TAKO Treeningvõistlus

Täna trenni minnes selgus, et seekord võistleme hoopis. Minule oli see igati positiivne uudis!

Täna kummutasin enda arvamuse, et enne head Berta sooritust agility rajal peab koer puhkama. Varahommikul oli meil koeraga koos tõsine jooksutrenn, lõunal vanemate juures käis kassijälgede tagaajamine aias ning järjepidev möll. Seega kui trenni jõudsime oli koer päev otsa pidevas tegutsemises.

Halli saabudes oli koer rõõmus ja motiveeritud nagu alati. Paar soojendus ringi ja rajaga tutvumine. 13 takistusega rada, raskusastet hinnates ütleks, et selline keskmine, mitte kerge aga mitte ka raske.  Mõned raskused olid kus tunneli asemel kujutasin kuidas koer läheb poomile või takistuste juures hakkab tõrkuma. Õnneks ükski neist ei juhtunud aga mis oli meie tänane märksõnad olid "kontaktpinnad - kontaktpinnad - kontaktpinnad!"  Koer tuiskas A-st ja poomist üle ja kontaktpindalele ma ei pööranud tähelepanu. Natalja luges sõnad peale aga min kui sõge jooksin kiiresti edasi ja jälle jäid kontaktpinnad tähelepanuta. Luban, et edaspidi pööran sellele alati tähelepanu.

Üldhinnang on, et koer on kiire ja kontaktne. Videolt vaadates avastasin, et hoolimata minu intensiivsest jooksutrennist olen ma ise rajal aeglane. Minu jooksukiirus jätab soovida, sest koer on kiire. Taaskord minukäes käivad nagu tuuleveskid.  Nagu Kristi mainis, on Berta tähelepanu ainult minu kätel ja kehal, seega iga minupoolne vale liigutus suunab koera valesid asju tegema.
Kokkuvõte: koer on kiire ja tubli, mina pean konsentreeruma oma juhendamise tegevusele. Käe liigutused peavad olema suunatud koera õigele trajektoorile suunamisel. 

Ühesõnaga sama vana jutt :) 

Suured tänud Nataljale tänase treeningvõistluse korraldamise eest!

Trenni uudised

Viimane treening oli meil väga efektiivne.

Harjutasime radasid ja mina võtsin eesmärgiks enda juhtimisoskuse parandamise. Üritasin kõigest väest ära fikseerida enda liigutused, käte-jalgade asendi.

Paremaks läks asi siis kui Natalja muidugi puust ja punaselt ette tegi kus ja kuidas peab kehaasend olema.

Eriti hea oli siis kui üritasin rõngast tulles koera suunata tõkkele – pidin valssima ning koerale kehaasendiga näitama kuhu minna. Ja nii ongi kohe kui sain kehaasendi õigeks läks ka koer nõutud suunas.

Täna ei olnud teemaks koera tõrjuv hoiak tõkete ees. Nautisin ise trenni väga.

Ahjaa viimased 2 nädalat olen igapäev (ausalt igapäev) harjutanud liikumisest püsilamamisse minemist ning ülepäeviti SK seismist (mõned kasutavad ka käsklust „stop“). Ja harjutamine andis tulemusi, saime mõlemad kiita.  Kui ette näitasime oli koer väga tubli, kodus tehtud vead esile ei tulnudki...jeee.

Probleemiks on seni olnud kõrvalkõnni koera tormakus – kui ideaalis peab see toimuma koera rahulikus kõnnakus su kõrval ja istumises siis Berta alguses istub kui ma jään stoppama siis ta muutub kärsituks ja tõstab esikäpad maast lahti.

Viimasel ajal olen hoolega lugenud „Sportkoera“ blogi ja seal oli hiljuti juttu vigadest ja detailidest. Vot neid samu detaile ja vigu olen eiranud. Nüüd üritan ülitäpselt järgida, et millise soorituse eest premeerin ja millal ma seda teen. Seda sama kõrvalkõnnist istuma mineku tormakust olen oma hooletusest soosinud. Hakkasin analüüsima ja jõudsin järeldusele, et premeerinud koera olengi siis kui ta esikäpad maast lahti tõstab. Enam nii ei tee, preemia tulb siis kui sooritus on ideaalne.

