Kohtunik: Ede Brand
Aeg: 22. mai 2016
Sellel pühapäeval oli tegus päev Pärnus! Sai ennast suvepealinnas tuulutada, sai Nèra A0 debüüdiga algust tehtud ning Bertaga fun jookse joostud.
I tunneli rada / Nèra
Terve eilse õhtu ning võistlusteni välja vaevlesin migreeniga, seega starti astusin valuvaigisteid täis topituna, mis tegi mind ekstra uimaseks. Kui oleksin kuskil pehme diivani avastanud, oleksin sinna magama läinud (alles hiljem märkasin, et hallis 2 uhket diivanit :)).
Seega rada õppides olin nagu paksu vati sees, üritasin ennast kokku võtta aga kuidagi ei suutnud keskenduda.
Ainus eesmärk oli rajal koera kaared väikseks saada ning panna ta jooksma kõige väiksema trajektooriga rada (tegelikult seda ma hetkel tõsiselt treenin ning selline eesmärk on ka treeningutes). Raja ülesehitus oli suhteliselt keeruline, mille üle oli mul eriti hea meel, seega lõdvaks ennast lasta ei saanud.
Koer oli tubli, mina oleksin võinud olla tublim. Uhke olin, et sain Néra lõksudest eemale hoitud ning tunnelisse kaugsaatmine toimis (märkus mulle endale – liikuma hakkan uues suunas alles siis kui koer manöövrisse läinud)
Kiirus 5,35m/sec
II tunneli rada / Nèra
Taaskord päris hea nipikas rada. Ise arvasin, et keeruliseks läheb lõpuosa ärakutsumise teema aga tegelikkuses tuli dsq minu lohakas saatmises, kus mu keha näitas koerale vale tunneliava.
Seega dsq
Kokkuvõttes II koht.
Algajate tunneli autasustamist vaadates võis teha järelduse, et mudid ruulivad ning nende populatsioon on meil suur. 3st koerast 2 mudilast poodiumil, päris uhke saavutus!
 |
| mudid ruulivad :) |
A0 I rada HY/Nèra
Nèra debüüt A0s. A0 kohta keeruline rada kuid kiire koera suhtes ongi see hea, sest lihtsa jooksuka rajaga läheks Nèra suguse koeraga raskeks.
Olen päris uhke tagantsaatmiste ja kaugsaatmiste üle, kuid pahane endale, et (1) 360kraadise out-käskluse realiseerimist ei kontrollinud lõpuni, mille tulemusena andsin Nèrale valed signaalid ning (2) tunnelisse saatmisel olin lohakas, kus koer jooksis tiiru ümber tunneli ning oli ikka segaduses (selle susserdamisega kaotasime ca 3..4sec).
Kiirus 4,50m/sec ja tunneli auringide eest 5trahvipunkti
A0 II rada HY/Néra
Taaskord mõnusad nipikad, mille sooritamist nautisin täiel rinnal. Kui uhkeks teeb mind kui tajun, et mudilane sooritab keerulisi pöördeid ning nurgad suhteliselt ökonoomsed. Taaskord oli susserdamist samasuguse tunneli sisenemisel nagu eelmises rajas.
…oioi kui uhke olin kui saime Nèraga tehtud sundvalssimise ning riskiga tunneli saatmise edukalt sooritatud. ja siis tuli pauk sealt, kust ma tõesti seda ei oodanud. Eelviimane tunnelisse saatmisel jätsin koerale valikuvõimaluse ning ei tõmmanud teda õigesse auku konkreetsemalt ja nii mudilane panigi valesse kohta. Aga tubli oli ta ikka
Kokkuvõttes I koht
 |
| A0 võit |
Berta AG I rada
Bertaga otsustasin rajal chillida, üritada leida ülesse see nupp, mis paneb koera kiiremini jooksma ning kontakte ilusasti sooritama. Kontaktid olid koledad (A-d teeb päris rahuldavalt aga kohe kui tegemist poomiga siis on ülehüpe, mis läks koheselt korrigeerimisele).
Esimesel rajal oli Berta tuju väga hea ning slaalomis sain koera ka haukuma, mis tema puhul tähendab motivatsiooni kasvu.
Kontaktide uuesti sooritamisega saime dsq
Berta AG II rada
Hakkasime Bertaga starti minema kui äkki lippab minu juurde rõõmus mudilane. Nojah olin puuri ukse lohakalt kinni pannud ja nii otsustas Nèra Bertaga koos startida.
Berta rada läks ludinal, koeral kiirust oli ning tahet joosta, kuid otsustasin ikkagi sõu-sõu kontaktid ilusaks korrigeerida, seega ka sellelt rajalt tulemuseks dsq.
Kokkuvõttes:
Nèraga on fun joosta ning temaga rajal olles mu hallid ajurakud töötavad tõeliselt hüperkiiresti. Nèraga võistelda tähendab juba spordimoodi asja, kuid see-eest Bertaga võisteldes on mul alati väga chill ning lõbus. Ehk need 2 vahvat tegelast tasakaalustavad mõnusalt päeva ära. Kui varem arvasin, et võistlusel on võistlusnärv kohustuslik siis nüüd olen saanud aru, et saab ka ilma hakkama. Bertaga ei ole juba väga ammu mingit närvi sees ning nüüd olen avastanud, et ka Nèraga joostes ei ole mul ühtegi närvirakku pingul. Ju nii peab olema!
Väga vahva päev oli ning Pärnu on selline koht, kuhu on alati rõõm tulla. Pärnu linn, Pärnu võistluskohad ning Pärnu agility rahvas on alati super, alt ei vea nad kunagi! Seega kodu poole asutasin ennast migreenivaba peaga ning rõõmsa tujuga!
Aitäh pärnakad!
Kui võiks eeldada, et 4 starti võistlusel + väike salatrenn pärnakate sisehallis + ohtralt jalutamist võiks mudilast väsitada siis see ei ole nii. Saabusin õhtul koju ning autost hüppas välja värske ning puhanud koerabande, kes nõudsid kooris tähelepanu!
Kodus toimus ka väike fotoshooting, millest Nèra keeldus osalemast, seega Berta demonstreerib medaleid :)
 |
| Berta näitab, mida võideti |
 |
| Niimoodi näitas Nèra enda arvamust |
 |
| No ja sekundiks sai ka Nèra kaela medalid pandud |
No comments:
Post a Comment