Hiiumaa hommik. Vaikus, kus võid kuulda omi mõtteid kajana.
Ärkasin, ruttu jooksin akna juurde ja piilusin välja. Olin ennast ette valmistanud kõige hullemaks vaatepildiks. Vaatasin välja ja ei ole võimalik! Langenud olid just need puud, mille üle me viimane kord Indrekuga vaidlesime. Indrek väitis, et need on puud, mis esimese tormiga murduvad ja me peame need maha võtma. Mäletan, et see oli vaidlus, kus ma mõtlesin salamisi, et selles vaidluses jään võitjaks mina Tegelikult oli langenud ka ohtralt neid puid, mis oleksid pidanud olema seal veel aastakümneid aga nagu ütleb Indrek, loodus teeb omad valikud ja me peame seda aktsepteerima.
Vaatepildiga tutvunud oli selge, et meie siinviibimine peab kauemaks jääma. Enne koju ei lähe kui mets taas korras.
Aga kurvad mõtted maha maetud otsustasime randa minna. Teel rannani kohtasime vahvat selli, kellele panin nimeks Karu. Ilus koer oli.
Karu tahtis meiega edasi minna aga õnneks ilmus kuskilt metsast peremees ja kutsus kutsa ära. Saime oma teekonda jätkata. Teel randa hakkas Berta oma jooksutuure tegema, mina üritasin välek-nobejalga pildistada. Vot selline on tulemus.
Enne randa minekut viskas Jossu killu: "Mamma mia, emme ei pannudki kaasa neid ujumusrõngaid, mis mind vee peal hoiavad!?". Ta ju harjunud Hiiumaal suvel käima ja arvas, et randa minek tähendab ujumaminekut :)
Rannas avastasime, et suvi küll läbi aga järgmist suve on ootamas laste mänguväljakud. Väga vinge! Loomulikult sai neid vaadatud silmadega ja kätega.
Tuleb välja, et meil on tõeline mürakaru koer. Berta proovis ka liumäge, vist meeldis.
No loomulikult ei saanud ilma portreepilte tegemata. Kuna Berta oli nii hoos siis sai neid õige mitu tehtud.
Kuna Berta kippus taaskord liumäele siis andsime talle uue võimaluse alla sõita. Ilmselt ei ole see väga ohutu, seega jääb see talle viimaseks sõiduks.
Tulime randa koeraga aga lahkusime jänkuga.
Jossu ei saanud vastu kiusatusele, et mis juhtub kui ta vette pulga viskab. Kas Berta läheb järgi või mitte. Läks ikka aga peale seda pidime kiired jooksutiirud tegema, et Bertal külm ei hakkaks.
Berta sai kuivaks ja jälle oli ta vees!
Rannas käidud asusime koduteele.
Kahjuks päevad nii lühikesed. Tahaks rohkem õues tegutseda aga saabuv pimedus andis võimaluse tubasteks tegevusteks, milleks oli õhtusöögi valmistamine ja Berta-Jossu müra-trall.
Homme siis asume tööle!
Ärkasin, ruttu jooksin akna juurde ja piilusin välja. Olin ennast ette valmistanud kõige hullemaks vaatepildiks. Vaatasin välja ja ei ole võimalik! Langenud olid just need puud, mille üle me viimane kord Indrekuga vaidlesime. Indrek väitis, et need on puud, mis esimese tormiga murduvad ja me peame need maha võtma. Mäletan, et see oli vaidlus, kus ma mõtlesin salamisi, et selles vaidluses jään võitjaks mina Tegelikult oli langenud ka ohtralt neid puid, mis oleksid pidanud olema seal veel aastakümneid aga nagu ütleb Indrek, loodus teeb omad valikud ja me peame seda aktsepteerima.
 |
| Loodusel on omad korrektuurid |
 |
| Kurb |
Vaatepildiga tutvunud oli selge, et meie siinviibimine peab kauemaks jääma. Enne koju ei lähe kui mets taas korras.
Aga kurvad mõtted maha maetud otsustasime randa minna. Teel rannani kohtasime vahvat selli, kellele panin nimeks Karu. Ilus koer oli.
 |
| Ohutuse mõttes võtsin Berta sülle |
Karu tahtis meiega edasi minna aga õnneks ilmus kuskilt metsast peremees ja kutsus kutsa ära. Saime oma teekonda jätkata. Teel randa hakkas Berta oma jooksutuure tegema, mina üritasin välek-nobejalga pildistada. Vot selline on tulemus.
 |
| Paks laps on ilus laps |
 |
| Sama koer aga liikumatult |
Enne randa minekut viskas Jossu killu: "Mamma mia, emme ei pannudki kaasa neid ujumusrõngaid, mis mind vee peal hoiavad!?". Ta ju harjunud Hiiumaal suvel käima ja arvas, et randa minek tähendab ujumaminekut :)
 |
| Seekord siis ainult kaldal olek |
Rannas avastasime, et suvi küll läbi aga järgmist suve on ootamas laste mänguväljakud. Väga vinge! Loomulikult sai neid vaadatud silmadega ja kätega.
 |
| Midagi väikestele... |
 |
| ...midagi suurtele |
Tuleb välja, et meil on tõeline mürakaru koer. Berta proovis ka liumäge, vist meeldis.
 | ||||
| Lendkoer 1 |
 |
| Vurr - kiik |
 |
| Jõudude vahekord on vist paigast ära? |
No loomulikult ei saanud ilma portreepilte tegemata. Kuna Berta oli nii hoos siis sai neid õige mitu tehtud.
 |
| Poos 1 |
 |
| Poos 2 |
 |
| Poos 3 |
 |
| Poos 4 - armas |
Kuna Berta kippus taaskord liumäele siis andsime talle uue võimaluse alla sõita. Ilmselt ei ole see väga ohutu, seega jääb see talle viimaseks sõiduks.
 |
| Tahaks lennata! |
 |
| Berta Jossu sõitu julgestamas |
 |
| Kapten Trumm |
 |
| See oli väga lahe kiik |
Tulime randa koeraga aga lahkusime jänkuga.
 |
| Jänku jooksuhoos |
Jossu ei saanud vastu kiusatusele, et mis juhtub kui ta vette pulga viskab. Kas Berta läheb järgi või mitte. Läks ikka aga peale seda pidime kiired jooksutiirud tegema, et Bertal külm ei hakkaks.
 |
| Kiusatus oli liiga suur |
Berta sai kuivaks ja jälle oli ta vees!
 |
| See on muidugi hea, et ta vett ei karda aga veejooksud võiks jääda suvesse |
Rannas käidud asusime koduteele.
 |
| Vaikelu Luidjaga ja Luidjal |
Kahjuks päevad nii lühikesed. Tahaks rohkem õues tegutseda aga saabuv pimedus andis võimaluse tubasteks tegevusteks, milleks oli õhtusöögi valmistamine ja Berta-Jossu müra-trall.
Homme siis asume tööle!
No comments:
Post a Comment