides. Avastasin, et võistlustel rada õppides tegin alati 2 strateegilist plaani jooksmiseks: (plaan 1) kui ma jõuan õigeks ajaks siia siis ma teen sellise manöövri ja (plaan 2) kui ma jään kohale jõudmisega hiljaks siis teen siin sellise manöövri. Mismõttes ma niimoodi üldse mõtlen! Loomulikult pean ma jõudma igale poole ning alati peab olema 1 plaan, mida tuleb algusest lõpuni teostada. Seega alates Uulu võitlustest võtsin otsuse, et alati on mul olemas 1 plaan ja alati järgin ka seda.
Lisaks kõigele usaldan koera igas olukorras ning ei jää kuskile passima ja veenduma, kas ta sooritas manöövri või mitte (kui ei sooritanud siis olemas jälle üks vihje, mida edaspidi trennis hoolsamalt treenida).

HY 1 rada
Väga lahe rada! Sees kohutavalt palju vaheletõmbamisi ning iga takistus oli selline, mis nõudis väga täpset ajastamist. Kõik sujus plaanipäraselt ning endalegi oli üllatus, et eelviimase tunneli sisenemisega koeral probleeme tekkis. Pean paaris trennis tunneli-fookust kinnistama, et sellised apsakad ei juhtuks. Jah, minu viga seisnes selles, et kui ütlesin tunneli käsu siis võtsin juhtiva käe ära ja asusin edasi spurtima, kuid mulle ei meeldinud see, et Nèra sellele reageeris ja ei läinud tunnelisse! See oli küll selline olukord, kus koer ei oleks pidanud minu juhtimisveale reageerima aga õnneks tean kuidas seda parandada, et koer enam nii erksalt minu liigutustele ei reageeriks.
Kahju oli ajalisest kaotusest (ilmselt ca 4..5sec läks mässamisele)
Kiiruseks 4,79m/sec, -10 ja kohaks 5

HY 2 rada
Perfektne rada, ilus jooks, sellepärast oligi hirmus kahju alguse susserdamisest. Sellel korral oli see 100% minu viga! Kuna ei jätnud koera kaua starti püsima siis olingi vales kohas ja koer ei saanud aru, mida tegema peab.
DSQ aga ma nimetan seda ilusaks, sest susserdamine oli ainult 4ndal takistusel ja kõik ülejäänd väga ilus

AG 1 rada
Jube trikikas ja keeruline rada! Aga starti minnes otsustasin, et see on tehtav! Ja ära tegime, puhas ja kiire rada! Jube kahju oli minu viimase tõkke mitte näitamisel tekkinud koera segadusest, kuhu kaotasime ca 1sec. Aga selle vea ma panen hetkel selle arvele, et meil on treenimisel tõkke vältimise periood (mulle ka öeldi, et õppeprotsessil võib esineda tõrkeid, kus koer ilmselge tõkke juures ei soorita seda, vaid vaatab mulle otsa ja ootab infot, mida tegema peab).
Kiirus 5,57m/sec ning kohaks 1 - jeeijeee

AG 2 rada
Jälle üks keeruline ja trikikas rada. Hiiglama kahju on, et koht, kus ma DSQ sain oleks pidanud olema hoopis teistsuguse planeeringuga. Viga, mida asun kohe parandama on see, et kui ma teen mingi planeeringu ja rada õppides märkan, et ainult mina teen nii siis ei tee ma teiste järgi! Ei õpi ümber!!!
Kahju selles kohast, kus DSQ tuli, sest esialgne planeering oleks ilmselt toonud puhta raja. Aga mis teha, eks edaspidi on teistmoodi.


Mis mind väga rõõmustasid olid üliilusad poomi kontaktid. Meie suur panustamine nendesse ning iganädalane special poomitrenn on kasuks tulnud. Pean nüüd ennast mugavustsoonist välja rebima ning hakkama treenima ka järskude pööretega kontakte, need on veel ligadi-logadi.
Kiik oli sellel võistlusel päris ok aga ikkagi nõudis minu suurt kontrolli – märkus mulle, kiige kontrolli pean teostama koera ees, mitte temast tahapoole jäädes.


Väga rahul võistlustega, sest kõikide radade sooritustega olen väga rahul. Lisaks on hea tunne, et paanikaosakond hakkab minus kaduma, mida senini olen päris palju tundnud. Suureks abiks pean seda, et me oleme tõesti palju võistelnud. Olen arvamusel, et mida rohkem võistlusstarte koeraga teha, seda sujuvamaks koostöö läheb ning minu sisemine kindlus kasvab.

Siin ka üks autasustamise pilt. No ei ole seda fotograafilist geeni mulle antud :)

Leia pildilt Nèra :)




Friday, September 15, 2017

Sündinud modell!

Berta on modelliks sündinud! Piisab kui  fotokaamera valmis seada kui Berta asub poseerima. Mul ei ole vajadust teda istuma/lamama/seisma panna, vaid koer ise leiab kõige parema asendi ning ta on selles kuni ütlen "ok". Nii hämmastav kui see ka ei ole siis absoluutselt iga pilt Bertast on justkui see kõige parem! Nojah mõni meist on modelliks sündinud ja mõni ei ole :)

Berta leidis heas valguses võttekoha ja asus poseerima ...

