Thursday, March 28, 2019

Naudin Esa Muotka radade jooksmist!

Ikka veel imestan kuidas paberil olevad rajad muutuvad joostes kuidagi kergemaks ja sujuvamaks. Kui vaatasin otsa Esa Muotka Soome EO kvalifikatsiooni ja Sisehalli MV radadele siis tundusid need kiired, keerulised ja lõksudest kubisevad. Nojah peaksin ju Esa käekirja tundma, sest seda iseloomustab lause „kui koera trajektoorile ette ei jää siis on kõik tehtav“. Ehk siis taaskord proff rada, kus kogu kupatus oli ülesse ehitatud sellele, et koeral on mugav joosta, turvaline ning jooksuliin on perfektne kui ise ette koperdama ei jää.

Juhuuu esimene katse ja tegime ära! Nii ka kõik järgmised korrad. Ainus probleemne koht oli järsk poomi pööre, mis on meil ikka väga nõrgad veel. Meeldetuletus mulle, kohe kui muru kuiv siis 1/3 poomi õue ja alustame targeti treeningutega.

Taaskord sain kinnitust, et tagantlõikamine sülepöördega toimib Nèra puhul väga hästi! Pikkusel sülepöördega manööver oli koeral väga ilus ja ideaalne aga kohe kui hakkasin kaart väiksemaks ajama ja tegin koera ees käevahetuse, tekitas see pikkuse napika soorituse (ilmselt võistluspinges oleks koer pulkade vahelt lipanud).

Kiigele sain kinnitust, et see toimib ning koer teab kriteeriumi. Viimase võistluse kinnitus oli ka see, et koer teeb isegi kaugelt juhtides kiike hästi. Ok, ma ise ei julge seljaga jääda aga progress ikkagi. 


Väike märkus mulle edaspidiseks! Treeningutesse tuleb suurema energiaga suhtuda! Joosta kiiremini ning minna koeraga rohkem kaasa, hetkel teen väga mugavat jooksu. Tean, et Nèra teeb ilusaid iseseisvaid sooritusi ja nii ma kaasa ei jookse aga sellevõrra me kaotame kiirusest, ilmselt. Seega Külliki, edaspidi jookse kaasa ning võta jalad kõhu alt välja!

Seega töö rindel käib ja läbi raskuste lendame tähtede poole!



Monday, March 25, 2019

24.3.2019 ja Sari Mikkilä ehk kuidas ma ennast osavalt petan!

Seekordset võistlust ootasin põnevusega ja seda 2l põhjusel. Esiteks on Sari eesolevate MM võistluste üks kohtunikke ning teiseks on tema rajad sellised, kus on üüratult palju lõkse ning iga „koera kaotus“ maksab valusalt kätte. Ehk siis rada, mis kubiseb minu nõrkustest. 

Etteruttavalt ütlen, et rajad olid ülilahedad ning täpselt sellised lõksutõmbajad nagu arvasin!
Minu kurvastuseks või noh, häbi-häbi mulle, olid kõik algused sellised, mis oleksid nõudnud stardipüsivust ja sellist, kus koerajuht sätib ennast paika ja siis algab jooks. Iga raja õppides lubasin endale, et vot nüüd püsin stardis. JAH, MINA PÜSIN STARDIS!!! Raja õppides tegin endale 2 alguse planeeringut – (1) kui koer püsib ja (2) kui koer ei püsi. Jah, Nèra püsis perfektselt stardis kuid mina olin see, kellel sipelgad püksis ja hing rahutu sees.


Kui väga aus olla siis iga rajal juures mulle endale tundus, et koer püsis ja videosid vaadates selgus kurb tõsiasi, et usk on lollide unistus. Loomulikult oli püsimine mikroskoopiline.

Aga nüüd radade juurde.
Esimene AG rada oli väga sujuv ja hea joosta. Hirmus kuri olen endale, et ma peale slaalomi, tõket koerale ei näidanud, vaid tormasin Nèrat unustades edasi. Tubli koer, loomulikult ei võeta asju, mida ei näidata. Sellel rajal andis kinnitust tõsiasi, et järsud pöörded poomil on meil nõrgad, seega kohe kui muru kuivanud, aeda treenima!




Teine AG rada. Ok, A-le pealeminek oli nadi aga see ei vabandanud välja, et Nèra tunnelisse läks! Mismõttes! Ok, meeldetuletus mulle, et taaskord võtta treeningplaani kontaktpinna ja tunneli eristamise treening. Aga alguse üle olen rõõmus, otsustasin teha meie meeskonnale keerulisemat versiooni ja täitsa õnnestus! 


