Tuesday, July 30, 2019

Lohkvas medaleid püüdmas :)

Sisetunne mind ei petnudki. Lohkval radasid joostes oli mul endal kuidagi väga ligadi-logadi tunne sees. Videosid vaadates ongi näha kuidas ma rahmeldan ühest takistusest teise.
Üldjoontes olid suht ilusad jooksud kui koera liikumist vaadata aga vead tulid taas sisse mingites väga kergetes kohtades. Lähiajal plaanin kõik oma videod ette võtta ja uurida, kas mu vead on mingi korduv muster või on igakord ikkagi erinevad olukorrad.

Alles hiljuti sain teada ühe oma tüüpvea, mida ma võistlustel teen. Täiesti kummalistes kohtades hüüan ma „Nèra“, isegi siis kui koer liigub oma trajektoori ja on õigel teel, hüüan teda ja koer reageerib. Üritan ennast parandada!

Panengi endale kõrva taha mõned teadmised, suvalistes kohtades rajal koeranime hüüdmine on keelatud, teen seda siis kui on vajadus. Võistlus lõppeb raja viimasel takistusel ehk isegi siis kui kuskil keskel läheb midagi nihu siis päästan olukorra ja jooksen edasi. Ise ka ei tea, miks ma rajal olukordi ei päästa. Kohe kui koer teeb mingi sellise lükke, millega ma arvestanud ei ole, löön käega ja lasen dsq sisse. Seega ka treeningutel hakkan ma olukordasid päästma.


Enda kiituseks pean ütlema, et võtsin end käsile ja meie treeningud on muutunud regulaarseteks. Kodus teen väikseid jooksulõikusid. Hetkel on käsil lauge tagantpöörde ja lauge sisemise pöörde harjutamine. Soov on, et „out“ ja „vivi“ käsklus töötavad perfektselt. Olenemata nurgast ja kiirusest, ei pea ma neid käsklusi kontrollima. Ilmselt augusti lõpuks saan need korda ja asi hakkab paremaks muutuma. Töö all on ka slaalomi lihvimine. Probleemiks on valss peale slaalomi ja koera valele poole pöördumine kui ma ise slaalomi algusesse jään. Seega tööprotsess käib. Nädalas ühe rajatrenni üritan ka teha, sest teistmoodi ei saa!

Ehk siis MM-ks vormi ja elu on lill! Noh päris lill ei ole aga töö selles suunas käib :)



Tuesday, July 16, 2019

Avasin ukse uude hooaega!

Juuli võistluste seeria avasin seekord Viljandi võistlustega, kus kohtunikuks Roman Lukac.
Peale pikka kaalumist, otsustasin, et selle hooaja võtan rahulikult. Nädalavahetusel kui võistlen siis ainult ühel päeval ning teise päeva pühendan puhkamisele. Nii sai seekord ainult laupäev plaani võetud, kuigi ahvatlus oli suur.

Rajad olid väga head aga iga võistlusega saan kinnitust, et viimase aja trend on keerulised slaalomi sisenemised, kas lõksudega vürtsitatud või lihtsalt keerulised, mida ilma harjutamata ei saa kuidagi selgeks. Nii ka seekordsel rajal, päris keerukad slaalomisse minekud, mis vajasid oskusi (õnneks slaalom on meie üks tugevusi, mida olen teadlikult treeninud). Seekord oli ka paar lauged poomi pööret, mis jälle on meie meeskonna nõrkuseks. Üllatuseks olid mitte kiired rajad, mis nõudsid koera ideaalselt kuuletumist ning mitmeski kohas tugevat kiiruse maha võtmist. See oli üllatuseks, sest mingil põhjusel eeldasin, et kohtunike noorem generatsioon teeb ülikiireid ja sportlikke radasid. Selle asemel oli jube palju tagant käsklusi (näiteks Vantaal oli jaapanlase rajad tagantkäsklusi täis!!!).


