Friday, December 30, 2016

Väga ilus 2016 aasta!

Taaskord saab üks aastaring täis, seega rõõmsal meelel teen „kohustusliku“ kokkuvõtte. 

Aasta 2016 tähendab minu jaoks mõttemaailma muutust, tajusin agility-maailma mitmetahulisust. Hakkasin mõistma selle spordiala tagamaid ning tööd, mida paljud eesmärkide nimel teevad. Tajusin, et agilityplatsil on näha suure töö tulemit, mida tegelikult süstemaatiliselt ning väga läbimõeldult „tagaruumides“ tehakse. Täna olen veendunud, et uhkust väärivate tulemuste taga on – 5% andekust, 5% õnne ja 90% tööd ning igas etapis tuleb 100% seda kõike nautida! Fun! Fun! Fun! 

Aga nüüd sukeldun aasta kokkuvõttesse :)

Berta hiilgas tänavu agility radadel. Nii mõneski tihedas konkurentsis saime poodiumikoha ning väga suurt rõõmu valmistas mulle rahvusvaheline Luige Caciabi  võistlus, kus Berta sai kokkuvõttes 3nda koha - super tulemus!


..ka Nèra sai Luigelt oma tillukese karika :)

Berta kontaktid paranesid märgatavalt, senise iga kontaktpinna ülehüppamise asemel hakkasid meie võistlustesse tulema 0 rajaveaga agility jooksud – jeeeijeee! 

... elav tõestus, et töö kontaktide rindel peab jätkuma :)
Nèra sai tänavu särada näituseplatsidel ning debüteerida A0 radadel. Kuigi alguses oli meie A0 rajad ikka väga konarlikud siis hakkas pikapeale koostöö sujuma. 

Nèra profiilipilt, see on see hetk kui ta rahulik on
...täitsa näitusekõlbulik?



Loomulikult oli Nèra selle aasta märksõnad jooksukontaktide harjutused. Esimene täiskõrgusel täispikkusel poom sai joostud (21.10) kuid harjutamine sellel lainel jätkub.

Kodupoomil poseerimas
Nèrat lahutab A1st ainult kontaktid (jep, ta teeb neid kuid mitte nii ilusasti nagu mina seda soovin), seega jaanuaris hakkan temaga jooksma A1 hüpperadasid, agility tuleb siis kui jooksukontaktid heas konditsioonis. 



Kõige rohkem on mul kahju 2016 EMV sooritusest. Hiiglama kahju on, et ma Berta HY raja ära susserdasin ning oma lohaka juhtimisega väga ilusa jooksu sisse 10 !!! trahvipunkti lasin tekkida (mälu järgi oli see esimene kord kui A3 tasemel hüpperajale on trahvipunktid eksinud). AG rajal saime 10trahvipunkti aga kusjuures neist 1 oli ainult kontaktiviga, teine tuli kui üritasin popi sülepöördega Berta tõkkelt tagasi suunata (jep, meistrikad ongi harjutamise koht!). See tähendab, et ma olin ülilohakas. 
Samuti Jõulumäel joostud Nèra A0 rajad oli üks suur katastroof! 
Mõni võistlus lihtsal on selline , mis iseenesest on hea, sest siis on alati paranemise ruumi 


Rõõm on mul selle üle, et mööduva aasta sisse jäi väga palju hetki kui sain Hiiumaal olla ..

Hiiumaal!!!
Jep, mu aiandushobi hakkab normaalsuse piire ületama




.
... ning  kõik võistlused, mis oli plaani võetud sai ka osaletud. 2e koeraga võistlemisel olen endas avastanud võistlustel osalemiserõõmu ning rõõmu koerte saavutuste üle, mis ei tähenda üldse puhtaid jookse ja/või poodiumikohale maabumist. Olen avastanud rõõmu, mis täidab mind kui võistlustules olen rada enesekindlalt jooksnud või kui olen märganud Berta silmis seda erilist sära, mis paneb seda koera kiiresti jooksma. 

Kuid … kuid selle aasta kõige suuremaks motivatsiooni ning rõõmu allikaks oli eestlaste esinemine MM-l. MM-lt sai koju toodud kulda ja hõbedat, fantastiline! Meil on ikka väga häid tegijaid, kellest eeskuju võtta! Super! 


