Wednesday, March 29, 2017

Trennilobisemised

 Esmaspäevases trennis jooksis minu väike must printsess päris hästi. Kahju, et ma ise tõbine olin ning rajal viimseid jõuraase endas kokku koondasin.  


RC lainel läheb meil päris hästi. Trennis on tabamuse % ca 98 juures ning isegi kõrgete kontaktidega segamini on madalaid. Õnneks sain abi ühelt healt inimeselt, sest selgus tõsisasi, et olin neid väääga valesti treeninud (eks kunagi tulevikus kirjutan täpsemalt meie treeningmuutustest ning miks rc treenimisel mind valedele radadele suunati)


Wednesday, March 22, 2017

Nèraga esimene täispikk A1 võistlus. Nii karjäär alguse saigi ... :)

Aeg: 18-19.3.2017
Koht: TAKO hall
Kohtunik: Anne Tammiksalu

Väga kahju, et Bertaga ei õnnestunud joosta. Olin ennast laupäeva pealelõunaks ära lubanud, seega pidin A3 jooksudest loobuma.
Järgmisel päeval sai Nèra A1e kirja pandud seega põhimõtteliselt võiks seda võistlust pidada Nèra esimeseks ametlikuks täispikaks võistluseks.
Huvitav, kas inimestel on mingi alateadvus või on tegemist lihtsa loogika, kuid halli astudes märkasin koheselt, et finiši koridor on avatud otse soojendusalale. Pähe tekkis suur küsimärk, et miks niimoodi? Alati on start ja finish eraldatud starti ootavatest koertest, miks siis nüüd niimoodi!?

A1 AG 1 rada
Prrr mulle ei meeldinud kohe alguses oleva A nurk, kus koer pidi tunnelisse keerama. Jep stoppavate kontaktidega ei ole see probleemiks aga jooksukontaktidega kogenematule koerale oli see väga paha lahendus, sest loogiliselt oleks koeratrajektoor olnud peaaegu poomile. Ma isegi ei kartnud seda lõksu aga kartsin seda, et kui ta poomile täiskiirusel tormab siis esimese plangu lõpus sajab ta alla ja just halli traatvõrgu poole. Rada õppides seda kohta kartsin väga. Teine koht, mis mulle kohe üldse ei meeldinud oli raja lõpp, kus täiskiirusel oleks pidanud jooksma sirgjoonel olevat poom-pikkust-hüpet. See lahendus mind ei häirinud, kuid häiris see, et selles kombinatsioonis võtab Nèra sugune koer kiiruse väga ülesse ning saab pidurid panna avatud finiši koridoriga alasse. Mhhh, mind tegi tõsiselt pahaseks fakt, et koera turvalisuse peale ei oldud üldse mõeldud.

Vahemärkusena ütlen ka seda, et teatasin korraldajatele korduvalt, et mul on jooksukaga koer aga ikkagi oli Nèra pandud startijate keskele, mitte lõppu. Ning kedagi ka kohapeal see märkus ei huvitanud! Nojah, õnneks jooksuaeg oli lõpustaadiumis ja ta ei seganud oma olekuga teisi koeri.

Sammusime starti. Koera püsivus väga ilus, 5ka sain A-lt sest ma tõesti tõmbasin ta väga järsult takistuselt oma kehaga maha. Järgmine viga oli slaalomisse sisenemisel, minu viga, ohh mind küll. No ja siis mind enam ei huvitanud kuidas meil läheb, vaid keskendusin poomile. Poom oli väga ilus ning kaunis kiire spurt oli eesolevatele tõketele ja siis see pauk tuli, mida ma kartsin. Adrenaliini uimas unustasin lahtise koridori ja kartuse ning põmaki pidurdades maandus Nèra 2e suure koera lõrisevate nägude ette. Seis oli selline, et rajalt tulnud koer lamas värisedes maas ning tema pea kohal lõksutasid hambaid 2 suurt koera (jep, omanikud lobisesid omavahel ning neid ei huvitanud see juhtum). Sekund ja üks pruunikam koer oleks Nèrat hammustanud. Õnneks märkasin seda olukorda koheselt, lükkasin minu ja koera vahele tulnud inimese eemale (võimalik, et see inimene isegi kukkus, vabandan olin nii ehmunud, et isegi ei mäleta, seda inimest enam) ning andsin koerale käsu sülle tulla. Värisev koer süles, sammusin minema. Läksime jalutama, mängisime ning istusin autosse ning rahustasin koera maha. Olin ise tulivihane, et selline asi üldse võimalikuks korraldajate poolt tehti, kaalusin tõsiselt ära minemist.