Võistlustulle läksin teadmisega, et ühtegi lendkiike läbi ei lase ning eesmärk on ilus juhtimine, mitte tulemus. Etteruttavalt võin öelda, et kõigi nelja rajaga olen ülirahul! Ilus vaadata ning ilusti joostud. Kuigi 4st oli 3dsq ning HY oli puhas, olen uhke oma jooksude üle. Kui midagi nuriseda siis seda, et viimase AG raja puhta tulemuse rikkusin oma susserdamisega ära ning HY raja I koht läks selle nahka, et otsustasin aeglasemat turvalist manöövrit teha (unusta ära, seda enam ei tohi teha!).


Aga nüüd videod:




Viljandi uus võistluskoht on ülilahe! Väga hea joosta ning head tingimused.

Rõõm on see, et peale on kasvanud A3 mididesse uued koerad, kes sunnivad senisest rohkem pingutama rajal. Ei saa enam turvaliste lahenduste peale lootma jääda, vaid leida kiiremaid trajektoore. No ja A0st on ka peale tulemas ägedad midi koerad! Olen nii vaimustuses sellest, et selline pealekasv on mididesse tulnud! Nii äge!!! Jubedalt elan uutele midi ässadele kaasa. Viimasel võistlusel Reti jookse nähes ma vist ei hinganud ka kordagi kui nad rajal olid! Justkui ise oleks jooksnud! Äge tandem!

Wednesday, July 3, 2019

Vantaas Toshiyuki Oba radasid jooksmas

Juba märtsis avastasin, et 2019 MM üks kohtunikke Toshiyuki Oba on Soomes juuni lõpus. Panin kuupäeva kirja ja võtsin vastu otsuse, et sinna võistlusele ma pean minema!

Plaani võetud ja plaan täide viidud! Mind tõesti ei huvita avalikud arutelud, et kes kus mingeid punkte käib kogumas, tunnistan, et mina käin Soomes võistlemas ainult (1) kohtunike ja (2) talvisel ajal mugavate sisehallide pärast. No ja lisaks mitte ükski Eesti võistlus ei suudaks pakkuda võistlust, kus stardis ligi 60 koera ning puhas viperusteta rada võib tähendada ka esikolmikusse mitte jõudmist. Ma tõesti ei tea, kus on need Soome „küla“võistlused, kus konkurentsitus suure osavõtuarvuga jooksudes eestlased punkte käivad kogumas.

Aga nüüd võistluste juurde.
AG radu hindas Toshiyuki Oba ja Hy radasid Vendula Hausnerová. Appikene, millised rajad! HY rajad olid meeletud jooksukad ning AG rajad superdamistega out ja serpentiin trajektoorid.

Kõrva taha võib panna, et MM-l tuleb kindlasti kontaktpinna tagasipöörded (jep, 1.7 asusid jooksukontakte uuesti algusest peale treenima + pöörded on plaani võetud). Jaapanlane armastas Mekalt serpentiine ja out versioone. Minu lendstart on tema radadel võimalik aga sellega ma kaotan kiirust ca 0,5…1sec. Seega harjutama, harjutama, harjutama!

Selle võistlusega kaardistasin ära, et Nèra võistluspinge kajastub selles, et tunnelid tõmbavad teda ning ta ei suuda reageerida minu ära kutsumistele!

Me oleks saanud kirja puhta HY raja ja ilusa AG raja kui ei oleks need maagilised tunnelid meid tõmmanud. Tunnelisse minekud mõlemail rajal olid minu jaoks ülisuureks üllatuseks, sest ma eeldasin, et ta ikkagi suudab minu käsklusele reageerida. 






Esimese raja AG dsq tegin ma isegi suht meelega, mis ma neid vigadega radasid ikka enda arvele korjan. 



Mulle endiselt ei meeldi, et Caligan poomi hüppab Nèra üle. Äkki õnnestub mul enne MM-i veel koduhoovi üks Caligan hankida.

Mis ma siis järelduseks ütlen. Enne MM-i on kohustuslik saada selgeks kontaktpinna tagasipöörded ning laugjad pöörded uuesti korda saada.

Kiik on suure tõenäosusega iseseisev, seega ka kiike peame panustama. 4käpa kontakti ümberõpe käib!

Võtan uuesti käsile „out“ ja „sete“ käskluse parendamise ning sisemine käsklus „vivi“ on muutunud mul uueks käskluseks „nene“ – tundub koerale paremini toimivat.


Läbi raskuste tähtede poole, eks :)