16.06.2013 A-koera eksam
Tako hall
kohtunik: Svetlana Zolotnikova
Viimasel hetkel selgus, et mind ootab ees vaba
nädalavahetus, kus ei ole ühtegi tegevust planeeritud seega ainuvõimalik
versioon oli ennast TAKO-sse eksamile regada. Miks 3e raja asemel regasin
ennast 2-le vot see jääb ka mulle mõistatuseks :D
Päev algas tundega, et minus puudub igasugune energia midagi
teha, rääkimata kuskile minemisest. Kuidagi ei suutnud eesolevatele jooksudele
mõelda, ennast võistlusnärvi ajada või mida iganes teha. Maksimum oli see, et
suutsin kodust väljuda koera ja hunnik viineritega, ahjaa võtsin ka eesmärgiks
joosta ühe 0 raja.
Läksime koeraga TAKO halli ja mismõttes nagu! Koer tõmbab
kõrvad seljale ja hoiak on selline, et uhh mis kole koht see on. Ahh mine sina
ka Berta oma tunnetega metsa, ma ei viitsinud hakata mõtlema, et miks ja
millepärast, vaid vaatasin ringi, suhtlesin koeraga, lasin koeral teisi inimesi
nuusutada ja äkki muutus koera olek. Minu tavapärane koer oli tagasi.
Esimene rada. Rada oli mõnus lihtne, mõnede lõksudega aga
need ei olnud midagi hirmsat. Ja endiselt ei olnud mul võistlustunnet sees,
justkui kuskil vatises atmosfääris oleksin liikunud, no ei suutnud keskenduda.
No loomulikult selle tulemusena saime 3ndas takistuses dsq ja ülejäänud rada me tshillisime platsil,
suvalised tõkked, suvalises järjekorras, mul oli kõigest täiesti suva, täiesti
ükskõik! Muidugi saime treeneri käest nahutada, häbi oli!
Teine rada, nüüd keskendusin oma tegevusele, planeerisin
rada, kust minna kuidas kätt vahetada, milline on koera liikumise trajektoor,
kus pean mina olema jne. jne. Starti läksin kindla enesetundega, sest ma
teadsin, et meil oli ju eesmärk paika pandud! Loomulik kui sul on motiveeritud koer, näitad ise
planeerituid tegevusi siis sealt see puhas rada tulebki. Jeeeee!
2 olemas 1 veel! Kas me ka 3:0 tulemusega saabuva
tagajärjega valmis oleme, see on juba iseküsimus!
No comments:
Post a Comment