Kohtunik: Nils Lindqvist
A0-s 2 hüpperada, osavõtuarv oli päris ilus, 12 koera.
Võistluste rajad on alati teretulnud, sest need tunduvad nii lihtsad. Ka seekordne
oli kiire läbijooksukas. Tuleviku tarbeks pean endale noomituse tegema, et
võtaksin võistlusi tõsiselt ning enne starti viiksin ennast võistluslainele. Kuigi muudes eluvaldkondades olen külmakõhu
ja raudsete närvidega siis agilitys olen täheldanud, et iga väike tavapärasest
erinev juhtum lööb mu enesekindluse kõikuma ning kaob kindlustunne. Ise loen
seda vähese ettevalmistuse arvele, kus ma kuni võistluspaika saabumiseni ei
teadvusta endale, et nüüd võistleme.
Esimene rada.
Natalja veel hõikas, et võta koer kontrolli alla! Mõtlesin
veel, et mida ta küll mõtleb, koer on ju ergas, vaatab mind, kontaktne –
võibolla jah liiga energiline aga selline ta ongi. Stardivile, rihm kaelast
ära, koer kontrolli alla. Kontrolli alla??!! Mina alles planeerin kuhu koer
lamama panna kui see sell juba tormab rajale!!! Esimese hooga sain ta
tagumikust kinni krabatud, et ikka koos starti minna. Kohe kui uuesti tast
lahti lasksin, sama nali, koer tormab iseseisvalt rajale. Kiire
ümberorienteerumine ja lendstardist rajale.
Ja terve rada analüüsisin, et mis juhtus! Issand Külliki,
sellel hetkel keskendutakse rajale! No ja üks valearvestus tuligi, unustasin
valsi ära ja pidurdasin koera hoo maha. Aga seda ma ei suuda ka videolt leida,
et kust me selle 5ka saime? Enda arvates oli puhas rada, kuigi jah suurte minu
koperduste tulemusena oli mitmeid kohti, kus ma koera hoo kõvasti alla kiskusin
aga kust põrguvärk me selle rajavea saime?
Teine rada.
Keskendusin koera tähelepanuvõtmisele enne starti. Seekord
saime ilusa püsistardi tehtud. Kõik läks ilusasti (kuigi juba joostes tajusin,
et minu kiirus on penskari oma) kuni selle kardetud hetkeni! Endiselt tunnen
ennast ebakindlalt kui pean ees olevale tõkkele koera saatma ja sealt suunama küljel
asuvale tõkkele. Ma ise jään enne tõket seisma ja sama teeb ka koer (ja vupsti
tuli meil 2 tõrke rajaviga kirja). Ülejäänud rada läks ilusasti.
Kodus vaatasime videot koos koeraga ja see sama tõrke koht
kus Natalja hõikab, et ma koera julgustaks ja ütles „tubli koer, hästi“ siis
Berta hakkas saba liputama. Alguses tundus, et see oli juhuslik aga nii kui
video sellele kohale kerisime ja Berta Natalja häält kuulis, läks koer hiiglama
rõõmsaks. Nii testisin ka teiste videodega, kus meie treener oma koertele
käsklusi rajal jagab ja nii kui Berta treeneri häält kuulis, hakkasid tal
sabalihased hiidkiiresti tööle :D
ps. suur aitäh Leenale videode eest!
 |
| Läksime! /foto: Livia Kask |
 |
| Ilusa hüpe /foto: Livia Kask |
 |
| Lendkoer /foto: Livia Kask |
Minu edasised sammud võistlustel. Senini keskendusin ainult
raja läbimisele, vältisin dsq-d, nüüd on aeg keskenduda oma kiirusele. Mõlema
raja videosalvestusi vaadates, tekib küsimus, et mida põrgut ma seal rajal
teen. Iga hetk pidurdan koera hoo maha ja minu liikumiskiirus on allapoole
arvestust. Seega jalad kõhualt välja ja kiiremini jooksma (seda lauset ei tohi minu
raviarst näha, sest endiselt on mul jooksmine põlvevigastuse tõttu rangelt
keelatud!).
Indrek vaatas videolt Berta jooksu peale Leena/Tesla oma, oli tema imestus suur, et mis turistid meie
seal võistlusplatsil oleme!!! Täiesti õigustatud küsimus, et miks mina ei
jookse sama kiiresti kui Leena, Bertas kiirust on ju!
Lisaks ei näita ma koerale takistusi korrektselt (liiga
kõrgelt zestikuleerin) ning Tiina märkuse võtan ka arvesse, et takistusi hakkan
varem hõikuma.
Palju õnne Tiina/Lottale III koha eest! Karikas jäi omade
ringi :D
 |
| Tiina/Lotta ja III koht |
 |
| Leena//Tesla ja agility tulevikulootuse auhind |
No comments:
Post a Comment