Eelmisel nädalal mitme asjaolu kokkulangemisel ei saanud trennis käia. Seega see nädal tegime topelt. Kui aus olla siis mulle isegi meeldiks pidevalt 2x nädalas koera ja ennast treenida - koer naudiks topelt ja ehk saaksin ka mina oma füüsilise vormi taastada :)
Aga nüüd 2e trenni koondülevaade. Trennis oli läbiv kiire tempo, palju sai radasid teha ja kuna koer nobe nagu tormituul siis sai joosta ennast ikka võhmale. Viimast trenni tehes vilksas peast läbi korra mõte, et mis tunne oleks võistelda :)
Lust ja lillepidu on rajal koera suunata distantsil ja ta teeb täpselt nii nagu sa soovid. Võibolla on ka minu juhtimise oskus paranenud aga rohkem kaldun uskuma koera kõrgenenud motivatsiooni.
Ilmselt ei eksi aga viimases trennis sai tehtud 11takistusega rada ja Berta tegi selle veatult!! Tagantlõikamisega tunnel, kaugjuhtimisega rõngas ja siis takistustest mööda suunamine tunnelisse - ise olin ka üllatunud, et Berta ei eksinud. Tubli koer!
Muidugi trenni lõpupoole kui koer väsima hakkas tuli taaskord esile vanaviga - seiskumine tõkke eest ja minupoole vaatamine. Õnneks meelitusega saab teda jätkata aga siis muidugi tähendab see ka viivitustega raja läbimist.
Viimases trennis lõi Bertas jälle Cellie välja ja slaalom sai tehtud naljaka ulumise saatel. Natalja sõnul tähendab see seda, et koer annab märku, et ta on kiiremaks soorituseks võimeline aga kallis koer, anna andeks aga ma lihtsalt ei suuda kiiremini silgata!
Loomulikult vana hea kiik on endiselt Berta lemmik, sinna ta läheks ka siis kui ma ei anna käsklusi.
Ühesõnaga 2 viimast trenni oli puhas nauding ja vaimustus minu kiirest koerast aina jätkub. Kui ta väljas jalutades jätaks küla kassid rahule ning oma jahiinstinkti talitseks siis oleks ta ideaalide ideaal :)
Aga noh vimpkad teevad koerast koera!
ps. viimastel trennidel olen maiusena kasutanud kuivatatud looma kopse. Hea on see, et koerale meeldib see üliväga ning käed ei ole enam lögased juustust või viinerist.
No comments:
Post a Comment