... ka üks teine tegelane üritas pildile saada (seda tegi ta ka ülemisel pildil)
Lõpuks ometi see must nässakas :) kadus ja Berta sai oma ilu näidata

Thursday, September 14, 2017

Elagu nartsissism :)

Huvitav kas asi on ainult minus aga on ju ilus koer :)

Ilus hüppetehnika


Nagu teeks sporti :)

Veel üks näide Nèra hüppesirutusest (tegelikult see suht mudidele iseloomulik)


Väike hõbeniit ja hullupilk koeral käib asja juurde :)


Fotod Riia võistlustelt 19-20.8 2017. Fotod: Igor Loginov

Monday, September 11, 2017

Sees oli tunne, justkui oleks maailmameistri kulla võitnud!

Aeg: 10.9.2017
Koht: Uulu staadion
Kohtunik: Àgnes Tòth

..sest täpselt niimoodi ma ennast koju sõites tundsin!

Selle aasta viimane välivõistlus möödus aastaajakohaselt – päikseta mõõdukalt soe ehk siis ideaalne koertele ning kui viimane jooks sai joostud hakkas vihma sadama.
Naudin välivõistlusi! Koera ja enda ettevalmistus jooksuks ning mahajalutamine on lihtsalt ideaalne, ruumi on palju, saad rahulikult omi asju teha, ilma kedagi segamata. 

Àgnes Tòth rajad olid päris trikid! Lõks lõksu küljes kinni ning ükski tõke ei olnud selline, kus saaksid kontrolli kaotada.
3st rajast sain 2 tulemusega ning ka see 3s DSQ-ga tulemus on puhtalt oma enese lohakus – mingil põhjusel ei tahtnud koera kauem stardis hoida ja seega ise olles vales kohas, valis Nèra vale tunneli augu.

A3 radu joostes olen selle võistlusega kõige rohkem rahul! KOHE VÄGA RAHUL! Igal rajal olin ise ja oli koer täpselt seal, kus ma planeerisin, et oleks (v.a 1x teise raja alguses kui ma kiirustasin stardiga). Ühelgi jooksul ei olnud mul paanikaosakonda, vaid mina ja Nèra toimisime koos väga hästi! 

Vigadega rajad meile poodiumi kohta ei andnud, kuid meele teeb rõõmsaks see, et Nèra kiirus on meeletu! Videot vaadates avastasin mitmeid juhtimisvigasid, mille likvideerimisel saaksin ta veelgi kiiremaks arendada. Seega mõttes andsin meile kõikide radade eest kuldmedali :D



Sellel võistlusel sai kinnitust 3 nõrka kohta, mida eesoleval 3l kuul hakkan igas trennis harjutama – (a) järsu nurga all kiire slaalomisse sisenemine. Täna võtab Nèra alguses 2 pulka korraga, (b) peale poomi järsud pöörded. Täna teeb kontaktikohal Nèra mahaastumise kõrvale (c) kiik, mis detailse kontrollimiseta kipub lendkiigeks minema. 

Need samad 3 teemat oli mul juba Moravia võistlustest teada, kuid keskendusin teistele teemadele (A järsud pöörded, stardipüsivus, takistuse fookus, poomi-tunneli valikud), mis täna on heas olukorras, seega ongi hea uued teemad plaani võtta.


Olen väääga rahul!

Friday, September 8, 2017

Paljude jaoks maailma kõige igavam postitus :)

Agility kõrval on minu suureks kireks iluaiandus. Kuna agility on enamikus minu vaba aja endale võtnud ning ülejäänud vaba aeg jaotub ära Hiiumaal taimedega eksperimenteerimiseks ning linnakodus muru niites ning viisakat iluaiandust harrastades (tiheasustusega linnaruumis ei kipu ma väga kõrgelennulisi aiandusideid teostama).


Müstika on see kuidas mingi uue idee saamisel haarab see mind nii endasse, et ei ole mingiks probleemiks 1e päevaga 8tonni killustikku laiali vedada või siis teha alustöid 25m² lillepeenra tarbeks. Koomilisem hetk oligi see kui eelmise aasta sügisel sain äkkidee teha uus lillepeenar ning kuna pinnaseks on mul lausliiv siis pidin tellima hobusesõnnikut. Palusin talumehel 6tonni sõnnikut valmis tehtud lillepeenra alusele kallutada. Ära sõites avaldas talumees head meelt, et ma linnainimene olen väga õige meetodiga kartulipeenra teinud kuid järgmine kord võiks kartulipeenar olla ikka ruudukujuline, mitte ümarjas ja laineline. Tänavu suvel see sama talumees sõitis minu majast mööda ning ilmselt oli selles samas kohas õitsev lillepeenar see, mis teda sundis autot peatama, välja tulema ning pead vangutama. 

Lisan siia väikse video, mida paar nädalat tagasi ühest aiaosast tegin, Eesmärk on, et talvel videot vaadates aitab see mul kevadisi töid paremini planeerida ning hoida meeles, milliseid istikuid pean kevadel muretsema hakkama :)


sellel aastal olid elulõngad eriti nadid

Budleia, liblika magnet
Nèra oma lemmikohas Hiiumaa aias - laua peal!




No ja ilma rannata ei saa ju ükski Hiiumaa läbi, seega absoluutselt igal Hiiumaal veedetud päeval saavad koerad tunde rannal joosta ning ujuda.

Berta Luidja ranna SPA-s

pildidl on 2 koera :)

Nèra ei oska väga ujuda, seega Berta toob merest pulkasid ja Nèra võtab need rannas talt ära

Järjekordne pulga olelusvõistlus :)