A1 AG 2rada
Rada ehitades vaatasin imestunult kuidas A minema tassiti. Naguetmismõttes!!?? Toote kiige asemele? Nõup. Agility rajal 1 kontaktpind. Päriselt ka või??? Ma ei tea, mis teiste eesmärgid on aga minu eesmärgid A1-s on õppida! õppida! õppida! Miks ma peaks lihtsate kontaktivabade kontaktideta AG raja läbima, et siis A3s olla hädas keeruliste lahendustega ning kontaktpindadega?? Minu eesmärgid A1 on harjutada ennast/koera võistlusolukorraga, lahendada keerulisi rajalahendusi ning harjutada võistlustingimusteS kontaktpindasid (treenin ikkagi A3 jaoks, mitte vaheetappide ületamiseks). Rada väga ei meeldinud, raske ei olnud aga mingid imelikud nurgad olid sees, mida ei olnud mugav joosta. Poomikontakt oli ilus ning muu mind ei huvitanud ka. Raja lõpuosa lonkisin, sest ma ei tahtnud taaskord spurtiva koeraga võõraste koerte sekka joosta. Nojah vastutasuks olid raja ääres koerad täiesti finiši koridori ise tulnud, seega isegi lonkides jooksis Nèra taas 1e koera lõugade vahele. Taaskord süle käsklus ja süles värisev jänkukene ja taaskord zen tsoon ja koera rahustamine. 

A1 HY 1 rada
Võistluse ajagraafik oli 1,5h maas ning ootamine oli kohutavalt väsitav. Olin ise emotsionaalselt ennast nii ülesse ärritanud, et võtsin vastu otsuse – teen puhta kiire raja ning kui keegi koera lõpetuse tsoonis on siis röögin nii, et terve TAKO hall kajab.

Õnneks olen paar nädalat lihvinud koera rahustamise tehnikat, seega starti minnes oli Nèra juba päris heas konditsioonis ning minuga väga kontaktne. Rada oli ilus, kiire ja puhas (selle jooksu kõige kiirem aeg. Kiiremaist maxi BC-st oli ta ca 2.2sec kiirem. Kuid tean, et seda powerit jäi sellesse koera veelgi sisse ja ma teadlikult ei tõstnud raja lõpuosas koera draivi, et ta täiskiirusel finišisse ei kimaks).
Nähes, et taaskord on teised koerad meid finišis ootamas, võtsin koera juba aegsasti sülle ning marssisime rajalt turvaliselt minema.
Kiirus 5,52m/sec ning I koht

Meie jooksud:


Endalegi üllatusena olen ma möödunud võistlustest väga negatiivselt meelestatud. Võistluse eesmärk oli saada ilusad poomi kontaktid, mille me ka saavutasime. Rajad olid nagu olid, ega neid ei saagi valida, tuleb endast maksimum anda igal rajal ja igas olukorras. Ehk äkki see mind häiribki, et lasin ennast koertekonfliktist mõjutada ning hoidsin seda enda sees. Seda võin öelda, et Nèra sooritust see ei mõjutanud, sest meievaheline usalduslik suhe ei tekitanud koeras mingeid tagajärgi. Sain Nèra rahunema ning starti minnes ei märganud ühtki stressi märki temas.

Õnneks rõõmu tegid poomi kontaktid ning koera takistuse fookus ehk ma ei pelga, et ta kuskilt mööda jookseks. Lihvima pean enda liikumist ning tulevikus peab vähenema koera kontroll, et saada kiiremaks enda liikumist ning ei pane kuskil takistuse juures ennast lõksu.


Seekord siis nii, järgmine kord teistmoodi :)

Võit :)

Wednesday, March 15, 2017

Pärnus võistlemas

Pärnu AG karikasarja VI etapp
Koht: Pärnu
Aeg: 11.märts 2017
Kohtunik: Inga Järv

Otsustasin nii Berta kui Nèra panna Openile kirja ning väike mudilane pidi jooksma täiskõrgusel poomi. Päris hea kogemus oli joosta täpselt ühesugust rada mõlema koeraga korraga. Rada õppides õppisin ainult kuidas Nèraga joosta, Berta suhtes otsustasin, et rajal vaatan kus ma muudatusi tegema pean (etteruttavalt ütlen, et nii ka läks ning väga hästi toimis).
Kui varasemalt nähes inimesi A3s näiteks 2e koeraga jooksmas siis alati mõtlesin, et ohh kui lahe esimese koeraga teed nn testjooksu ja teisega rajale minnes juba tead ette kuidas joosta. Ma ei tea kuidas teistel on aga Berta ja Nèraga joostes see nii üldse ei olnud. Rada oli küll üks aga juhtimisvõtted ja kohad, mida pidi ekstra täpselt juhtima olid mõlema koera puhul nii erinevad kui olla üldse saavad. 
Sellel päeval sai 9 rada joostud (3 Bertaga ja 6 Nèraga) ning väsimuse märke nii endal kui koertel ei täheldanud, ju siis oleme heas vormis, vist?

