28.09.2010 R.I.P. minu kaunis bling-bling kott

Täna oli see kohutav päev, mis oleks pidanud olemata olema!

Tööl töökaaslastele kiitlesin, et mu on super koer, ühtegi asja ei ole ta lõhkunud ega pahandust teinud. targalt veel targutasin, et kõik oleneb sellest kuidas sa välistad neid olukordi ja võtmesõna on selles, et hoiad oma koera tegevuses.

Õhtul kui koju saabusin oli Berta rõõmsalt mul vastas nagu alati. Tervitasin teda ülevoolavalt ,sest ta on ju niii armas. Indrek palus mul arvutituppa tulla ning näitas, mis juhtunud oli. Nimelt oli ta hommikul avastanud, et Berta oli minu kauni-armsa-elegantse-trendika-moeka-ilusa-erilise-teistsuguse-chici-üli ilusa käekoti ribadeks purenud. See oli Mustrist ostetud kuldne litritega käekott, mida kandsin erilistel hetkedel. See käekott oli nii bling-bling, et oma inetuses oli ta tõeline trendi hitihoiatus!!!

Aga nüüd on tast ainult ribalad järel! Võtsin Berta sülle, paitasin teda ja kotti ning pisarad voolasid. Õnneks mul on juba mõned ideevälgatused olemas kuidas ma seda parandada saan aga eks näis.

Bye bye minu kaunis bling-bling kott, olid mulle üks eriline bling-bling!

 Minu bling-bling kott (taga on näha mõned purunenud litrid)

Vast ta sai aru ka, et tegi pahandust (aga ma ei pahandanud temaga)

Pildistasin oma kotti nagu CSI eksperdid.

Eks Bertale on see ka natukene valus mälestus, sest mõned litrid sattusid ka tema organismi ja täna nad väikse valuga riburada välja tulevad.

Õhtul tegime pika jalutuskäigu Gucci ja Saaraga. Aeg-ajalt sai Berta ka rihmata joosta ja kahe lõbusa kutsa seltsis joosta. Helenilt ja Saaralt saime vahva kaelarihma, mida hakkame kohe kasutama :)

Hiljem Betti teatas, et ükspäev lähme ainult meie kolm jalutama, sest siis saab väiksemale ringile minna ja tema saab kaasa tulla ning Bertat rihmast hoida - lubasin seda pühalikult.

27.09.2010 Sügis ja Daim

Õhtul tegime Bertaga ülipika jalutuskäigu Sütiste metsas. Siin tiheasustusega mets-pargis ei julge me kutsal rihmata joosta, seega oli tal kaks võimalust, kas kuulekalt kõrval käia või siis nautida neid jooksutuure, mis me koos tegime.

Jalutuskäigud tehtud, läks Indrek asju ajama. Minu selle õhtu missioon oli hankida Daim tordilõik. Ükspäev sattusin juhuslikult seda Rocca Rimist (või mis iganes toidupoe nimi see on) ostma ning see oli ülihea! Õhtu kujuneski nii välja, et Berta tagaistmel kihutasin mööda Tallinnat ringi ning otsisin seda torti - loomulikult just kiuste ei olnud seda mitte kui kuskil! Vihastasin ja ostsin lohutuseks mingit hüüber kreemist kooki, söödav aga mitte hea.

Sellel päeval unustasin ennast blogi kirjutama, seega alles magama minnes avastasin, et olin endale kööki jäätise sulama unustanud - sulanud jäätisest oli kängar saanud ja absoluutselt kõik maitseomadused kaotanud.

Nagu eelnevalt kirjutasin kiskusid enamus asjad sellel päeval kihva, miks peaks ka Bertaga kõik siis hästi minema.

Enne magama heitmist näksisin vihaga õuna (tavaliselt söön jäätist või mõne hea koogi ära), vaatasin kus Berta on, avastasin ta sealt riiulilt magamas, kus mu käekotid on. Kuna ta oli seal nii armsalt siis tegin isegi tast foto ja otsustasin et las täna öösel jääb arvutitoa uks lahti, no mida ta ikka seal teha saab..... saab ikka külll!

Sellisena ta õhtul minust magama jäi

26.09.2010 Kolm on seltskond

Täna otsustasime minna külla Saarale ning endaga kaasa kutsuda Gucci. Seekord läksin Heleni ja Saara juurde kahe koeraga.

Tegelikult peab paika see ütlus, et võõra koera käitumine võib olla ettearvamatu. Ilmselt on ettearvamatu koera käitumine ka võõrastes olukordades ja võõraste inimestega. Vot nüüd on hea koht mainida, et ma ei ole kunagi saanud aru koeraomanikest, kes võõrale inimesele (eriti öeldakse seda lastele)  tänaval ütleb, et võite minu koera paitada ja olge julged ta on äärmiselt sõbralik. Sa ei või teada ju kuidas koer võõrale inimesele reageerib. Ehhh nüüd ma vist hirmutasin ära, ei ei midagi hullu ei juhtunud lihtsalt oli hea hetk seda mainida.