Aga nüüd 2017 soovid/eesmärgid/unistused. 
  • Eelmistest aastatest kandub üle üks suur ambitsioonikas agility salasoov uude aastasse, mis nüüd on topelt salasooviks läinud (kui täitub siis kuulutan suurejooneliselt, mis see on). 
  • Bertaga treeningkoormuse oluline vähendamine. Treeningkoormuse all pean silmas agilityplatsil veedetud tunde, kõik muu läheb samas rütmis edasi 
  • Berta kontaktid võistlustingimustes imekauniks – A-ga oleme hakanud väikseid edusamme tegema ning ka poom on üle ühe võistluse päris ilus 
  • EMV koha osas eesmärke ei sea, oluline, et need 2 aasta tähtsamat starti on sellised, mille üle ise hiiglama uhke olen ning tajun et Berta naudib seda, mida ta teeb 
  • Nèraga on soov ametlikku võistluskarjääri alustada ning eesmärgiks on juuni EMV-l osaleda (koht ei ole oluline, peaasi, et me naudime neid jookse ja anname endast 200%) 
  • Nèraga on soov treeningplaanides muutus teha, mis kuidas mismoodi, veel ei ole selgeks mõelnud 
  • Nèraga on soov võistelda Lätis, Leedus, Soomes ning Moravia Openil , võõõõibollla ka EO-l (tuleb ju suurelt mõelda, eks!) 
  • Loodan, et õnnestub üks treeningnädal Tsehhis organiseerida – see on minu 2017 kõige suurem soov 
  • Veeta Hiiumaal aega nii palju kui võimalik ning täiel rinnal nautida oma hulluseks muutuvat aiandushobi 
  • Kõige tähtsam soov on, et alanud aasta on selline, mida ma naudin täiel rinnal ning tajun iga hetke olulisust. Tegelikult ei ole ju oluline, milliseid tulemusi agilityplatsil saavutan, tähtis on, et mina ja mu koerad seda täiel rinnal naudime ning rõõmu tunneme. 

Minu uue aasta soov kõigile on, et kõik saaksid oma elus teha seda, mis neis kirge sütitab ning rõõmu silmadesse toob! 
Ilusaid hetki uuel aastal!

Ei saa ju kivifotota aasta kokkuvõtet teha!

Nèra uue sõbraga, kellest tal täiesti ükskõik on :)

Kodune paraadfoto

Ilus suvi ol!

Kes oskab poseerida ja kes mitte

Lõpetuseks veelkord korralik kodune paraadfoto :)



Saturday, December 24, 2016

Jõulurõõm igasse mõttesse!

Ja ongi saabunud Jõulud! Ilmad on nii soojad ja sügisesed siis on igati sobilik jõulutervituseks üks ilus suvine pilt lisada :)


Kauneid pühi meie neljajalgsetele sõpradele ja nende vahvadele omanikele!

Monday, December 12, 2016

,,Pärnu Agility“ talvehooaja karikasarja III etapp

Koht: Pärnakate sisehall / 10.12.2016

Kohtunik: Janika Lillenberg


Nèra tunnelirada
Start oli ilus, jooks oli ilus, kaared olid kaunid ning siis 6ndasse takistusse koera saates tundsid, et midagi on valesti. Ma ei saanud ju rada nii valesti planeerida! Midagi oli kohe väga valesti! Ja siis avastasin, et ma olin RAJA ära UNUSTANUD! Ohh mind küll!

Väike vigadeparandus ja rada jätkus väga kaunis tempos. Kui ei oleks olnud seda unustamise kohta, oleks meil olnud ideaalne puhas sooritus. Aga mis seal ikka, tunneliraja võtsingi pigem selleks, et teha enne jookse ilus soojendusring.

Nèra A0 1 rada
Jaanika A0 rada oli üllatuslikult trikikas. Mulle nii meeldib! Üldjoontes on A0 sirge jooks, mis ei paku ühtegi pinget, kuid seekordne rajaskeem mulle meeldis.

Rajaga väga rahul, juhtisin koera suhteliselt hästi, kaared oleks võinud väiksemad olla aga selle kirjutan uljaspea noore koera soorituse arvele.
Kiirus 5,40m/sec ja I koht 

Nèra A0 2 rada
See rada oli kergemate killast. Ainus triki koht oli lõpus kus koer pidi tõkkest vasakule tunnelisse saatma. Nii noort koera ei usalda veel, seega käskluse „vasak“ lisaks keerasin ennast ka väga tunneli suunas, et koer mitte ühtegi vale signaali ei saaks. Nèra ei plaaninudki valesti seda kohta joosta, vaid läkski ilusti tunnelisse ning sooritas raja perfektselt.
Mina oleksin võinud stabiilsemalt koera juhtida kuid olen üldiselt rahul
Kiirus 6,01m/sec ja I koht