Berta oli oma tublidus ise nagu alati, kui nuriseda siis seekordselt võistlusel ei saanudki Bertast seda kiiremat käiku kätte. Tema otsustas see päev sellise keskmise kiirusega sõita. Kuid kiiruse osas kompenseeris Nèra kõik, mis vajaka jäi (kusjuures päev varem trennis olles tundus mulle korra, et koer on oma kiirust kaotanud. Ohh kuidas võin vahel eksida). Nèral oli turbokäik sees ning draivi mitme koera eest! LAHE!



Kui Bertaga jooks on selline puhas nauding, kus igat hetke paned tähele ja naudid siis Nèraga on reaktiivkiirus, kus eesmärk on õigel ajal õiges kohas olla. Videost vaadates meenutab Nèraga jooks ikka sellist väikse paanikahäire laadset asja! Aga küll see koostöö meil sujuma hakkab, tuleb lihtsalt treenida treenida treenida!



Ülirõõmsaks tegid mind Nèra poomi kontaktid. Viimne kui üks olid ülimadalad. 100% tabamusega ja väga ilusad! SUPER! Kiirus oli poomil selline, mida ma trennides ei ole kunagi saavutanud. A kontakte ei ole harjutanud ja need on päris kõrged.

Kokkuvõttes oli Berta IIIs ning Nèra saavutas A0 midi klassis karikavõidu! Jeeeiiii!
Tubli tiim olime Pärnus!

Võitjate ühine pilt

Friday, March 10, 2017

Olime ilusad!

Nèra osales filmivõtetel ning hiljem kui meeskond teavitas, et vastutasuks teevad nad koerast ilusa pildi, kasutasin juhust ja tormasin ka pildile :)
Nad küll teatasid, et mõtlesid pilti ainult koerast aga ma ei lasknud sellest ennast häirida :)

meie :)  (Berta oli sellel ajal kodus diivanil lõunauinakut tegemas)


fotod: Arttu Karvonen

Tuesday, March 7, 2017

Nèra debüüt agility ametlikus maailmas, Berta tegi oma tavapärast asja :)

Koht: TAKO sisehall
Aeg: 4-5. Märts 2017
Kohtunik: Indrek Tirmaste


Mõnikord võiksin mõistuse häält kuulata ja võtta kohustused, mis on jõukohased. Aga ei! Nädalavahetusel sai plaani võetud hommikust õhtuni rajatoimkonnas osalemine, Bertaga 3l rajal ja Nèraga 1l rajal võistlemise ning kõige lõpetuseks ka tunnine intensiivne trenn Nèraga teha! Kõlab ju nagu läbimõeldud plaan! Jep!

Bertaga asusin võistlema siis kui olin 4 tundi jalgel toimetanud ja intensiivselt tegutsenud. Õnneks selle koeraga võistlemine ongi puhas nauding, seega see kõik toimib mul nagu hästiõlitatud kellavärk.

AG1 rada – Berta
Indreku rada oli selline päris hea, ei kerge ega raske aga mitmeid lõkse, mis esialgu kui ei süüvi, ei märkagi. Meie tiimile haruldase tõrkevea sain kohe alguses kui üritasin kiiresti – kiiresti teda edasi manööverdama sundida. Koer oli kohe alguses õnneks väga kiire ja indu täis, seega joosta oli puhas rõõm! Esimene wow hetk tekkis siis kui märkasin Berta poomi kontakti. Naguetmismõttes koer saabus poomi lõppu, koeral hakkas mõte tööle, ta teadis mida peab tegema ning tegi üliilusa poomi soorituse. Jesss! Minu töö hakkab vilja kandma! A-l kiirustasin ning andsin liiga varakult järgmise tõkke käsu, sealt ka ülehüpe.
Kiirus 4m/sec (väga hea!)

AG 2 rada – Berta
Taaskord ilus poomi sooritus, mis õnneks ka videopildis näha! Ülirahul! Kahju on A ülehüppest, kuid ka siin võtan 100% süü enda peale, sest ütlesin „out“ käskluse liiga vara ja noo koer asus tegutsema.
Kiirus 4,05m/sec

HY3 rada – Berta
Väga hea rada, kus kohe rada planeerides nägin lõksud ära. Päris nutikalt oli Indrek suht lihtsatesse kombinatsioonidesse lõksu kaared jätnud. Ise arvasin, et koera kiirus nii hea ei olnud aga tulemus rääkis enda eest!
Kiirus 4,16m/sec ja 3s koht!
Tubli printsess!


