Pärnu Agility V etapp

Oi kuidas mulle meeldib pärnakate sisehall, koli või Pärnusse elama, et seal igapäevaselt treenida! 

Berta nagu ikka sai kõigile kolmele rajale kirja pandud kuid kui regasin Nèra tunnelitesse ja A0-i, tekkis sees selline õõnes tunne ning teadsin, et ma ei taha Nèraga enam neid A0 asju teha! Ei taha ja kõik! Kuid võistelda tahan, kohe väga!

Egas midagi seebitasin pärnakaid, et nad Nèra jooksude ajaks paneksid poomi 90cm peale. Sain Edelt nõusoleku, et nad on ainult minu pärast valmis ekstra mässama. Tänud neile!

Nèra Openile kirja pandud, jõudis kohale reaalsus. Appikene aga ma ei ole A-d mitte kui kunagi raja sees jooksnud ning ka poom koos ühe takistusega on mul alles paari nädalane teema!!! Õnneks oli 1 trenn ennem openit, seega tegin raja keskel kontaktpindasid. Polnud viga, saime hakkama!

Üle pika aja võistlusele minnes, tundsin kuidas liblikad kõhus lendavad. Tegin endale selgeks, et minu algaja A0 koer ei jooksegi openil ilusaid tulemusi ning see võistlus on vajalik mulle endale. Vaja, et harjutada keerulisemate radadega Nèraga ühtejooksu.

Kohapeal selgus, et Kreslina oli radade autor ning tegemist keerulisemate A3 taseme radadega. Kogenud koeraga on selliste kombinatsioonidega jooks nauditav, kuid algaja koeraga peab ju iga takistust lõpuni kontrollima, mis tähendab seda, et rajal peab osades kohtades mitte õigeid võtteid tegema.

Berta tulemused olid suurepärased! Tubli koer jooksis kiiresti, kuid kontaktid olid enamasti sellised kaheldava väärtusega. Jätkame harjutusrindel! 

Nèra jooksud liigitan koledaks (ilmselt paljude arvates võisid need päris ok olla aga minu arvates koledad). Minu vale juhtimise tulemusena ei teinud koer ilusaid kontakte (esimesel oli poom 90cm ja teistel kõrgus 117cm), kuid nii mõnigi keeruline koht sai hästi tehtud. Igas jooksus muidugi kumas välja koera kogenematus. Dsq-d ei oleks saanud aga tõrke vigasid oli (tulemuseks märgiti meile dsq, sest me ei läinud oma poomi eripära pärast paremuse arvestusse).

Kiiruse mõttes oli koer sama kiire kui Lizzy, kuid jah kogemused on need, mis meil puudu jäävad ja kuhjaga. Luban endale, et teen juhtimise nimel palju tööd ning lihvin meie koostööd hoolega. Ja ka kontaktirindel on meil positiivne seis, seega lähikuudel ootan kui meil täiskõrgusel ja –pikkusel poom selgeks saab.

Mõeldes tagasi Nèra esinemisele Openis ning tema koostöötahtele siis toob see naeratuse näole. Koera koostöötahe ning kiire taip on hämmastavad, takistuseks hetkel ongi minu mitte nii kiire õppimisvõime ning meie meeskonna kokkumäng. Videot kaader kaadri haaval vaadates märkasin palju selliseid kohtasid, mis toovad uhkusetunde sisse (keerulise nurga all slaalomi sisenemine ja sülepöördega täiskiirusel slaalomisse minek! Eksimatu sooritus! Wow!). 

Järgmisel etapil on loodetavasti poom täiskõrgusel selge ning open rajad mudilasel ilusamad.

Ajaloo huvides panen siia ilusa talvise pildi. just selline pitsiline talveilm Pärnusse sõites oligi!

Nèra kasukas härmas

Suur aitäh pärnakatele! Kõik oli taaskord suurepärane nagu alati!