Kohtunik: Anne Tammiksalu
25-26.5 ag võistlus Veskimetsas
Võistluste eesmärgid olid: (a) joosta kindlasti vähemalt 1
puhas rada – tehtud! (b) vaadata, kuidas koer käitub 2e päevases
võistlustrallis, äkki ilmutab väsimuse märki - tehtud! ..ja see puhas minu
ettekujutus, et koer võib 2st rajast päevas väsimuse kübetki tunda (c) sisse
juurutada meie stardirutiini, milles olen nii mina kui sellest ka koer kindlad
– jätkame oma rutiini, ja senini on toiminud! (d) likvideerida meie võistluste
päevakavas „tere kohtunik“ sooritust – tehtud! Mitte ainsamatki minemajooksu!
Nüüd radadest lähemalt.
25.5.2013
Esimene võistlus, kus radade õppimisel kõrvalist abi ei
saanud, sellega tegin hea alguse, kus üritan enda oskusi viia selleni, et saan
radade õppimisel ise hakkama.
Esimene rada ja hopsasssaaa! No oli ikka paar kohta, kus oli
päris keeruline mõelda, et kuidas ja mida aga siis kogusin ennast ja ära
tegime!
Koht, esimene koht! Rada 0 läbitud ja sealt meie esimene
0-rada A2-s tuligi – soovime neid siis 2 veel:)
Kahjuks videopilti sellest ei ole aga ma keskendusin oma
juhtimisele, kontaktpindade heale sooritusele ja sellele, et koer õigesse kohta
suunata.
Teine rada. Vot siin oli 2 kohta, kust tegin oma raja
planeerimisega täieliku möödapaneku aga rajal olles sai koer sellega hakkama kuigi minu vale juhtimise tagajärjel pidurdasin teda mõnusalt. Olin kindel, et
tulemuseks on ilmselt 5kas aga see, et dsq oli täielik üllatus. Videolt
vaadates selgus, et olin koera slaalomist varem välja tõmmanud, et järgnevat
tõket õige hoolikalt võtta. Järeldus, juhtimises suudan endiselt ainult enda tegutsemisele mõelda, koera trajektoori tajumine on mul ikka veel suhteline hägus maailm.
video: http://www.youtube.com/watch?v=WOggOxEmg-s
video: http://www.youtube.com/watch?v=WOggOxEmg-s
![]() |
26.5.2013
Esimene rada oli selline kus
ma karjuvalt tahtsin kõrvalist abi aga kui ei ole siis ei ole ja tuleb
ise hakkama saada. Paar ülikeerukat asja oli, kus ma olin kindel, et teen vale
arvestuse. Lisaks kartsin raja alguse outimise keerutamist, et pidurdan koera
hoo maha – etteruttavalt, taaskord minu enda silmes olev hirm.
Start ja koer oli kiire, nobe ja motiveeritud, jess! Kõik
rasked kohad suunasin väga ilusasti (olen tõesti uhke oma juhtimise üle!). Rada
hakkas lõppema, kõik rasked kohad ületatud puhtalt, mul juba teine 0 rada silme
ette tätoveeritud kuid siis …. Siis
juhtus see, et olin hooletu ja saatsin otsejoones koera valesse tunneli auku –
oleksin ainult murdosa sekund hiljem „tunnel“ öelnud ja kehaga paar
sentimeetrit teisele poole kaldus oleks Berta õigesse tunneli auku läinud, 2
viimast tõket hüpanud ja meil oleks super ilus puhas rada tulnud. Aga dsq on
dsq kuigi väga kaunis :)
video: http://www.youtube.com/watch?v=E0OdqY5qwFo
video: http://www.youtube.com/watch?v=E0OdqY5qwFo
![]() |
Teine rada oli hüpperada. Täiesti kerge (v.a. paar lõksu,
mis kuuluvadki ju asja juurde) , isegi õppimisel jäi aeg üle. Aga meeleolu oli
sant, mina ei tea, ma tuiasin raja läbi ja tuijasin ning esimest korda
võistluse ajaloos õppisin rada ainult keskmisi takistus, mis tundusid trikiga
olevat – miks just nii ei tea! Algus ja lõpp tundusid ju suht titekad, mida
sellest õppida jajaa, nii ongi õige mõelda! Start, koer kiire ja motiveeritud,
kolmas tõke, vale juhtimisega ei läinud koer päris õigesti ja siis oli täielik
pimendus! Lagunesin koos ja unustasin kogu raja! Kui koera ei oleks mu kõrval oleksin kurvalt
piiksunud „help!“ „help!“ „help!“ aga eesmärk on koera motivatsiooni kõrgel
hoida ja nii me pooliku raja läbi siblisimegi, koera kiites ja julgustades.
video: http://www.youtube.com/watch?v=fUvi9nzTBMc
video: http://www.youtube.com/watch?v=fUvi9nzTBMc
![]() |
Nii see meie 2e päevane võistlus möödus. Koera vaadates
võiks ta ka kolmanda päeva rajal veeta, sest väsimuse märke selles koeras küll
ei paista kuskilt.
Taaskord koer on väga tubli ja motiveeritud, kohe kui ka mina saan oma
oskusi paremaks lihvitud, saab meist väga hea meeskond (oleme seda ju juba
nüüdki, lihtsalt võistluste tulemuste mõttes veelgi parem :)
![]() |
Koht. esikoht :D |