Berta Open 1 rada
Loomulikult sain Berta 5ka poomilt, kuidas muidu! Koer oli suht uimps, kuid samas selline keskmine Berta sooritus.
Kiirus 3,99m/sec

Berta Open 2 rada
Juhhuuu mitte ühtegi kontaktiviga, kuid saime 5ka slaalomisse sisenemisel. Kui aus olla siis seda ma ka arvasin, et sealt võib sooritusviga tulla. Slaalomi sisenemine oli tagantlõikamisega ning päris raske nurga alt ning loomulikult ma suunasin koera liiga ette kus esimene pulk jäigi koera nägemisulatusest väga kehva nurga alla. Jep, oleks võinud teha ka valsi aga ma tahtsin just seda raskemat nurka harjutada. 
Kiirus 3,76m/sec

Berta Open 3 rada
Berta oli tubli! Päris palju lõkse oli rajal, kuid ei midagi keerulist. Berta läks viimase raja lõpupoole päris ilusti käima – olen alati öelnud, et minu printsess on 4nda raja koer. Ehk meie tiimi tuleb kiirus siis kui teised koerad hakkavad väsima



Kokkuvõttes Nèra I koht ning Berta IV koht. Kui aus olla siis olen päris rahul oma kullakestega.

Märkus mulle endale, et Bertat tuleks hakata ülesse ärgitama 3koera enne meie starti ning Nèra puhul täheldasin, et ta loeb rajaskeemi minu alakeha hoiakust, seega sellele edaspidi tähelepanu pöörata rohkem!

Tänud pärnakatele, taaskord möödus üks väga hea korraldusega ja laheda meeleoluga võistluspäev!

Monday, November 28, 2016

2 võistlust ühes: Maardu ja Heimtali

11 – 12.11. Maardu
Kohtunik: Rene Blank


Berta AG rajad läksid selle alla, et sättisin koera poomi otsale ilusasti tagasi ning võtsin ise dsq. A kontaktid olid väga ilusad, isegi väike seismine koera poolt oli märgata.
HY rajal oli koer kiire ning tegime puhta soorituse, kiiruseks 4,28m/sec

Järgmisel päeval oli Nèra etteaste. Kui päris aus olla siis olin Nèra startideks päris küpse. Jube väsimus, külm ning ainus soov oli koju sauna minna. Õnneks sain ennast võistlusmeeleollu seada enne starti.
Esimene rada oli väga ilus, kiire ning kaunis ja kohas kus ma eeldasin, et koer jälgib minu kehakeelt, jätsin käskluse ütlemata. Ja loomulikult läinud ta oligi. Sellest rajast oli vääääga kahju!
Tähelepanek mulle: rada lõppeb viimase tõkkega, maksimum pingutus sinnani!



Teine Nèra rada läks kohe alguses lappama. Põhiline viga on selles, et ma ei usalda koera stardis püsima jätta ja nii me alustamegi alati valest kohast.
Minu ainus lootus on, et ükspäev on meie tiimil kaunis stardipüsivus.

Paar põnevat pilti Raul Siim`u fotoaparaadi vahendusel:





Ilus näide sellest, et hüppamisel on tagajalgade treenitusel kõige suurem roll!


26.11.16 Heimtali
Kohtunik: Stefi Praakli

Olen Berta trenne poole võrra vähendanud ning lasen tal mõnusat elu nautida, seega panin ta kirja kõigile 4le rajale. Las olla tal ka väike trenn.
HY rada oli kiiruseks 3,84m/sec ja koht 6s (osalejaid 19)
Koht nii vilets ei olnudki, kuid koer oli hirm aeglane – vahepeal tahaks rajal koerale nähtamatu rihma kaela panna ja teda sellest natukene kiiremini jooksma utsitada

AG rada oli kiirusega 3,82m/sec ning 5ka sain A otsast – olin 100% kindel, et koer oli kontaktis ning ületasin peale A-d ka viimase tõkke, kui nägin kohtuniku kätt tõusmas. Ilma veata oleks me 2d olnud aga maabusime 5ndale kohale (osavõtjaid endiselt 19)

Järgmine rada oli dsq, sest palusin Bertal viisakalt poomi uuesti sooritada. Ei saa ju nii nagalt kontaktid üle hüpata

Viimane AG rada oli kiiruseks 3,60m/sec ning veatu – jebedijeee mitte ühtegi kontaktiviga ei olnud! Koht küll 8s aga tühja sest!


