Aeg: 23.9.2017 / TAKO
Kohtunik: Stefi Praakli
Taaskord möödus üks võistlus, mille kohta saan öelda, et mõnus tunne oli joosta! Tegin hiljuti väga suured korrektuurid enda mõtlemises ning treeningplaanides. Avastasin, et võistlustel rada õppides tegin alati 2 strateegilist plaani jooksmiseks: (plaan 1) kui ma jõuan õigeks ajaks siia siis ma teen sellise manöövri ja (plaan 2) kui ma jään kohale jõudmisega hiljaks siis teen siin sellise manöövri. Mismõttes ma niimoodi üldse mõtlen! Loomulikult pean ma jõudma igale poole ning alati peab olema 1 plaan, mida tuleb algusest lõpuni teostada. Seega alates Uulu võitlustest võtsin otsuse, et alati on mul olemas 1 plaan ja alati järgin ka seda.
Lisaks kõigele usaldan koera igas olukorras ning ei jää kuskile passima ja veenduma, kas ta sooritas manöövri või mitte (kui ei sooritanud siis olemas jälle üks vihje, mida edaspidi trennis hoolsamalt treenida).
HY 1 rada
Väga lahe rada! Sees kohutavalt palju vaheletõmbamisi ning iga takistus oli selline, mis nõudis väga täpset ajastamist. Kõik sujus plaanipäraselt ning endalegi oli üllatus, et eelviimase tunneli sisenemisega koeral probleeme tekkis. Pean paaris trennis tunneli-fookust kinnistama, et sellised apsakad ei juhtuks. Jah, minu viga seisnes selles, et kui ütlesin tunneli käsu siis võtsin juhtiva käe ära ja asusin edasi spurtima, kuid mulle ei meeldinud see, et Nèra sellele reageeris ja ei läinud tunnelisse! See oli küll selline olukord, kus koer ei oleks pidanud minu juhtimisveale reageerima aga õnneks tean kuidas seda parandada, et koer enam nii erksalt minu liigutustele ei reageeriks.
Kahju oli ajalisest kaotusest (ilmselt ca 4..5sec läks mässamisele)
Kiiruseks 4,79m/sec, -10 ja kohaks 5
HY 2 rada
Perfektne rada, ilus jooks, sellepärast oligi hirmus kahju alguse susserdamisest. Sellel korral oli see 100% minu viga! Kuna ei jätnud koera kaua starti püsima siis olingi vales kohas ja koer ei saanud aru, mida tegema peab.
DSQ aga ma nimetan seda ilusaks, sest susserdamine oli ainult 4ndal takistusel ja kõik ülejäänd väga ilus
AG 1 rada
Jube trikikas ja keeruline rada! Aga starti minnes otsustasin, et see on tehtav! Ja ära tegime, puhas ja kiire rada! Jube kahju oli minu viimase tõkke mitte näitamisel tekkinud koera segadusest, kuhu kaotasime ca 1sec. Aga selle vea ma panen hetkel selle arvele, et meil on treenimisel tõkke vältimise periood (mulle ka öeldi, et õppeprotsessil võib esineda tõrkeid, kus koer ilmselge tõkke juures ei soorita seda, vaid vaatab mulle otsa ja ootab infot, mida tegema peab).
Kiirus 5,57m/sec ning kohaks 1 - jeeijeee
AG 2 rada
Jälle üks keeruline ja trikikas rada. Hiiglama kahju on, et koht, kus ma DSQ sain oleks pidanud olema hoopis teistsuguse planeeringuga. Viga, mida asun kohe parandama on see, et kui ma teen mingi planeeringu ja rada õppides märkan, et ainult mina teen nii siis ei tee ma teiste järgi! Ei õpi ümber!!!
Kahju selles kohast, kus DSQ tuli, sest esialgne planeering oleks ilmselt toonud puhta raja. Aga mis teha, eks edaspidi on teistmoodi.
Mis mind väga rõõmustasid olid üliilusad poomi kontaktid. Meie suur panustamine nendesse ning iganädalane special poomitrenn on kasuks tulnud. Pean nüüd ennast mugavustsoonist välja rebima ning hakkama treenima ka järskude pööretega kontakte, need on veel ligadi-logadi.
Kiik oli sellel võistlusel päris ok aga ikkagi nõudis minu suurt kontrolli – märkus mulle, kiige kontrolli pean teostama koera ees, mitte temast tahapoole jäädes.
Väga rahul võistlustega, sest kõikide radade sooritustega olen väga rahul. Lisaks on hea tunne, et paanikaosakond hakkab minus kaduma, mida senini olen päris palju tundnud. Suureks abiks pean seda, et me oleme tõesti palju võistelnud. Olen arvamusel, et mida rohkem võistlusstarte koeraga teha, seda sujuvamaks koostöö läheb ning minu sisemine kindlus kasvab.
Siin ka üks autasustamise pilt. No ei ole seda fotograafilist geeni mulle antud :)
 |
| Leia pildilt Nèra :) |
No comments:
Post a Comment