Kolmas AG rada. Vot see oli kõige trikim rada, kus ma teadsin, et Nèra ja mina teeme selle ära aga kiige versioon oli meie meeskonnale kõige hullem (pikk püsivus kiigel ja kaugelt juhtimine). Ma olin 100% kindel, et Nèra tegi kiike korrektselt (kui oleks olnud lendkiik oleks ma ta ju „maha“ võtnud ja uuesti teinud), ka videolt vaadates on kiik ilus aga vea saime ikka. Väga kahju sellest aga kohtuniku sõna on jumala sõna ja nii ongi!
Kuigi viiekas, oli kohaks I 



HY rada. Nojah seal on ideaalset näha kuidas ma ennast petan! Nèra püsib stardis ja siis ma ehmatan ja alustan jooksu. Nagu öeldakse „häda ajab härja kaevu“, seega me oleme õppinud hästi toime tulema selliste appi-appi-start-oli olukordadega ja koer teeb ilusat jooksu aga MULLE SEE EI MEELDI! Olen 100% veendunud, et kui meie start oleks ilus ja püsiv siis Nèra kiirus esimese tõkke ületamisel oleks parem.
I koht.




Ehk siis kokkuvõtteks! Külliki, võta ennast kätte, treeni ja saa hakkama!

Friday, March 22, 2019

Jää hüvasti Legény :(

Eile lahkus vikerkaare maale Nèra isa. Nèra isa  on üks ilusamaid mudisid maailmas, kelle käekäiku ja tegemisi olen väga pikalt jälginud. Miks ma teda jälgisin ei teagi, sest ma isegi ei lootnud tema pesakonnast kutsikat saada.

See, et Nèra on täna minu südames ja elus on suuresti tänu Legèny`le. Sest ma ei oleks väga kergekäeliset võtnud kenneli esimesest pesakonnast koera aga kui kuulsin, kes on kutsikate isa, ei kahelnud sekunditki.


Jää hüvasti helekollane koer, jääme Sind väga igatsema!

Pàsztor-Virtus Legèny
3 juuni 2005 - 21 märts 2019


Legèny


Thursday, March 21, 2019

Võistluslobisemine

2l viimasel võistlusel oli kohtunikuks Zolotnikova. Mulle tema rajad väga meeldivad aga mingil kummalisel põhjusel üldse ei õnnestu.

Kahjuks filmisin väga vähe radasid aga üldjoontes on meie muster selline, et saame hakkama kerge vaevaga kohtades, kus teistel kõige raskem ja igasse rajasse tuleb sisse väike tähelepanu viga, kust saame dsq. See on nagu needus aga samas hea koht, kus ma saan inspiratsiooni, mida treenida.

Viimase aja trend agilitys on kiirus ja tänu sellele on rajad ülikiireks läinud. Ühel rajal Nèral õnnestus ja kiiruseks tuli 6,24m/sec !!! Ja see oli rada kus koeral olid suured kaared ja ma leidsin paar kohta, kust oleks saanud aega näpistada.

Aga treenime edasi ja vaatame kuidas Sari Mikkilä radadel õnnestub!


Meie :)







                             

Läbi raskuste tähtede poole!

Elu on ilus!

Trennijutud



Väga raske periood hakkab selja taha jääma. Võitlus motivatsiooniga, tervisega, heaolu säilitamisega ning enda eksistentsi tõestamisega.
Nõup, ei tule siit mitte kui mingit halisemist, kõik on kontrolli all ning iga tagasilöök on alati mind tugevamaks ja targemaks teinud.

Aga nüüd olen powerit täis edasi treenima ning sihid silme ees. Vahepeal jah hakkas meil Nèraga koostöö nii laiali lagunema, et kuidagi ei teadnud kust otsast seda parandama hakata. Tunne oli, et absoluutselt kõik oli paigast ära ja kõik oli nii vale. Muidugi kui videosid vaatasin siis asi oli ainult minu lohakas juhtimises ja alla andmises. Minu üks suuremaid vigasid on, et kui rajal joostes ei lähe nii nagu ideaalis planeerisin siis laguneb kõik koost. Ma ei hakka olukordasid päästma. Aga eks tasapisi ka selles suunas teen korrektuure.

Aga tunnen ja tean, et kõik liigub paremuse poole ning mõttes ja plaanis on ideed, mis on paremad kui ma arvata oskasin. Kes oleks seda teadnud, et pauguga vastu nina ukse kinni lüües avaneb uks ideaalsesse unistusse. Aga ma ei kiirusta ette, sest see on saladus ja kauges minevikus ideede teostus.

Siia paar lähiaja treeningvideot.





  Läbi raskuste tähtede poole!