Paar ülesvõtet treeningutest

Triki-/treeningvideod kui veel ilus lumi maas oli.

Nèra RC - plank 40cm

Eelmise nädala RC - plank 40cm. Filmides ei ole koera kiirus väga hea, kuid filmivälistel treeningutel on kiirus olnud väga pro. Jätkan ka sellel nädalal kõrgusega 40cm, ebaõnnestumiste protsent on hetkel 5.

Olen väga usinalt kandnud hoolt, et plank ei oleks libe ega muud moodi ohtlik koerale, lisaks mahajooksud on koeraliigestele turvalisele pinnasele - aluspõhi pehme vaip ja selle peal piisava kohevusega lumi. Kuigi lumi meeldib nii mulle kui koertele ootan ikkagi väga sooja kevadet -  päris palju kulub aega Nèra soojendamiseks, et saaksime õues RC-d harjutada. Hüperaktiivne mudilane ei ole ju "suuteline" näiteks heelwork harjutusi normaalselt tegema - tema arvates kargamine, hüppamine ning lummesukeldumine on ainuõiged tegevused. Mul hakkab kerge kahtlus tekkima, et see koer ei oskagi käia :), tema arust on ainuõige edasiliikumise moodus jooksmine või hüppamine :)

Pusztas Legacy Altariël hüüdnimega Nèra sai 8e kuuseks

8e kuune

 Juba täitsa asjalik tegelane on Nèrast kujunenud. Lisaks koera kasvamisele on kasvanud ka minu teadmised agilityst ning sellest kuidas sirgub üks agility jõnglane. Bertaga alustasime agility-maailma tundmaõppimist nullist ning siis oli peaeesmärk keskendumine endale ning alles seejuures märkasin koera. Kui tollal arvasin, et heaks agilityks läheb vaja head koera, seejärel head koerajuhti ning palju treeninguid siis tänaseks on minu agility-maailm tugevasti raputada saanud (heas mõttes ikka). Täna tean, et tegelikkuses tähendab agility palju enamat kui treeninguid, head koerajuhti ja suure "drive-ga" koera, see spordiala hõlmab endas oiii kui palju muid elemente veel lisaks. Näiteks koera füüsis, mentaalne valmisolek, lihaskonna arendamine, õige toitumine, trenni eelne soojendus-trenni järgne lõdvestus, treening sooja ilmaga-treening külma ilmaga, koera taastumine, koera-minu puhkus, koera tervis, koera tervisekontroll jne.jne.

Nèra tulek minu ellu on saanud mitmetahuliseks teemärgiks, ta on koer, kes on pannud mind süvendatumalt mõtlema agility olemusele ning sellele, mida see spordiala endas hõlmab. Kõik vead, mis olen temaga teinud, olen võtnud kui õppetundi, mis aitavad mul enda teadmisi veelgi täiendada ning juurde uurida.

Statistikat ka:
Berta: 7,1kg ja ideaalses turjakõrguses
Nèra: 8,5kg ja 40cm turjakõrgust
Mina: endiselt ideaalkaalus ja ideaalses turjakõrguses

sõpsid jalutama minemas

kalpsav mudilane

mis pildistad!

RC treening

.... ei takista vallid ei mäed kui tahan Nèraga teha RC trenni :)
Filmile ei ole see jäänud aga Nèrale hirmsasti meeldib jooksukontakti harjutada kui plangult maha jooksul saab lumme sukelduda.
Hetkel on plangu kõrgus 40cm ning õnnestumise protsent 98%, ilmselt ca 2 nädalat teen veel sellel kõrgusel ja siis taaskord 5cm kõrguse tõstmine.

Videost vaadates tundub koera liikumine aeglane olevat kuid reaalselt kui jookseme RC-d siis on ta tunduvalt kiirem (vähemalt mulle tundub nii!)

Krõbe TAKO võistlus

Koht: TAKO  
Aeg: 10.1.2016
Kohtunik: Svetlana Zolotnikova
Temperatuur: -22...-24 C⁰

I rada AG  
Paar vimkat oli rajas sees kuid ei midagi hullu. Läksin rajale niimoodi, et ainus, millele keskendusin oli see, et koera lihased oleksid soojas ning enne oma jooksu ta kohapeal ei seisaks. Mismoodi rada läheb, mis on minu jooksutrajektoor, kes on enne meid jne. see oli nii teisejärguline. Ega ma suuresti millelegi ei keskendunud, seda oli näha ka kiigele saatmisest, kus ma totaalselt blokkisin Berta mineku kiigele ja paaril korral jäin Berta jooksuliinile ette. Kahju oli sellest, et ma ise arvasin, et koer tegi poomi kontakti hästi, alles peale tulemuse nägemist märkasin, et ikkagi oli ülehüpe.
Kiirus 4,04 ja 9s koht. AG rajal saada kiiruseks 4m/sec, kus lisaks olid mitmed minu kohmerdamised, mis pärssisid koera kiirust siis on tulemus päris hea. 