Seejärel Nèra etteaste.
Oi see oli tegelikult ilus jooks, mis me tegime! Ma teadsin, et tunnel – tõke – tunnel kombos peab peale tõket valssima ning koera õigesse avasse saatma, kuid ma otsustasin keerulisema võtte kasuks. Ja ärakutsumisega kutsusingi ta valesse tunneliauku (tegin kerega liiga suure kaare)

Teine jooks oli kaunis, mulle meeldis. Enne 3nda tõkke komberdus oli tingitud sellest, et mulle tundus, et koer jookseb valesti, kuid õnneks sain ennast korrigeerida ja koera õigesti jooksma (ajakaotus ca 1sec, kuid ei saanud viga). Üritasin ise kiiresti joosta, koerale õige trajektoor näidata ning enda arvates oli juhtimine suht ilus.



Ainus, mis Heimtalis meele mõrudeks tegi oli see, et ma olin enda asjadega koguaeg jube ajahädas. Küll Berta starts tuli liiga kiiresti, sain küll koera soojaks soojendatud kuid kiiruse ässitamine jäi ajapuudusel ära (sellest ka aeglane koer). Siis tuli iga Nèra start mulle nii ootamatult, et ma koguaeg ehmatas, et jälle meie stardis. Õnneks koera sain igakord ilusati soojendatud, kuid enda unustasin enne teist jooksu ära ja nii ma keset rada suure reielihase ära tõmbasin. Aga adrenaliinisööst oli nii tugev, et kohutava valuga sain joosta maksimum kiirusega. Märkus mulle endale, koera soojendades ära unusta ennast ära!

Stefi rajad olid üliägedad ning neid oli nauditav joosta!

Söödav auhind?
Uhke mudilane


Minu printsess soovis ka poseerida :)

Aasta ametlikele võistlustele sai punkti panna ning nüüd tuleb uuest aastast mõelda, kuidas Nèraga edasi toimida. Millise treeningplaaniga ma teda treenima hakkan ning äkki panna ta juba A1 hüpperadasid jooksma. Ma tõesti ei naudi A0 radasid – need on kiired otsejooksmise rajad aga väga tahaks natukene väljakutseid nautida. Eks paista, mida teen!

Nèra planguga on lood sellised, et 135cm kodu plangul teeb ta ideaalseid 100% sooritusi, kuid TAKO originaalpoomil teeb ta mega ülehüppeid. … ja ma ei oska selles olukorraga hetkel tegeleda, seega jätkan nuputamist, mis psühholoogiline kiiks koeral on selle poomiga.

Friday, November 11, 2016

JRT meistrivõistlused - 3ndad

Seekord 3ndat korda ning kohtunikuks Indrek Tirmaste

Minu väike valge printsess ei väsi mind üllatamast. 

Lootusi mul nendel võistlustel väga ei olnud, sest ebatiinuse aeg käsil ning Berta hoolitseb hetkel oma 10ne nähtamatu kutsika eest! TAKO hallis koera puurist välja meelitamine oli töö omaette ja kui ta välja sain siis oli mu ees seismas värisev ning õnnetu olemisega koerake. Oma ebakindlust näitas ta välja iga oma keharakuga kuid õnneks on aastatega minus enesekindlus kasvanud, seega ei lasknud ennast häirida, vaid asusin koera soojendama. Täiskasvanud koeraga koostöö on imeline, täpselt on teada, mis nuppudele vaja vajutada ning mida teha, et koer „käima tõmmata“. Seega operatsioon „Berta jooksma“ sai alata ning starti läksin juba enesekindla ning lõbusa Bertaga. Kiirus oli väga mõistlik ning rada oli kuidagi väga hea joosta. Seega puhas tulemus HY rajalt ning alla pidime vanduma 0,06sec ainult Innale ja Hugole. Ma isegi tean, kust me selle aja kaotasime – 7nda ja 8nda tõkke juures kohmitsesin väga kaua, sest ajasin enda vajaliku asukoha natukene sassi ja seega ma sundisin koera suurema kaarega tõkkele minema kui oleks pidanud.

lendame

davai-davai-davai

Koer kuuletub - näitan, et tõsta käppa ja koer tõstab!

