Meie treeningud Nèraga on muutunud väga tehniliseks. Teeme ca 15 takistustega radasid, kus eesmärk on tehniliselt rasked pöörded veatult sooritada – kiire koeraga on see lugu, et üks väike vale samm ja 4tuule poole koer läinud ongi. Seega pööran väga palju tähelepanu enda tegevusele – saates koera tõkkele üritan juba aegsasti koerale oma kehaga näidata, mis on järgmine takistus. Tänu sellele on koera manöövri kaared väga optimaalseks muutunud, aeg-ajalt on mul hirm vaadata kuidas ta „ujub“ ümber kaarte. Muidugi kohe kui ennast lõdvaks lasen on suured kaared tagasi.
Rõõm on vaadata mudilase sädet silmis kui me platsile lähme
ning rõõm on tõdeda, et ta ei ole enam mu käes kinni. Kaugele saatmised, eriti
tunnelisse, on väga ilusad.
Viimases trennis tehtud suure hooga tõkkelt slaalomise
saatmised õnnestusid mudilasel veatult. Muutusin isegi nii enesekindlaks, et
üritasin keset slaalomit koerast eemalduda ning
muutsin ka enda liikumissuunda, sellega tõmbasin koera slaalomist välja.
Järgmisel katsel kui koeral oli teha
veel 4 pulgavahet slaalomit, õnnestuski mul temast pikalt ette joosta, valss
teha ning koer paha nurga all olevale tõkkele ilusasti saata.
Saime trennis väga kiita ja kui aus olla siis oli see asja
eest. Ma tõesti üritasin ning pingutasin, et tehniliselt hästi rada teha ning
samas ka koera kiirust kasvatada.
Ütleme nii, et suur eesmärk on meil silme ees ning tean, mis
väikeseid eesmärke selleks läbima peame. Oleme õigel teel. Oluline, et ma ise
midagi ei vusserda, sest koeras on kõik olemas – entusiast, lõpmatult suur
motivatsioon, ülisuur tahe minuga koostööd teha, kasvav enesekindlus ning
väsimatu energia. Ka tema füüsise ülesehitusse panustan jätkuvalt ning
teadlikult, mida Bertaga ei osanud teha
(kuigi ka Berta on jätkuvalt heas konditsioonis).
Ilmselt ongi nii, et esimene koer õpetab sind rajal liikuma
ja õpetab sind olema õigel ajal õiges kohas siis teise koera õpetamisel on juba
koerajuht õpetaja rollis, kes suunab koera õigele trajektoorile liikuma.
Naudin seda õppimise protsessi ja seda kuidas me Nèraga
vaikselt meeskonnaks oleme hakanud kujunema. Jätkuv töö käib tema enesekindluse
kasvatamisel väljaspool agility platsi, kuid küll ka see mägi saab ületatud.
Iga päevaga tõden, et mudi on üks vahva koeratõug, kes
märkamatult südamesse väga sügavale poeb.
Alati tubli Berta |
No comments:
Post a Comment