Liikumisest püsilamamisse minekul on õnneks Berta kärsitus vaka alla. Koer on liikumatu ja alles minu märguandele reageerib. Kui näiteks muus olukorras koera lamama panen ja ise eemaldun siis 80% juhtudel üritab Berta mind petta ja liigub minu suunas üliaegalselt no nii ca 1mm kaupa. Jõudisn järeldusele, et see ongi tingitud sellest, et varem premeerisin ka sellist püsilamamist kus koer imetillukeste liigutustega minu poole liikus. Liikumise püsilamamisel on teda premeeritud ainult ideaalsete soorituste eest.

Paistab, et elutõed peavad paika igas valdkonnas. Näiteks windsurfis on ütlus, et 1000x pead sa ühte trikki harjutama kui tuleb trikk enam-vähem välja ja oled nii hea kui mitu sõidupäeva sul kirjas. Mhhh sama kehtib ka koeratreeningul, koer on sama hea kui palju oled panustanud treeningule – ja mina lootsin, et meie Berta on sündinud geenius :)

Lumerõõmud!

Lumi on üks tore asi, hea, et meie talves jälle lund leidub :)

Kes rühib kõigest väest saab üle igast mäest!

Jeeee, lumi!

Berta ja lumi, see päris lumi ikka :)

Lumetont 1

Lumetont 2

Aasta esimene trenn

Trenni algus oli paljutõotav, koer motiveeritud,  kiire ja kontaktne.  Alustasime slaalomi oskuste lihvimisega ja sinna see motiveeritus kaduski ...

Meil on trennis kaks vahvat aussie kutsikatüdrukut.  Nad on ülivahvad ja energilised nagu kutsikad ikka ja seega selle asemel, et mõnda kohustuslikku elementi teha, tuleb neil mõte korraks paar tiiru trennihallis teha, rõõmsalt kõiki tervitada ning siis oma ülesannete juurde naasta.  Nende arvates on see väga lahe vahepala treeningutes  aga see ei meeldi omanikule ja meie treenerile.  Seega tuleb neid korrale kutsuda ja just ühe sellisel korrale kutsumise hetkel sattus Berta valel ajal valesse kohta ja koer  tegi järelduse, et temaga pahandati.  Nii ta kõrvad lidusse tõmbas ja oma boxi suundus (seni on ta tõestanud, et ta on maailma kuningas ja keegi ei kohuta teda – tuleb välja, et riidlemise peale on ta hell). Nali oli selles, et aussi plikale ei mõjunud karistus eriti.

Egas midagi eks ma üritasin teda kiita ja julgustada, et temaga ei pahandanud keegi ja ta on tubli. Tegime kergemaid asju. Eks ta natukene julgestus aga nii kui slaalomisse läksime siis esimene sissejooks (seal see asi juhtus) jäeti vahele. Õnneks hiljem sai see korrigeeritud.

Järgmine pauk tuli asjade õnnetul kokkulangemisel. Tegin raja ääres kiike, kiik on Berta lemmik. Minu viga, et ei tõmmanud kiige raja äärest eemale. No ja ühel  jooksul juhtus nii, et koos kiige kolksatusega tuli rajapiirde kate Bertale kaela. Ehmatus oli,  kõrvad tõmmati lidusse ning asuti boxi poole jooksma.  Õnneks sain kohe koeraga kontakti tagasi, mängisime natukene ja läksime kiigele uuesti. Õnneks juhtum ei jätnud jälge ja sooritused olid väga ilusad.

Küll need 2 vahejuhtumit segasid rada teha ja Berta oli imelik ning eemalolev.  Õnneks võtsime SK ette ja see Bertale meeldib.  

 Nüüd ongi paar head uut harjutust, mida kodus igapäevaselt asume tegema. Lootus on ikka endine, et ühel heal päeval on Berta maailma parim agilitys ja SK-s (ütlevad ju targadki, et kui ei ole lootust ei ole ka lootust tulemusteks) :D :D :D

Agility ja SK rikast aastat kõigile!