AG rajale minnes oli ainus eesmärk ilusad kontaktid teha. No ja ilusad need olidki (A-l Berta isegi korraks seisatas kontakti lõpus ja minu „ok“ peale liikus kontaktilt minema) kuni poomini. Ja ma tean milles viga oli! Ma kiirustan liialt koera juurest minema just poomi lõpu poole – märkus mulle „jää seisma kontakti lõpus!“. Seega 5kas kirjas, kuid aeg oli minu üllatuseks kõige kiirem – olin täiesti veendunud, et A-l koera seisma panemine ning slaalomi sisenemisel koerale ettejäämine röövis paraja portsu aega aga tundus, et minu sisetunne eksis.

kontakt?

Kokkuvõttes 3ndad ning eriauhind kui kõige kiirem AG rajal jooksnud koer. Pole paha!

Kolmas :)
Lexberryd muidugi ruulisid täiel rinnal ning tegid puhta töö (I koht Kristi ja II koht Tiina no ja III koht mina :))!

Lexberlased

Uus toidukauss?

Kohustuslik paraadfoto!
Aitäh piltnikele!

Friday, October 28, 2016

Täiskõrgusel poom - jippiiii!

21 oktoober on see ajalooline päev kui proovisin esimest korda täiskõrgusel poomi.
Olin meeldivalt üllatunud, et 90% olid ilusad tabamised.


Terve see nädal olen kodus teinud poomi kõrgusega 130cm ning kontaktiotsa ei ole viitsinud vaipa panna (see oli tõesti viitsimise taga, sest ilm oli kas külm või vihmane ja kuidagi ei tahtnud ühtegi ekstra liigutust teha), tulemuseks on kontaktitabamised ca 98%. Eile õhtul oli 100% sooritus (ehk siis 20st jooksust 20 olid perfektsed).


Tuesday, October 25, 2016

Pärnu Agility talvehooaja I karikaetapp

Koht: Pärnu
Aeg: 22.10.2016
Kohtunik: Indrek Tirmaste (väga seffid rajad!)


Kohale saabudes olin meeldivalt üllatunud kui lahe treeningsaal pärnakatel on! Ruumi täpselt piisavalt, mõnusalt soe ning väga lahe nn green room kus saab oma võistlusjärge oodata. „Green room“ oli nii mugav, et vahepeal unustasin ära, et peaks rada õppima minema.

Nèra etteaste.
Uskumatu kui tubli see koer on, anna aga rada kätte ja ta sooritaks selle ideaalselt. Ainus probleem on lohakas koerajuht. Seni kui näitan mudilasele mida ja kuidas teha on ideaalne etteaste aga mingil kummalisel põhjusel mingil X hetkel unustan ära kus ma olen ja mida tegema pean ning lõpetan juhtimise. Ja see on hetk kui meil kõik „lappama“ läheb. Pean tõsiselt endasse vaatama ning mingid prioriteedid ja eesmärgid paika panema, enam nii ei saa jätkata. Mul on kõik oskused ja teadmised olemas kuidas seda koera juhtida, nüüd on aeg need ka ellu hakata rakendama.

Lubadus endale: „Stop lohakale juhtimisele! Igal võistlusel keskendun sooritusele ning igal rajal annan endast 200%“.
See võistlus ja see video on viimased kus saan endale etteheiteid teha.




Berta etteaste.
Mis võistlusest või tulemusest saab rääkida kui:

(a) Lähen starti ning olen starditõkke valel poolel
(b) Unustan ennast lobisema ning ehmatan kui kuulen enda nime, et pean startima
(c) Õpin AG, kordan AG rada niimoodi, et esimese startija jooksu vaadates avastan, et ooot ooot mina õppisin rada, kus sees ei olnud poomi ega A-d!!! …ja õpin õige raja selgesks eesolijate jookse vaadates (aega oli õppida 3 koera jooksu pealt!)
(d) Isegi ei märka, et koer pooles slaalomis välja tuleb, rääkimata kontaktide mittesooritamise märkamisest
(e) Enne starti minnes võtan Nèra starti kaasa ja viimasel hetkel avastan, et ups Berta start on hoopis!

Vot need on Berta võistluse märksõnad, rohkem ei kommenteeri :)
(Berta jookse on videol palju, sest iga rada sai joosta 2x järjest. Mulle see süsteem meeldis, sest siis sai katsetada võtteid, mida esimesel rajal ei kasutanud.


Indreku rajad meeldisid väga, pärnakate hall meeldis väga, korraldus meeldis väga ning võistlusõhkkond meeldis väga! Minu võistlussooritus ei meeldinud väga!

Kokkuvõttes väga mõnus laupäeva veetmise võimalus :)  

Friday, October 21, 2016

Innovaatilised isejooksvad agility tossud!

