Kolmest viimasest trennist ei ole julgenudki kirjutada, kartsin, et sõnan oma jutuga koera head sooritused ära.
Nagu Natalja väga hästi ütles, et peale Cellie minekut on Berta tema rolli võtnud ja hakanud kiireks ja usinaks koeraks. Kusjuures viimased kolm trenni on selline haruldane asi, et näiteks slaalomit tehes Berta üritab minuga „möliseda“, et ma kiiremini annaksin korraldusi ja kiiremini jookseksin.
Isegi rada tehes kiunus ta erutusest nagu märku andes, et ma kiiremini korraldusi annaks.
Ülihea on teha trenni koeraga, kes on ülimalt motiveeritud, sooritab harjutusi perfektselt ja on koera silmadest näha, et ta tahaks veel ja veel ja veel teha.
Ainus miinus kogu asja juures on see, et ma pean oma füüsilist vormi tõstma, et koeraga ühe kiirusega joosta ja olla kohati temast nobedam.
Viimasel ajal olen märganud seda ka, et kui trenniplatsil autost väljume ja koer saab aru, kus oleme siis käib selline sabaga liputamine ja rõõmust hüppamine.
Ühesõnaga lust on trenni teha.
Agility pool on laitmatu siis SK osas on ta endiselt kärsitu. Kõrvalkõnd käib tema puhul hüpates – seisma jäädes ta istub-seisab-istub-seisab-istub-hüppab. Ja siis kui ma piisavalt kaua ootan siis istub ilusasti aga asend on selline, et kohe-kohe ja ta hakkab hüppama.
Takistuste taga ootamine on ka selline, et istub-lamab-istub-lamab ja siis muutub kärsituks kui ei saa rajale tormata.
Ainus miinus viimastes trennides on see, et platsil on korraga palju inimesi ja enda sooritused on jäänud natukene rohmakad, sest üritan teistega kokkujooksmist vältida. Aga noh loodan, et peagi on meid taas tavaarv kahe ja neljajalgseid.
Mida olen viimasel ajal täheldanud on Berta kasvav armukadedus teiste koerte suhtes. Eilses trennis märkasin, et kui mõni koer tuleb minu lähedusse ja ma pööran sellele tähelepanu siis minu koer võtab kurja oleku ja uriseb. Sarnast käitumist on olnud ka varasemas olukorras.
No comments:
Post a Comment