Sõbra special

Berta ja Nèra otsustasid sõbrapäeva auks friendsie teha :)

Pärnu Agility V etapp

Oi kuidas mulle meeldib pärnakate sisehall, koli või Pärnusse elama, et seal igapäevaselt treenida! 

Berta nagu ikka sai kõigile kolmele rajale kirja pandud kuid kui regasin Nèra tunnelitesse ja A0-i, tekkis sees selline õõnes tunne ning teadsin, et ma ei taha Nèraga enam neid A0 asju teha! Ei taha ja kõik! Kuid võistelda tahan, kohe väga!

Egas midagi seebitasin pärnakaid, et nad Nèra jooksude ajaks paneksid poomi 90cm peale. Sain Edelt nõusoleku, et nad on ainult minu pärast valmis ekstra mässama. Tänud neile!

Nèra Openile kirja pandud, jõudis kohale reaalsus. Appikene aga ma ei ole A-d mitte kui kunagi raja sees jooksnud ning ka poom koos ühe takistusega on mul alles paari nädalane teema!!! Õnneks oli 1 trenn ennem openit, seega tegin raja keskel kontaktpindasid. Polnud viga, saime hakkama!

Üle pika aja võistlusele minnes, tundsin kuidas liblikad kõhus lendavad. Tegin endale selgeks, et minu algaja A0 koer ei jooksegi openil ilusaid tulemusi ning see võistlus on vajalik mulle endale. Vaja, et harjutada keerulisemate radadega Nèraga ühtejooksu.

Kohapeal selgus, et Kreslina oli radade autor ning tegemist keerulisemate A3 taseme radadega. Kogenud koeraga on selliste kombinatsioonidega jooks nauditav, kuid algaja koeraga peab ju iga takistust lõpuni kontrollima, mis tähendab seda, et rajal peab osades kohtades mitte õigeid võtteid tegema.

Berta tulemused olid suurepärased! Tubli koer jooksis kiiresti, kuid kontaktid olid enamasti sellised kaheldava väärtusega. Jätkame harjutusrindel! 

Nèra jooksud liigitan koledaks (ilmselt paljude arvates võisid need päris ok olla aga minu arvates koledad). Minu vale juhtimise tulemusena ei teinud koer ilusaid kontakte (esimesel oli poom 90cm ja teistel kõrgus 117cm), kuid nii mõnigi keeruline koht sai hästi tehtud. Igas jooksus muidugi kumas välja koera kogenematus. Dsq-d ei oleks saanud aga tõrke vigasid oli (tulemuseks märgiti meile dsq, sest me ei läinud oma poomi eripära pärast paremuse arvestusse).

Kiiruse mõttes oli koer sama kiire kui Lizzy, kuid jah kogemused on need, mis meil puudu jäävad ja kuhjaga. Luban endale, et teen juhtimise nimel palju tööd ning lihvin meie koostööd hoolega. Ja ka kontaktirindel on meil positiivne seis, seega lähikuudel ootan kui meil täiskõrgusel ja –pikkusel poom selgeks saab.

Mõeldes tagasi Nèra esinemisele Openis ning tema koostöötahtele siis toob see naeratuse näole. Koera koostöötahe ning kiire taip on hämmastavad, takistuseks hetkel ongi minu mitte nii kiire õppimisvõime ning meie meeskonna kokkumäng. Videot kaader kaadri haaval vaadates märkasin palju selliseid kohtasid, mis toovad uhkusetunde sisse (keerulise nurga all slaalomi sisenemine ja sülepöördega täiskiirusel slaalomisse minek! Eksimatu sooritus! Wow!). 

Järgmisel etapil on loodetavasti poom täiskõrgusel selge ning open rajad mudilasel ilusamad.

Ajaloo huvides panen siia ilusa talvise pildi. just selline pitsiline talveilm Pärnusse sõites oligi!

Nèra kasukas härmas

Suur aitäh pärnakatele! Kõik oli taaskord suurepärane nagu alati!

Treeninglobisemine

Mõtlesin, et ajaloo huvides kirjutan midagi ka meie treeningutest.

Bertaga teen 1x nädalas fun treeningut ning mulle väga meeldib see. Seltskond on lahe ning üle hulga aja tunnen, et me Bertaga saame õpetust, mida õigesti/valesti teeme. Hakkan kahtlustama, et meie kontaktide müsteerium hakkab ka tasapisi lahti hargnema ehk õnnestub tõesti trenni kontaktid võistlustingimustesse adapteerida.

Hetkel teen usinasti tööd Berta füüsilise vormi parendamise nimel ning igapäevased kontaktpinna treeningud kodus on rutiiniks saamas.

Hoopis teine „tera“ on Nèra. Temaga on trennimaht päris mõnusalt kasvanud ning naudin seda meeletult. See koer on väsimatu! Vahet ei ole mida ja kui palju teen, koer vajab 15min taastumist ning taaskord vaatab mind 2 sõstrasilma justkui öeldes „täna võiks midagi ikka teha ka, eks!?“.

Pikkadel trennipäevajärgsetel õhtutel olen Bertale väga tänulik, sest tema on vabatahtlikult võtnud enda õlgadele Nèra väsitamise missiooni. Sel ajal kui mina oimetult diivanil leban ja üritan leida endas energiat, et hingata, käib Berta juhtimisel majas meeletu koerte möll!

Nèraga töötamist naudin täiel rinnal ning olen avastanud, et igal treening-sessioonil ei olegi minu eesmärk koerale midagi õpetada, vaid asjad endale detailideni selgeks teha. Nauditav on iga tehnilise elemendi detaile pulkadeks lahti vaagida ning katsetada koera suutlikkuse piire. Ükspäev isegi avastasin, et mul ei ole hetkel ühtegi lühiajalist võistlus-eesmärki või eesmärki A3 jõuda nobedasti, eesmärk on ennast rajal võistluse olukorras koeraga koos hästi tunda ja meie koostöös valitseks üksteise usaldus. 

Üritan vältida Bertaga tehtud viga, kus me kiirkorras A3e jõudsime ja siis dsq sadu kaela saime, mina ei olnud lihtsalt selleks valmis. Nèraga soovin, et ametlikele minnes on kindlus minus ning mitte kui ükski saavutus ei tule juhuslikult vaid kokkusulanud koostöö tulemina.

Nèraga on päris hea katsetada ning oma maailmapilti agilitys avardada. Kui Bertaga olen kutsikast alates kinnisilmi treeneri juhendamisel treeninud siis Nèraga pean igas uues asjas ise veendunud olema ning alati sean endale küsimuse „kas see on parim lahendus meile?“. Lisaks olen avastanud iseseisva treeningu võlud. Väga nauditav on üksi hallis istuda ning pidada aru, et miks koer nii või naa tegi ning siis tõke-tõkke haaval vigade parandust teha.

Läbi raskuste tähtede poole või on õigem öelda - läbi lõbusate treeningute esikohtade poole :)

Allolevat videot vaadates son tunne, et peaksin trenni tegema koerata, sest mina olen see meie nõrgim lüli!

Väike pildimeenutus

päev 1

päev 2 ehk järgmisel päeval

Meie jalutusgäng