Tuhala 2012

No tõesti üritasin Bertat  Hiiumaal mitte väsitada enne võistlust aga väga ei õnnestunud. Pühapäeva hommikul enne Tuhalasse minekut oli vaatepilt selline, et Berta lebotas oma kotis ning heitis mulle sellise pilgu, millest lugesin välja ainult ühte „no kui sa nii väga tahad siis sa võid ju üksi sinna võistlusele minna, minul on täna puhkepäev!“ 

Berta arvas, et Tuhalas veedame aega niimoodi :D

Kahjuks/õnneks koerajuhtidele oma võistlust ei ole, kus nad ilma koerata rada läbiksid, seega kotil lukk kinni ja koeraga Tuhala poole. Õnnestus ka valesse kohta maanduda, pole kunagi suurem asi orienteeruja olnud (isegi ametlikult sai see Koeruses tõestatud) aga olin endale kohalejõudmise varu jätnud, seega sai ikka õige koht üles leitud (tänud Tiinale).

Pilk rajale, mis oli juba valmis ja ehheee ei olegi just kõige lihtsam läbijooksukas aga nii ongi ju huvitavam. Jummal tänatud, et meil Kristid Nataljad olemas on, kes valssimised, lõikamised, eestviimised üle kontrollivad, sest oma peaga oleksin esimeses rajas koera hoopis teiselt poolt saatnud ja oleksingi saatnud ta tunnelisse hüppe asemel. 

Vot, selles suunas tuleb minna!

Esimene rada mulle endale meeldis, just selline vahepealne, ei midagi keerulist aga samas oli ka paar tähelepanu punkti, kus koer võis valesse kohta minna.

Võtsin meie võistleva tegelase oma kotist välja ja uhh, energiapomm oli tagasi – koer teab millal energianivoo lakke paisata. Enne starti katsetasin püsivust aga koer oli nii äksi täis, et üritas püsivusest tasakesi roomates minuni tulla, seega otsustasin, et kasutan A0-i eeliseid ja palun Kristil koera stardis kinni hoida.

Start ja rajal olimegi, tundsin ennast suhteliselt hästi, rada oli meeles ja koer käitus nii nagu ma seda eeldasingi. Otsustasin, et kui varasemalt olen kiirusele rõhku pannud siis seekord on oluline, et koer on 1000% minu kontrolli all, välistan tal omapeaga mõtlemise, seega pigem puhas vigadeta rada kui kiire rada (no tegelikult nii peakski alati olema aga mina ei tea, mis asi mul rajal alati sisse tuleb, et sean  eesmärgiks  rajal nii kiiresti joosta koos koeraga kui võimalik – liigitan selle esialgu algaja rumaluse alla). Jeee puhas rada ja ise olin sooritusega suhteliselt rahul!

Järgmine rada oli kiire. Rajaga tutvudes tundus, et ei midagi keerulist, kergem kui eelmine, ma isegi ei täheldanud ühtegi sellist kohta, kuhu ma arvasin, et Berta võiks disklahvi minna tegema. Teise raja start tuli kuidagi väga ootamatult, võtsin koer ja ma ei suutnud rajale keskenduda. Peas keerlesid mitmed mõtted, mis ei olnud üldsegi seotud agilityga ega selle võistlusega. Start, koer „tulistas“ jälle nagu viimasel ajal tal kombeks, ilusad sooritused... ja siis äkki, peas oli üks mõte, mis ei andnud rahu..ja ma unustasin ära, et ma olen rajal!!! Sekundmurdosa olin mõtetes eemal ja siis ehmatasin, et oota ma ju võistlen ja sekundmurdosa läks rada meeles. Mul on rumal komme agility raja läbimist mõelda häälega ja koos keha liigutustega. Joostes mõtlesin, et ahaa koer läheb sinna tõkkesse ja siis tunnelisse aga ma olin juba keha pööranud tunneli poole ja sinna ta läkski. Loomulikult koer tegi seda nagu mu kehakeel näitas. Saime diskvalli ja nagu ikka peale diskvalli on pea selge ja läbisime ülejäänud raja ilusasti. Vot see ei olnud ilus DSQ, hiiglama kahju oli!  Meie teise raja needus jälitas meid ka Tuhalasse, isegi hetkeks raja äärde maha istudes tundsin kuidas silmanurk võbelema kipub ja pisar tahab tulla aga siis tuli mõistus pähe, mis ütles „halllooo, see ju fun tegevus ja koer oli väga tubli! Vahet ei ole, mis tulemus on, peaasi, et meil koos lahe on!“ Egas midagi, loo moraal, keskendu-keskendu-keskendu.

Videosid vaadates jätab jällegi soovida minu kätetöö. Käed käivad üles-alla ja näitan liiga kõrgelt. Aga tundus, et peale teise raja DSQ-d juhtisin koera kõige paremini. Peale mitmendat video vaatamist tõdesin, et olen nii esimeses kui teises jooksus rajal ikka suhteliselt kohmakas, minu loomuomane kohmerdamine on ka rajale edasi kandunud.

Aga mis kõige ägedam, me saime esimeses jooksus esikoha!!!  Jeee :D :D :D  Võidurosetti suurust ja sära nähes, ehitasin mõttes meie Hiiumaa koju uue seina, kuhu see ilutsema panna :D :D :D

Ütleme nii, et perenaine oli väga uhke :)  Foto: Martti

Jeeee esikoht, esimest korda!

Olime tublid, olime!

1x võib arvata, kas keegi minu tuttavatest jäi ilma informatsioonist, et me esikoha saime :D  Kõik said teada ja mõni isegi mitu korda.

Õhtul läksin külla ja kui Berta ülemeelikuks muutus siis andsin talle käskluse „koht“, mis õhtu jooksul muutus käskluseks „koht!, esikoht!“ :D

Võistlusel oli Lexberryd väga väärikalt esindatud! Palju õnne Lumi ja Lotta I ja 2xII koha eest ning Candy, Cellie, Porto sooritused olid ilusad. 
A0 võistluse tulemused on siin

Meie Lexberryd

Tänud selstkonnale, järgmine kord jälle, eks!

Martti aitäh ilusate fotode eest! 
Lisan ka mõned Martti tehtud kullafondi kuuluvad pildid :)

Ballett

Tõmban ennast kokku ja kargan

Eeeee siia pidin ronima või?

Spartalane, otse edasi!

Salaja tulen ma