Kui hakkasime Bertaga A3 uksevahele piiluma siis enda motivatsiooniks ostsin Salomon Speedcross tossud, mida ma enne jalga ei pannud kui oli meie esimene A3 võistlus. Loomulikult ei olnud ma tol ajal teadlik aliexpressidest ja muudest e-kaubamajadest, seega võib arvata, mis hingehinda ma nende eest tasusin.

Jätkan traditsiooni, seega ostsin ka Nèra A3 saabumise auks motivatsiooni-tossud! Lubage tutvustada minu uued isejooksvad A3 agility tossud! 
Väga mugavad, praktilised ning isejooksvad.

A3, siit me tuleme !!!

Minu uued jooksutossud (võinoh nii ma selle väljamineku endale leebemaks valetasin)

Thursday, October 20, 2016

Täna siis selline päev :)

Mõnipäev tahaks lennata aga mitte väga kõrgelt ...

Viiiuvops!

.... ja mõnipäev on kõik ümberringi nii normaalsed, et ise endale kummaline tundun :)


Ahhhhh! Minust räägid või?
Meie!? Meie oleme alati normaalsed!!!

Tuesday, October 18, 2016

Tubli mudilane, kahju, et perenaine aegajalt susserdis on!

Koht: TAKO hall
Aeg: 16.oktoober 2010
Kohtunik: Anne Tammiksalu

Minu väike printsess on tulevikulootus! Olen uhke!
Plaan oli nädalavahetus TAKOs võisteldes ja rajaabina abiks olla, kuid elu läks omasoodu. Seega sain enda panuse toimkonda ja võistlemisse anda ainult pühapäeval.
(pole elus nii kontrastide rikast päeva veetnud kui oli laupäev. Tegevusi skaala ühest otsas teise ja tagasi. Päev täis pisaraid, kurbuse hetki ning rõõmu ja eluõnnistamist. Jah, elu on täis ootamatusi!)

Kui päris aus olla siis pühapäeva hommikul TAKO halli jõudes oli mul viimnegi energiaraas kehast kadunud. Kui ma oleks kuskil halli nurgas madratsit märganud, oleks ilmselt sinna magama läinu. Kuid mingil imeväel on agility selline asi, mis annab mulle energiat ja rõõmu, seega toimkonnas olles tundsin kuidas iga hetkega taastun ning energiat juurde saan. 6h peale saabumist oli aeg Nèrale eluvaim sisse puhuda ning temaga starti minna. Nojah kui aus olla siis Nèrale ei ole vaja eluvaimu sisse puhuda, sest mudilane on tegelane, kes on valmis igal sekundil minuga koos tegutsema ning igakord imestan, et mis teda selleks motiveerib (tal on ükskõik, kas premeerin teda söögiga, mänguga, sõnaga, tema töötahe on alati olemas. Mul on tunne, et tegevus ise motiveerib teda :) )


A0 1 rada
A0 taseme radasid ei ole ma väga pädev hindama, kas need on keerulised või lihtsad. Sest meie meeskonnale on meeltmööda need rajad, kus saab ohtralt tagantlõikamisi, sülepöördeid, kaugsaatmisi ja ärakutsumisi teha. Algus oli pikk sirge ning rada planeerides lubasin endale, et ma lähen 1 ja 2 tõkke vahele ja siis annan lubava käskluse koeral jooksma asudes. No ja mida teen mina!!! 1sec püsivust ja juba annan stardis koerale lubava käskluse, olin enda tormakusest nii ehmunud, et ma isegi ei andnud Nèrale „edasi" käsklust! Kui ma olin avastanud, et olin enda lubadustele risti vastupidist teinud siis kõva häälega ahastasin „ma ju ei planeerinud üldse niimoodi!“, mis omakorda tõi kohtuniku näole naeratuse.
Nojah sellest samast takistusest võtsin meelega dsq ning edasi jooksime imeilusa ja kiire raja

A0 2 rada
Kohe lust on joosta radu, mis nõuavad natukene suuremaid pingutusi kui  sirged otsad. See rada mulle väga meeldis, ainult üks koht oli selline, mis nõudis valssimist, kuid ma teadsin juba eos, et valssida ma ei jõua. Isegi enne starti mõtlesin, et lähen riskile ning teen sülepöörde (kuigi seal oli väga kahtlane takistuse nurk, mis oleks koera ilmselt valesse kohta tõmmanud). Ja rajal otsustasin ikkagi valsi kasuks – mul oleks see isegi ilusasti välja tulnud aga ma olin nii hoos, et unustasin koerale näidata, et ta peab ka hüppama. Seega sellest tõkkest võtsin jälle meelega dsq (mulle ei meeldi tulemused rajalt, kus ma teen kasvõi ainult 1e tõkke päästeoperatsiooni). Kõik ülejäänud oli väga ilus!