Kiire klõps ka peale autasustamise tseremooniat
Järgmisel päeval taaskord tunde ja tunde rajatoimkonnas kui ükshetk avastasin, et oot oot ma olen täna siin ju Nèra ametlikku karjääri alustamas! Panin koera hüpperajale kirja, sest täiskõrgusel poomi kontaktid on ca 70% tabamusega ja selle suhteportsendiga ei taha ma veel võistlema asuda.

Esimene katsumus oli Nèra turjakõrguse mõõtmine. Õnneks kohtunik Indrekul oli aega Nèraga tegeleda, seega saime ikka tulemuse kirja. Küürusseljaga Nèra tulemuseks sai 41,5cm (kodus mõõtsin üle ja õiges asendis mõõtmine näitas 40,5cm ning isegi jäi sutsa ruumi), olin sellega rahul, sest mida ma ikka piinan koera. Tuleviku peale mõeldes tuleb mõõtmise harjutamisega tegelema hakata, mitte ükski rahvusvaheline meeskond ei viitsiks jännata sellise püjääniku mõõtmisega. Hea on see, et ta on raudkindlalt suure varuga midi mõõdus, seega tulevikus mingeid probleeme ei hakka mõõtmisega esinema
Ja asusimegi võistlustulle!

HY1 rada – Nèra
Rada õppima minnes avastasin, et A1 tasemest oli see rada sutsa keerulisema poolne. Mida keerulisem, seda mulle omasem. Otsustasin ennast võistlustel proovile panna ning tegin otsuse, et slaalomisse saadan koera tagantlõikamisega (seda võtet võimalusel isegi A3 koerad ei kasuta), otsustasin, et mingeid lõks-tunneleid ma ei hakka vältima ning harjutan juba eos koera minu käsi ja keha jälgima – ei asu kunagi kehaga blokeerima takistusi. Seega sai ka ühe riskotsuse tunneli vältimiseks planeeritud. Ja siis üks koht, mida ma ei suutnud lahendada. Ilmselt see oli ainus koht, kus ma enamuse õppimise ajal olin (takistused 9,10 ja 11), sest ma ei suutnud enda jaoks välja mõelda lahendust, mis Nèra puhul toimiks (oleks ta kogenud hea tõkke fookusega koer, ei oleks seal probleeme tekkinud). Läksin starti otsusega, et rajal laheneb see koht iseenesest (jah loomulikult, nii ju alati tehtaksegi!!!). No ja dsq sellest samast 11 takistusest tuligi (sain isegi kohtuniku käest pärast pragada, et miks ma nii ilusa raja ära jamasin), sest kui koer takistuses 9 minuni jõudis, teadsin kohe, et iseenesest ei lahene siin miski. Koer oligi vales kohas, mina olin vales kohas ja asi lappama läkski. Tobe tunne! Selgus, et teine planeeringu versioon olekski toiminud! Kuna läksin suht mõtetes vigade parandust tegema siis ei pööranud tähelepanu enda kiirusele ja sealt see koeraga kokkupõrge tuligi! Aiii kui valus oli ja koer oli väga ehmunud. Õnneks sain ennast kiiresti kogutud ning koera draivi uuesti ülesse kerida ja edasi joostud. 


Nèra HY rajaskeem
Kokkuvõttes mulle endale see rada väga meeldis! Videol esimeseks tulnud koera aega Nèraga võrreldes selgus, et kuni dsq kohani oli Nèra kiirem 0,8sec. Kuid jah ei eksisteeri siin elus olekseid, seega tuleb enda rajaplaneerimise oskusi lihvida ning edasi treenida (meie treeningutes on murranguline muutus toimunud aga eks sellest kirjutan kunagi hiljem).

Nädalavahetuse trall lõppes sellega, et olin ennast nii ülesse kruvinud, et öösel magasin ainult 1h ning selle jõuvaruga ma esmaspäeva alustasingi! 
Ahjaaa esmaspäeval taas Nèra trenn – mina olin suht laibastunud olekus, Nèra värskus ise! Trenn oli ülihea, tegin särtsaka ja väga tehnilise trenn.

Sellise trenni tegin mudilasega peale võistlust. 
Ütleme nii, et mina panin enda viimased jõuvarud käiku, Nèra oli tublidus nagu ikka!