Tuesday, December 31, 2019

Minu 2019 - kirju nagu kirjukoer :)

2019 oli on ja läheb! Ühest küljest tahaks öelda, et nii kiiresti mööduv kuid samas kui mõelda sündmustele, mis sellesse aastasse jäid oli aasta kirju, heitlik ning tormiline!

Oli väga palju langusid kuid oli ka tõuse, muutusi ning teise suunda minekuid! 


On mis on, tuleb alati olla oma meeltes suunaga, edasi!

Aasta algas pööraselt, elus esimest korda olin olukorras, et pidin minema operatsioonilauale. Uskumatu kui habras elu on! Ühel hetkel oled oma elu parimas vormis ja teisel hetkel õpid kõndima, trepist ülesse astuma ning päeva suurimaks saavutuseks on see kui astud 10 sammu. Vahel imestan, et miks on vaja elus kriitilisi hetki, et väärtustada seda, mis meil on?

Muidugi see tähendas ka väga suurt pausi treeningutest ning imeline tunne oli uuesti võistlustulle naasta.

Mööduval aastal võistlesin suhteliselt kasinalt, otsustasin sellest hoorattast maha astuda ning keskenduda endale ning koera heaolule. Endiselt ei ole ma väga veendunud, et Nèra naudib võistlusringis olemist.

Meeldejäävamaid hetki oli EMV HY raja võit. Selle kohta võin küll öelda, et see oli üks väljateenitud saavutus ning ma tõesti pingutasin selle nimel. 


Berta on tegija! Tema on ka tshempion siis kui ei osale võistlustel .)

EMV 2019 HY tshempion :)

Suvel õnnestus ka vaba aega nautida ning koertega meres hullata ning pikki jalutuskäike teha.


Hiiumaa mu arm


Võistluste mõttes suuremaid hetki oli taaskord MM areenile minna ning näha, kuulda ja kogeda maailmaparemike sooritusi. Huvitav oli see, et  AG rada, mille üle ise uhke olin, jäi silma ka maailmaareenil jooksnud sportlastele ning rõõm oli kuulda ilusaid sõnu enda ja koera suunas aga kodumaalt tuli kaja, et ma olen üks suur apsakas meie meeskonnas. Kurb, et üldse keegi võtab enda jaoks aega kritiseerida inimest, keda ta ei tunne ja ei tea tema püüdlusi selle nimel, et olla sellel suurel areenil (Aitäh Kristina kommentaari eest! Sul on tuline õigus!)



Meie fantastiline meeskond võistlusareeni ees (Anastassia foto)
Väike briifing Eesti MM-st
Meie meeskond võistluspäeva eel


Väike pelglik mudi enne vet kontrolli :)

Aitab nukrutsemisest, sest kohe meenuvad võõrad inimesed, kes järgnevatel päevadel minu käest uurisid, kuidas ma treenin ja kust ma sellise võrratu koera saanud olen. Soojaks teeb südame kui võõrad inimesed soovivad uusi võite ja kordaminekuid.

Mööduva aasta lõpp on kujunenud ühest küljest heaks aja mahavõtmise hetkeks ja teisest küljest väga teistsuguseks kui muidu. Septembri lõpus peale MM-i olen aja maha võtnud. Otsustasin võistlustest eemalduda ning keskenduda enda tervisele, koerte heaolule ning treenimisele. Selles mõttes peagi algav aasta saabki olema murranguline, kus valimatult kõigil võistlustel osalemise asemel hakkan väga hoolikalt valima, kus ma osalen ja millistel radadel jooksen.

Minu uue aasta võistluse ja treenimise eesmärk on ainult üks – nautida igat sekundit! Nautida ning tunda rõõmu sellest, et mu koerad on terved, mina olen terve ning me jookseme, treenime ja võistleme ainult enda rõõmuks!

Kõikidel eelnevatel aastatel olen riburada seadnud eesmärke ning analüüsinud, kas eelnevalt seatud eesmärgid said täidetud. Täna nii ei tee, sest ainus eesmärk on elu nautida ning elada hetkes! Tunda rõõmu absoluutselt igast ettevõtmisest ning saavutusest! Olla parim ning teha tööd selle nimel, et teha seda, mida kõige rohkem teha armastan! 



Minu kallid
Minu ja Berta esimene hommik! Nii ta mulle südamesse puges
Nèra oma viimase tiitliga Soomest. Nüüd on kõik käes :)
Minu südamekoerad Jõululaupäeval
Elu esimene selfie (see siin sellepärast, et tehti märkus, et ainult koera pildid :D )

Head uut aastat kõik mu koerasõbrad, inimsõbrad, spordikaaslased ning kõik imelised inimesed, kes te siin olete!

Soovin, et kõik teie soovid täituvad ning naudite igat hetke oma elus!


Sära igasse päeva!