Okei, see nüüd läheb spekulatsiooni ja pilotaaži radadele aga videost vaatasin Nèra aega ning see oli ikka super võrreldes teistega (ilmselt esimese koha maxi oleks tiba kiirem olnud aga teistele tegi "tuule alla". Samas see on nii ebaõiglane ja hüpoteetiline oletus, et las see jäägu lihtsalt minu heietada ja unistada :))

Anne A0 rajad väga meeldisid! Rõõm oli neid joosta!



Seekord siis dsq rajad, kuid kui ma videot vaatasin siis särasin rõõmust. Mulle väga meeldis meie koostöö (v.a. esimese raja algus, kus ma ise ära susserdasin), mulle meeldib kuidas minu tegevus hakkab tasapisi koerajuhtimist meenutama ja oi kui hästi see koer jookseb. Mulle meeldib Nèra hüppesirutus ning kui ma õigesti näitan on tal väga ilusad väiksed kaared (eks me oleme selle kallal ju väga palju tööd ka teinud!)
Sisetunne ütleb, et Nèral juba on stardipüsivust, kui ma veel saaks enda ka nii kaugele, et ma koera usaldaks ning ta starti ootama jätaks! Aga noh A0 ongi selleks, et harjutada ning meeskonna ühtekuuluvust lihvida.

Ahjaa, autasustamist vaadates kuulsin äkki enda nime ja selgus, et kohtunik oli meile eripreemia andud „Tulevikulootus“. Wow, naguetmismõttes!, Wow! Olin hiiglama uhke ja nii armas, et selliseid auhindu jagatakse!

AITÄH, olen väga uhke ja rõõmus eriauhinna üle!

Minu oma või?
Minu!!!




Wednesday, October 12, 2016

Mõni pidu võib väga väsitav olla :)

Nester kustus keset pidu!

Meie perering täienes 2e uue uustulnukaga - kääbuspinser Nester ja minisnautser Flory. Ükspäev tulid nad külla ning peale möllutamast kustus üks tüüp momentaalselt!


Berta suhtumine kutsikatesse oli ootamatult hea. Ta oli üliõnnelik ning hakkas nendega ise mängima (naguetmismõttes!). No ja muidugi kutsikabande kiusas Bertat ka päris korralikult. Nèra see-eest avaldas oma arvamust häälekalt ning talle see titekari ei meeldinud!

mis tahad minust?

kambakas
3kuune Flory ja 2,5kuune Nester
16kuune Nèra, kes õiendas kutsikatega terve õhtu

Monday, October 10, 2016

Nèra, Running Contacts Nèra !

... ja meie lugu jätkub.
Talv muutub kevadeks, kevad suveks, suvi sügiseks ning ainus, mis on jääv on meie igaõhtused jooksukontaktide treeningud.
Ei ole meid takistanud tormituuled, elektrikatkestused, paduvihmad ja rahe. Üks mis on kindel on see, et igaõhtu  võtab minu-Nèra meeskond kohad sisse ja alustame oma päeva lõbusaima osaga :)

Päris ekstreemne oli viimaste päevade treening, kus tuul vingus, vihm peksis vastu nägu ning meid valgustanud tänavavalgustus oli elektrikatkestuse tõttu kustunud. Taskulamp aiaposti külge, koer veelgi põhjalikumalt ära soojendatud ning kui veendusin, et plank ei ole libe, alustasime treeningutega :)
Lõbus oli, või noh Nèra nautis täiel rinnal, sest tal on RC harjutamine päeva kõige ägedam osa :)


Tähelepanu! Valmis olla! Läks!

Wednesday, October 5, 2016

Monday, October 3, 2016

Ja ongi sisehalli hooaeg! TAKO-s võistlemas

Koht: TAKO

Aeg: 2 oktoober 2016
Kohtunik: Elika Salonen

Otsustasin tegusa pühapäeva kasuks, seega sai Berta 4le ja Nèra 2le rajale regatud.

Kõlan nagu katkiläinud plaat aga seekordse võistluse eesmärgid:
Berta – hingesoojendavad kontaktid
Nèra – kaljukindel stardipüsivus.