 

II rada AG
Taaskord kergemapoolsem paari vimpakaga rada. Seekord lubasin endale, et esimese raja ülehüppe lubamine ei kordu. No ja kontrollisin poomi otsa nii usinasti, et panin koerale käe ette, mis sundis koera kontaktpinnast suure kaarega üle hüppama. Ohh mind küll, kahju kohe koerast! Võtsin sellest kohast dsq, ülejäänud rada väga ilus.
Mind ennast pani imestama, et ma suutsin sülepööret teha ning koera õigetesse tunneliaukudesse suunata, kuigi lõkse mitmes tunneli kohas esines. 

 

III rada HY  
Dsq tuli raja kõige lihtsamast kohast! Kõik tunneli valeaugu blokeeringud tegin ära, ärakutsumised jne. kõik olid ilusad. Koera kiirus oli super ja siis ma jäin mõttesse, et kas enne slaalomit teha shveitsikas või 360kraadi pööre – minu sekundiline mõttepaus ja koer otsustas otse ees olevale tõkkele hoopis minna. Deem, miks ma ei tee nii, et kui rada õppides planeerin 360kraadise ärakutsumisega manöövri teha siis miks rada joostes pean selles otsuses kahtlema hakkama?  
Loomulikult enne dsq-d ja peale dsq-d oli rada kaunis ning koera kiirus perfektne. Finishisse jõudes heitsin pilgu stoprile ning selle arvestuse järgi oleks Berta kiiruseks tulnud ca 5..4,8m/sec ehk ta oleks kolmandaks tulnud aga kõik oleksid on nii tühised sõnad, et sellel mõttel ei tasu isegi rohkem pidama jääda.

Võistlushooaeg sai krõbedalt külmaga alustatud, kuid rõõm oli tõdeda, et Berta kiirus on hea ning ikka ja endiselt jätkame rutiini kontaktide rindel. Muutus on selles, et nüüd ta A kontakti teeb, kuid poomi omad on endiselt koledad.

Ilus on õues

Nèra naudib lund ja lumiseid jalutuskäike. Kahju, et jalutuskäigud lühikesed on, sest olenemata koera paksust karakullkasukast teeb talle see krõbe külm ilmselt pikemal õuesviibimisel liiga. Jalutuskäigul hoian koera kiires liikumises ning väldin seismajäämisi - ainsad seismajäämised ongi fotoposeerimised ja siis kipub Nèra ennast jahutama (raske uskuda, et sellise krõbedaga on koeral palav!)

Jep, koeral hakkas palav!

Naeratav koer

Habemega koer

 Loodus on kaunis!

Peale jalutuskäiku otsustasin mõlemad koera ära kammida. Kahju, et pilt ei suuda edasi anda Nèra kohevat kasukat :)

Reaalselt oli see koer väga kohev

Kammitud koerad

 

Lumine ilus talv

Kaunis lumega talv on käes ja mulle meeldib see ilus valge periood väga. Berta on lund alati nautinud ning selgus, et Nèra lausa kaifib seda valge ilma.

Isegi -17 kraadi juures Nèra lõõtsutas ja lamas lumes, et ennast jahutada. Lisaks ei oska mudilane lumes normaalselt käia, vaid sukeldub lume hange ja roomab nendes. Nojah, peaasi, et koer rahul oleks :)

Sai natukene lumehanges tuustida

Kohe kui fotoaparaat välja ilmub, võtab Berta poosi sisse

härmatunud mägede koer

väike lumemöll oli õues

Ahjaa üks vahva seik meenus. Berta on koer, kelle pärast ei pea jalutuskäigul muret tundma, et ta lahtiselt olles kuskile jookseks või jäljest joobnuna metsa tormaks. Mul ei ole vaja eriti teda vaadata, kas ta on meie pundis, sest ta on alati nägemiskauguses. Nii ka jaanuari esimestel päevadel jalutades jooksid koerad lahtiselt ja meie liikusime edasi. Rääkisime omavahel, et kui vahva, et inimesed porgandeid/õunu metsa toovad ning kändudele panevad, nii saavad metsloomad söönuks. Jalutame edasi ja siis mingil põhjusel vaatasin, kus on Berta. No ei ole seda koera! Hõikasin, ei mingit reageeringut. Misasja, mis juhtunud!!! Ehmatus oli suur ja siis meenus - PORGAND kännul, ÕUN puu all, TOIT metsas ja minu alati NÄLJAS russell!! Põrguvärk!
Hüüdsin võlukäskluse "sööma" ja metsaalt tuli välja keelt limpsav ümmargune Berta. Jep, ta oli kändudelt need porgandid ja õunad ära söönud. Naljakas oli kuid siis tekkis mure, et äkki tegi ta endale söömisega liiga (etteruttavalt ütlen, et ei juhtunud Berta raudse tervisega midagi :)). Muidugi terve jalutuskäik ähvardasin Bertat, et õhtul on kõik metsaelanikud meie akna taga ja nõuavad ärasöödud toitu tagasi eks siis Berta krõbinad lähevad loosi :)
Aga nii rahulolevat ja naerunäoga Bertat ei olegi varem näinud. Ilmselt ta nautis täiega metsaalust söömaaega.

