Südamekoer Berta 14.06.2010 - 02.10.2024
Lükkasin kaua edasi aega, et seda postitust teha. Nüüd, kui need kuupäevad sai kirja pandud siis ongi see nii lõplik. Lõplikult kadunud aeg kui kuulsin Sinu haukumist, kui jooksid tervitades minu juurde, see terav pilk, mis aegade möödudes udusemaks läks, see kepsakas jooks, mis aegade möödudes töntsakamaks jäi ....
Leidsin täna Berta karva autoistmelt ja soe tunne täitis südant, kuid ikkagi puhkesin nutma. Olin hetkeks õnnelik, sest tundsin, et Berta on minuga. Ma väga ei usu irratsionaalseid asju aga 13 novembril uskusin. 13 november, millal möödus 40päeva lahkumisest ja Berta hing läks koerte taevasse, oli väga sombune ja hall ilm. Kuid terve see päev kui meenus mõni seik Bertast, vaatasin taevasse ja nägin päikesekiiri. Päeva teisel poolel läksin Nèra ja Dropsiga meie heinamaale jalutama ning nägin musta/valgekirjut kassi (enne ega pärast seda päeva ei ole kassi enam näinud). Täpselt Berta värvilaikudega kass pistis korra pea rohust välja ja sama kiiresti oli ta kadunud. Tahtsin uskuda, et Berta käis viimast korda meile head aega ütlemas...
Minu kallis lahkus rahus, minu süles, minu kallistuste embuses. Sa olid minuga ja mina sinuga kuni viimase hingetõmbeni. Armastasin kogu südamest seda väikest karvapalli, minu südamekoera...kohtume taas lõputa maailmas.