Nèra eesmärgi saavutamiseks läksin isegi laupäeval kohale ning panin ta võistlusplatsile istuma (ajal kui võistlejad rada õppisid) ning püsivus oli perfektne. Hakkan salamisi kahtlustama, et harjutamise ajal on Nèral magnetid jalgade küljes ning võistlustel kaovad need jäljetult. Nii kui on meil harjutamine on koera stardipüsivus koos segavate teguritega (tema nina all ja selja taga käivad inimesed) perfektne aga nii kui saame võistlusolukorras stardikäsu on Nèra tagumik maast lahti ning tormab esimese talle silma jäänud tõkke juurde. Nojah töö rindel jätkub! 

Aga nüüd täpsemalt!

Berta A3 AG 1 rada
Elika rajad olid väga lahedad ja mõnusad, kus Berta sugusel koeral sai kiirus väga hästi ülesse kruvitud. Meie terve rada oli kaunis, A kontakt oli päris hea, keerulisemad kohad väga ilusti tehtud ja siis poomi ülehüpe. Naguetmismõttes! Nii valus on ilusa rajasoorituse juures koer poomile tagasi panna ning dsq võtta. Aga lubadus on lubadus.

Berta A3 AG 2 rada
Taaskord väga ilus Berta sooritus ning nagu kiuste oli poom ainus takistus, kus ta üle hüppas. Raske südamega uuesti poomile koer ning jooks sai jätkuda. Hiljem vaatasin, et kui ma oleks sellelt rajalt 5ka võtnud, oleks me kolmandaks tulnud aga oleksid ei ole kunagi minu sõbrad olnud, seega Berta karjääris ei tule kunagi olema kontakti sooritusvigadega rajatulemust (v.a. EMV ja russelli/terjeri erikad).

Berta Open AG rada
Ideaalne sooritus! Kõik kontaktid kaunid ning koer kiire ja motiveeritud. Eriti meeldis mulle kuidas ta väga raske nurga all slaalomisse veatult sisenes. Kiirus 4,19m/sec

Berta Open HY rada
Berta oli sellel rajal eriti hoos.. Ja siis.. tuleb dsq sellepärast, et ma ise nii hooletu olin! Enne mind jooksis Inna Hugoga ning raja viimases osas, kus tunnelist pidi slaalomisse minema, unustas Inna raja ja võttis tõkke enne slaalomit. Asusin mina jooksma ning peale tunnelit suunasin koera tõkkele ja siis slaalomisse ning järsku meenus, et deem eelmine tandem sai sealt ju dsq!!! Nojah mis teha kui mul peas oli tühjus ning keskendumine nulli lähedane.
Oleks HY tulemuse kirja saanud oleks kokkuvõttes kolmandad. Oleks oleks oleks :)

Nèra A0 HY 1 rada
Esimene stardipüsivus läks natukene „lappama“ aga õnneks sain ennast kogutud ning edasine jooks oli päris ilus. Kuigi on mul arusaamatu, mida ma selle käega nii palju vehin, justkui annaksin koerale hoogu juurde. Võiksin hakata arendama oma stabiilset käehoiakut.
Kiirus 6,29m/sec ning stardist jooksmapistmise eest saime 5ka

Nèra A0 HY 2 rada
Stardipüsivus oli meie võistluskarjääri üks ilusamaid. Eks ta selline ligadi logardi mitteusaldusväärne on aga ikkagi püsivus! Nèra oli super tubli! Ei mingit üleliigsete kaarte tegemist ega pea õieli kappamist, vaid meie jooks meenutas täitsa agilityt. Super tüdruk!
Kiirus 6,55m/sec 
Kokkuvõttes 1ne koht - jeiijeeee



Kokkuvõttes: Tublid tüdrukud olid! Bertal aeg-ajalt õnnestuvad kontaktid võistlushoos päris hästi ja kui ei õnnestu siis on konkreetsed ja suure kaarega ülehüpped – vähemalt kohtunikul on hea vaadata selgeid ülehüppeid. Nèraga hakkab koostöö vaikselt laabuma. Saaks ma selle tema stardispüsimise kindluse sisse siis oleksid meil kõik jooksud suurema enesekindlusega joostud. Oi kuidas ma tahaks kaugemale ära minna stardis, et raja esimene pool päästeoperatsiooni ei meenutaks. Aga ma ise liigitan selle koera nooruse alla, küll ajaga see kaljukindel stardipüsiminegi tuleb!

Ütle siis, kes meist pildile peab tulema!!??

Nèra muheleb oma võidu üle, kuid Berta keeldus pildilt ära minemast :)

Uhke mudi :)