2 kärbest 1e hoobiga ehk tunnelid + TAKO Open

Koht: TAKO
Aeg: 19.4.2015
Kohtunik: Monika Põld

Tunnelid
1 rada

Ütleme nii, et esimene rada sai joostud puhtalt selle najal, et vaatasin numbreid ja siis alles meenus, kust rada läheb. Õnneks oli koer esimesel rajal mõõdukalt aeglane, seega jõudsin numbreid vaadata, planeerimist meenutada ja koer õigesse tunnelisse saata. Nojah see viiekas tuligi sellest, et ma ei olnud päris veendunud, kust see rada nüüd läheb. Sellel ajal kui ma numbrit kiikasin, tahtis Berta teada, mida ta tegema peab ja seega ta ümber tunnelisuu natukene tiirutaski.

2 rada

Seekord ka natukene agilityt sees, kuid Berta kontakt A-l oli kaunis ning õnneks teises pooles võttis ka kiiruse ülesse.

Kokkuvõttes II koht

Open

1. rada hy 

Väga mõnus joostav rada, vea sain slaalomisse sisenemisel. Puhtal minu enda lohakuse viga, oleksin pidanud koera natukene enda poole tõmbama ja siis slaalomisse saatma (lisaks mingil põhjusel jäin ka Berta tunnelisse minekut imetlema, seega kui koer tunnelist väljus olin ma täiesti vales kohas). Kordamine läks maksma ca 2sec lisaaega  ja 5karistuspunkti. Kiirus 3,96m/sec, seega kõige aeglasem sooritus ei olnudki.

2 rada ag

Taaskord väga lahe rada, koer tegi ilusa kontaktide soorituse ning väga hea minu planeering. Puhas tulemus ja kiirus 3,76m/sec

Kokkuvõttes III koht

Võidumees :)

 Rajad väga meeldisid, ei olnud „kiirust mahavõtvaid manöövreid“, kuid samas nõudis korrektset juhtimist, et koer lõksudest eemale meelitada. 

Aitäh kohtunikule ning tänud filmijatele!

Varikoerandus

Käisime Hiiumaal kontrollimas, kas saar on omal kohal. Oli!
Rannas avastasime ühe varikoera, kes meid terve jalutuskäik jälitas :)

Varikoer

Lähivõte ühest tüübist

TAKO 4.4.2015

Koht: TAKO

Aeg: 4.4 2015

Kohtunik: Anne Tammiksalu

Seekord sai ennast regatud 4le rajale. Ainus eesmärk oli kontakti vigadeta rajad, mille ka edukalt saavutasin.

Koera kiirus ja motiveeritud jättis tugevasti soovida. Päris ahastav kui juba enne rajale minekut märkad koera tahtmatust sinuga koostööd teha. Ilmselt ongi niimoodi, et kohe kui ma märkan, et täna ei ole kiire jooksu päev, nullin ma enda tuju ära ja näitan seda ka koerale.

On mis on, seekord oli selline võistlus. Töö selle nimel käib, et koer rajal kiiremaks saada.

Rada 1 -  HY

Sellest DSQ-st on väga kurb meel. Rada oli suhteliselt kiire ja ilus aga ma ei suutnud koera ahvatlevast tunneli suust ära kutsuda ja valesse auku ta tormaski. Enda arust näitasin talle kaunilt kuhu minna aga video ei valeta ja oleksin ka seekord pidanud paremini asja lahendama.

Rada 2 – AG

Kiirus 3,78m/sec, selline mõõdukas rahumeelne kulgemine. Kontaktide võis rahule jääda,  kahju, et koer sai kiiruse kätte raja teises pooles.

Rada 3 – AG

Sellest DSQ-st on tuliselt kahju. Tegin A-le mineku osas vale planeeringu, läksin valelt poolt ja ilmselt oli ka kohtunik sellest manöövrist üllatunud, sest oleksime peaaegu kokku põrganud. Nojah ja vale planeering tähendas, et ma ei jõudnud enne müüri õiges kohas olla ja saatsin koera takistusele tagantlõikamisega. Oleksin ju võinud selle manöövri lõpuni viia aga ei. Paljuski oli tegu ka eht bertalikus manöövris, kus koer lihtsalt hüppab tõkke edasi-tagasi, isegi Natalja tunnistas, et mina tegin kõik õigesti aga Berta oli Berta.

Rada 4 – AG

Mingil põhjusel läks koer enne starti lukku. Ilmselt see, et ma enne algust avastasin, et rada läks meelest ja mul oli numbrite õige järjekorra meelde tuletamisega liiga palju tegemist, et koerale tähelepanu pöörata. Kahju on raja alguse 5kast ja selle parandamisele kulunud sekunditest – moraal edaspidiseks, lohakas juhtimine ei ole üldse lahe!

Nädalavahetus metsas

Nädalavahetusel sai natukene metsas möllatud!

Esiteks leidsime roostetanud varanduse. Mis iganes see oli, tahtsin sellest pildi teha. Berta otsustas, et ka tema peab igal pildil olema ja kui üks koer poosetab pildil vabatahtlikult siis sai ka teise koera sinna poosetama aetud.

Berta otsustas, et on õige aeg 2on2off teha

poseerimine

ei õnnestunud ka teise poole pildistamine koerteta

Meil on kujunenud selline kummaline traditsioon, et jalutusrajal jääb ette üks madal lame kivi, sealt möödudes Berta hüppab kivile ning jääb mind ootama, et talle maiust annaksin. Seekord jäi natukene suurem kivi teele ette ja Berta otsustas, et ka sinna peab peale ronima. Üks hetk märkasin kuidas koer peaaegu püstloodis mööda kivi ülesse ronib ja sealt alla pudeneb. Kui esimene katse ei õnnestunud, võttis koer hoogu ja kiviotsas ta oli ning vaatas tungivalt minu poole, et kuhu maius jääb (maiuse andmiseks pidin kikivarvukil olema, et koerani ulatuda).

Kivi-printsess

Uinuv sopane kaunitar