Selline vahva puu. Ka sealt tahtis Berta ampsata aga õnneks olin mina kiirem

Tähelepanu pöörata Berta pilgule :)

Kaminasoojust nautiv täiskõhuga koer

Paraadfoto

No ei saanud jätta pildistamata kui koer ise poseerima hakkas

Muhelev mudilane

Tiibadega Ingelkoer

„Cellie oli meie kõigi koer. Nüüd on ta taevas tiibadega ingelkoer. Juba 2 päeva on ta seal kõrgel oma lemmikut ilma teinud, ilusat valget lund meile saatnud“. 

  
Sõnad, mis tõid rahu minu meeltesse ja naeratuse huulile. Tõesti juba mitmendat päeva on kevadine ilm muutunud talveks, kaunid pitsilised helbed on katnud maa ning justkui eriline valgus on ilma täitnud. Aitäh Sulle Cellie, et oled nii kauniks ilma muutnud ning pakkunud Bertale talverõõme, sest talve nad mõlemad jumaldavad (ma ei suuda minevikus rääkida!).
Esmaspäeva varahommikul oli taevas imeliselt selge, noorkuu säras vastu, justkui muinasjutus ning üks täht säras eriliselt kirkalt – ka mina mõtlen Sulle kallis Cellie!

Näiliselt on tegemist kuupäeva vahetusega siis mingil salapärasel põhjusel on 1 jaanuar olnud uute alguste, soovide ja lootuste kuu. Justkui uus uks avaneb jaanuari esimesel päeval, uks uute võimaluste juurde, kus kaasa saab võtta positiivsed kogemused ning seljataha jätta ebameeldivad sündmused.
See aasta oli erand. Luban, et ei unusta kunagi seda päeva, igal aastal, igal esimesel jaanuaril mõtlen Sulle, süütan küünla ning soovin mõttes Sulle head ning palju põnevaid koeruse tegusid inglite maal.

Mäletad kui sa meie juures hoiul olid. Päevad täis naeru, rõõmsaid koerakoerusid ning Bertaga mürahetki. Te kaks väänikut ei jäänud isegi öösel magama, sest oli ju vaja omavahel mürada ning tõestada, kes on vingem sell. 

Mäletad kuidas sa Pääsküla rabas porri sukeldusid ning kutsusid ka Berta endaga mudamülkasse mürama. Mäletad kuidas ma südamest naersin kui äkki oli minu ees kaks mudast koeratüdrukut. Isegi mööduvad inimesed seisatasid ning jäid seda vaatama. Mäletad kuidas üks armas abielupaar Sulle ütles, et sa oled armas väike koeraplika, kes päikse välja toob. Sa vaatasid neile otsa ja jätkasid müra. 

Mäletad kuidas sa Väänas tiiki tahtsid minna ja mina koguaeg seda sul teha keelasin. Loomulikult ei takistanud see Sind ja Bertat tiiki hüppamast. 
Mäletad kuidas sa Randveres Jossu basseini sulpsasid ja seal te nelja- ja kahejalgsed koos mürasite, nii et terve küla kajas lapse naerukilgetest ja koerte haukumistest. Rõõmus päev oli! Kõik meie koosveedetud päevad olid rõõmsad, sest sa oled üks eriline koer, kes igas inimeses naeru huulile tõi. 

Mäletad meie Soprano perekonna iganädalasi Kadrioru jalutuskäike, kus te koeraplikad mürasite ning aegajalt mõne mööduva jalakäija jalgadesse mürahoos tuiskasite. 
Mäletad meie Soprano perekonna traditsioone, kus suvel tähistasime teie sünnipäeva ning detsembris jõule. Kui kõik teised kutsad väsinud olid siis Sina alati lootsid, et keegi viskaks veel ja veel Sulle mõne puuoksa, et saaksid selle järgi tormata! 

Väsimatu Cellie :)

2010 Rakvere näitus

2011 oktoober kui Cellie pere teisele maale elama läks

2013 jõulu jalutuskäik

2014 jõulu jalutuskäik

2015 jõulu jalutuskäik

Oi kui toredad taaskohtumised need olid, ootasin neid alati suure põnevusega! …ja ootan neid edasi põnevusega, sest traditsioonid jäävad ja igal Soprano perekonna kohtumisel oled ju alati ka Sina kohal, et saaksime Sulle taas mõne käbi või puuoksa visata ja oleks keegi, kes Bertat kiusaks ja kutsuks mängule. Eksju oled kohal ja vaatad meid… 

Kui palju me kõike koos tegime ja kui lõbus meil alati oli!

Võistlushoos

Jänkujooks

Õige russell nii näitusel ennast näitabki!

Cellie, aitäh selle imelise talveilma eest ja aitäh Sulle nende rõõmsate hetkede eest, mis sa meile kinkisid.
Meie kõigi armas kallis igavesti südamesse vupsanud tiibadega ingelkoer, kohtume taas! 
Igatsen ...

3e kuused Soprano tüdrukud

6e kuused Soprano tüdrukud

1e aastane Cellie

2e aastased

3e aastased

4 aastased

4 aastased

5e aastased torti söömas