Pärnus agility võistlusel

Ja nüüd oleme Bertaga osalenud ka päris agility võistlusel!

Pärnumaa Koeraspordi Akadeemia korraldas 26-27.mai agility võistlused, meie osalesime ainult esimesel päeval hüppe- ja agility rajal.

Koeras olin kindel, ta on kiire, kontaktne ning alt mind ei vea, ainus, mis võis takistuseks kujuneda on minu ebalev juhtimine ja/või soperdamine rajal. Läbi treeningute olen tajunud, et parimad sooritused (tõlkes: rajal on mõistus kohal, olen enesekindel ja kontrollin oma liigutusi) tulevad siis kui saan enne rajale minekut keskenduda – saan raja läbi käia platsil ning siis saan vaikselt endamisi ka raja ääres mõttes mitu korda rada läbi joosta. Stardinumber 1 natukene ehmatas, et äkki läheb kiirustamiseks aga siis pöörasin asja positiivseks ja ütlesin Bertale, et teeme kõigile super soorituse super ajaga ette ära, hirmutame konkurente :D

Õnneks kogu võistluse ajagraafik kulges väga sujuvalt. Kohale jõudes sain Bertaga mängida, kontakti luua ja nägin, et koeral on hea meeleolu. Muidugi ei olnud ta särtsakus ise ehk tingis see seda, et viimased kolm päeva olin suure palavikuga voodis siruli ja Berta aktiivsus piirdus minu kaisus olekuga. Jäid ära meie hommikujooksud, jalutuskäigud ja kodused trennid. 
Õnneks kohapeal oli aega ka mul endaga tegeleda, tutvuda rajaga nii platsil kui ka platsi äärel, sain mõttes mitmeid kordi meie jooksu läbi mõelda. Rada oli hästi kerge ja kiire, takistuste meeldejätmine ei olnud üldse keeruline. Sain ka hüpperaja hopsi ise selgeks, et kuidas juhtida. Õnneks oli ka Natalja võistlusel ja kui ta Tiiaga rada läbis olin ma nende selja taga ja sain kinnitust, et olin õigesti valssimised planeerinud.

Muidugi minu viga, et enne võistlusele minnes ei teinud selgeks reeglid, esimene ehmatus tuli sellega, et rajale peab minema ilma kaelarihmata, see tuleb eemaldada tükk maad enne starti ja maius on lubamatu. Ehhh mu dieedil olev koer jumaldab maiust, selle nimel võib ta soovijale „Põdramaja“ ette laulda. Noh egas midagi, reeglid on reeglid ja nii tuleb teha. Õnneks Berta sai aru, et maiuse mitte lubamine ei olnud minu otsus ja seega oli ta kontakte ning koostööaldis ka uues olukorras. Õnneks kuulasin ka Tiina nõuannet, et võistlusel ei proovita uusi asju – nimelt mõtlesin kasutada püsivust stardis. Otsustasin ikka trennis tehtud meetodit kasutada ja teha mitte püsivust. Kaotasin sellega tublisti aega, et alustasime Bertaga jooksu ühelt joonelt.

Enne starti isegi meenus Natalja õpetus, et  koer on tubli aga ma ise pean endas kindel olema, koera rajal kiitma ning finishis koerale tähelepanu suunama. Ja alustasime! 

Puhas ja kiire rada (jah trennis on koer kordades kiirem, kuid arvestades võõrast platsi ning võistlustingimusi olin rahul). Igas etapis kontrollisin enda tegevust ning mul oli koera liikumine tähelepanu all. Ohh ma olin nii õnnelik meie soorituse pärast! Koeral oli väga hea konditsioonis,liputas saba ja nägin, et ta on enesekindel.

Kolmas koht, jeee!

Tiina stiilinäide agility rajal

Tiina hüpperajal

Tegelikutl Tiina ja Lotta hüpperajal

Nüüd siis agility rada. Aega oli rajaga tutvuda piisavalt. Platsil, rajaga tutvudes oli enesetunne hea. Õnneks olid platsil ka Kristi ja Natalja kellede harjutamise pealt vaatasin kuidas ma liikuma pean :)

Ja jälle meie start. Enne platsile minekut sosistasin Bertale, et kohe kui lõpetab saab suure viineri. Jess ta sai mu jutust aru. Ja start! Jeee kontaktpinnad olid hea, ma ise olin väga enesekindel, kordagi ei olnud ühtegi sahmimist. Ja siis raja lõpus muutusin nii ülbeks, et mõtlesin koera kaugjuhtimisega tunnelisse suunata ja nii kui ma seda tegin sain aru, et ma tegin valesti! Ja viuhti ta valesse tunneli otsa läkski! Loodan, et keegi ei kuulnud mu sõjakisa!  Aga uhke olen selle üle, et kuigi juhtisin koera valesti,ei viinud see mind verest välja, kiitsin Bertat ja jätkasime rada (kohtunik lubas diskvalli saamist rada lõpuni teha). Puhas rada v.a. vale tunneli suu ja elu esimene disklaf. See oli ilus disklaf :D

Kõige tähtsam, et ma ise olin jube õnnelik meie mõlema soorituse üle! Veelgi tähtsam, et Natalja kiitis meie sooritusi, kontaktpinnad olid ilusad ning rajal olime Bertaga tublid! 

Võistleminea on lahe!

Tänud Kristile ka video Berta, Candy ja Lotta sooritusest. Üks, mida ma tegema pean on see, et oma käe liigutusi stabiliseerida. Ma nagu peletaks kärbseid käega, käsi käib üles-alla-üles-alla, selle asemel, et stabiilses asendis koerale näidata kuhu minna!

Kristi ja Lumi

Natalja ja Rei

Meie õps :)

Tiia ja Candy

Mind isiklikult rõõmustas see väga, et Tiia/Candy said 2e raja kokkuvõttes II koha! TUBLID!  Ja Tiia oli see, kes kahtles võistlusele tulemises ja mõtles, et eks ma siis vaatan kuidas meil läheb. Väga tubli Tiia!

Tiia ja Candy II koht! Tublid olete!

Palju kordi käisid ka Kristi ja Natalja autasustamisel.

Kristi ja Lexi

Kristi ja Lumi

Kristi ja Yes. Yes õppis tuleviku tarbeks kuidas käituda kui oled I kohal

Natalja ja Rei

Aitäh seltskonnale! Vahva oli kõigile kaasa elada ja teiste sooritusi järgida.

Yes teeb Rei`d järgi :)

 Hiljem läksime randa jalutama, ägedad pildid oleks saanud koerte bandest aga kahjuks olin ma vahepeal kaamera kogemata mingile imelikult settingule pannud ja seega olid kõik pidlid helesinised. 
Koerad sooritasid oma meresuplusi ja beebi-Yes sai ka mänguhoos suve veemõnud selgeks.

Õhtul Sophie katsikule, sest täna oli see päev kui Sophie oma päris koju saabus. Oi kui armas ta on!!!

Berta puhkab, et järgmisel agility võistlusel taas vormis olla :)