Aeg: 7.5 2016
Kohtunik: Svetlana Kreslina
Taaskord suve alguse tähendusega Jõulumäe võistlus. Oi kuidas mulle Jõulumäe meeldib! Seal on ruumi kõige jaoks, koeraga ringi askeldada, metsas jalutada, võistluseelset soojendustuuri teha, niisama olla ning mis peamine Jõulumäe on alati soe!!!
Kreslina rajad mulle meeldivad kuid samas need lemmikumad ei ole. Või kui päris aus olla siis ega see minu tuju ning võistlussooritust väga ei mõjuta, mis ülesehitusega rajad on. Meie tiimi eesmärgid on ilusad kontaktid ning jooksev rõõmus koer, raja omapärad meie tulemusi ei mõjuta.
1 rada HY
Päriselt ka, millal ma õpin! Koer on üle 5e aasta vana ja ma tean juba meie agility trennide algusest alates, et Berta eripära on tõketel tagasi hüpata. See on selle koera eripära, mis tähendab seda, et hüppetakistust ületades ja tagasipööret tehes, pean olema hoolas, et koer tagasi ei hüppaks. Üks väike liigutus minu poolt ja asi on lahendatav. Aga ei! Kohe kui selle unustan ongi käes koera tagasihüpe ja rasvases kirjas dsq - sellised vead on andestatavad algajatele, kuid mina, kellel 3 aastat võistluskogemust, on selline asi vabandamatu. Enne lohakusviga ja peale seda väga ilus ning suht kaunis jooks.
Mingil põhjusel aeg kinni ei läinud peale dsq ning saingi teada, et puhta raja olemas olul oleksime saanud 4..5 koha, kiirus ca 4,7..6m/sec
2 rada AG
Päris nipikad minekud ning natukene kartsin poomi all olevat tunnelit, kus kaugelt-kaugelt pidi koera tagasi hõikuma ning kiigele saatma. Kuna startisin teisena ja esimene startija tegi dsq siis ei olnud ka kellegi pealt vaadata kuidas enamus koeri käitub. Aga tulin sellega toime. Ka kõik teised kohad olid ilusad ning mis peamine kontaktpinnad olid minu poolt kontrollitud ning suhteliselt ilusad (täiuslikkusest jääb puudu koer seismajäämine kontaktil aga oleme selles suunas teel)
Kiirus 4,07m/sec ning 6s koht (kokku 26 võistlejat).
3 rada AG
Elus esimest korda õppisin rada valesti!!! Esimese startija pealt juba vaatasin, et oot-oot, mis ta seal lõpus teeb ning kahtlus puges sisse. Ja siis start, kuna see mõte jäi painama siis olingi mõtetega mujal ning minuarust terve rada oli nagu väike päästeoperatsioon. Ilmselt paljud teavad seda tunnet, et vigasid ei tule aga kuidagi jube sahmerdamine käib rajal ja head tunnet sees ei ole – sama oli ka mul selle rajaga. Ja siis jõudis kätte raja 4 viimast takistust (selleks ajaks olime keerulised kohad ja kontaktid vigadeta teinud) ja siis ma märkasin, et deem olengi valesti õppinud. Tekkis hetkeline kohmetus, koer läks nii nagu olin õppinud (tegelikkuses oli takistusel out), sain dsq ning jätkasime rada vigadeta edasi. Tõesti ei tea, mis põhjusel ma selle ühe koha valesti õppisin, täielik müstika!
Aja järgi vaatasin, et ka sellel rajal oleks meil tulnud ehk 4 koht, kiirus 4,4...7m/sec (ka sellel rajal aega ei pandud kinni, seega sain aja ka teada).
Üldjuhul ma selliseid oletusi ei tee aga seekordne 1e ja 3nda raja dsq-d olid nii tobedad, et paratamatult pani see mind ennustaja tänamatusse rolli :)
Kokkuvõttes ütlen häbi-häbi endale 1 ja 3 raja lohakuse eest, suur aitäh Bertale, et ta kontaktid ikkagi ära tegi (kuigi osad olid päris piiripealsed) ning märkus endale, et Berta peab rangemale dieedile jääma. 400g ülekaalu annab jooksus tunda, koer ei ole särtsu täis!
Aitäh Janele, et meid filmis.
No comments:
Post a Comment