Aga tagasi teema juurde, otsustasime kolme koeraga Sauele jalutama minna, kuna metsarajal toimusid rattavõistlused, mõtlesime minna põllule. Põllule minekuks pidime kiirtee ületama. Helen võttis Saara sülle ja mina Berta ning Gucci minu käekõrval ületasime teel, Eks see oli Guccile esimeseks märguandeks, et tema jäi sellel hetkel natukene eemale sellest perenaise-koera süllevõtmisest (ta vaatas peale tee ületust mulle silma ja oli kuidagi nukker – aga ma ei osanud seda kuidagi tõlgendada). Põllul koerad hüplesid ja mängisid kolmekesi. Sukeldusid pikka rohu alla ja siis hüplesid nagu jänkud mööda põldu.

Berta on valiku ees, kummale poole joosta

Berta rohus (mina ei tea, miks see plt püstine on!?)

Plikade bande

Läbisaamine oli fantastiline. Vahepeal Gucci uratas Saarale kui Saara Berta käitumise peale sutsikene urises aga ma mõtlesin, et näe Gucci annab märku, et Berta on tema kutsa ja keegi ei tohi talle liiga teha. Tagasiteel sai Saara rohkem julgust juurde ja ärgitas Berta endaga kaasa jooksma. Gucci sörkis minu taga, ta oli juba väsinud müramisest. Nii läkski lahti, et Saara joosksi ees ja Berta järgi ja nii nad tegid selliseid vahvaid joosku tuure. Ja siis vist sai Guccil mõõt täis, sest ühelt jooskutuurilt kui Saara ja Berta meieni tagasi jooksid kargas Gucci Saarale kallale. See ei olnud enam müra vaid tõsine klaarimine – koerad sai vihaseks ja olid tagajalgadel ning üksteisel turjast kinni. Berta ullikene ei saanud aru, sest liputas saba ja sibas koerte ümber, ühe juures ja teise juures. Issand ma nii ehmatas, arvasin, et nüüd purevad nad üksteist tõsiselt ja siis Bertat. Aga see oligi üksteisest mõõdu võtmine, sest Berta manöövreid nad vältisid ning tema peale ei uratanud ega hambaid ei näidatud ja Gucci-Saara üksteisele ka liiga ei teinud, vaid lõrin oli jube.

Õnneks saime koerad lahutatud ning rihma panna. Minul hakkas jalg all iga väga värisema, sest Gucci-Saara suured sõbrantsid ei ole kunagi nii käitunud. 

Berta dzunglis

Enne tagasijõudmist oli veel üks intsident koerte vahel – seejärel otsustasime , et Helen käib Saaraga mõned meetrid eemal ja mina Gucci-Bertaga taga. Kusjuures Berta peale ei lõrisetud.

Arvasime, et eks see sellest, et Gucci on Bertaga nädalapäevad koos veetnud ja peab teda enda kutsaks ja tal läks närv mustaks, et keegi tema kutsale liiga palju tähelepanu pöörab.

Vahva oli vaadata, et Heleni juures kohvi juues hakkas Gucci Saarat peibutama endaga mängima – eks see oli tema moodus ära leppida. Aga enne seda märgistas Gucci toas väga ootamatutesse kohtadesse. Vabanda Helen, et meist märgid maha jäid!

Sellel päeval pidi Berta pidevalt valima, kellega ühte suunda liikuda

Jälle erinevad suunad?!

Silmside Bertaga

 Tagasiteel põikasime ka Randverre, et haigele Jossule meelehead teha ja ta saaks Bertaga mängida. Haigest lapsest märki väga ei olnud, sest need kaks mürasid nii, et maa tolmas.  Hiljem kui rahulikult diivanil istusime ja Berta Jossu süles mõnules, ütles Jossu nii vahvalt: „Tead Külliki, mulle nii meeldivad väiksed koerad,  nad jooksevad kiiresti. Mulle meeldiks kui Berta oleks natukene ka minu oma.“ Loomulikult ma lubasin seda, et igakord kui me näeme on Berta ka natukene tema oma ning kodus ma räägin Bertale Jossust.

Ametlik teadaanne: Lexberry`s Soprano Girl Coffee alias Berta on natukene ka Jossu oma :)

25.09.2010 Suvi on tagasi!

Aitäh Annele, et ta nii vahva idee eile õhtul välja käis; lähme Nõvale piknikule ja siis seenele. Sven mainis küll, et ta enne 11.45 alla ei tule, sest on laupäev ja siis peab kaua magama. Aga eks kolme väikse lapse vanemad teavad omast käest, et nii kaua magada on ainult unistus või reaalsus, mis täitub kui laps ülikooli läheb. Igaljuhul kell 11 oli kaks ekipaazi autosid teel Lääne-Eesti rannikule. Igas autos palju lapsi, lõbusaid vanemaid inimesi ja meie autos 2 vahvat koera.

Kui meie autotäis rahvast kohale jõudis oli Annel pikniku lina kaetud uhke söögiserveeringuga. Lasime hea maitsta nng suundusime randa, et lapsed ja kutsad mürada saaksid. Ilm oli tõesti soe, isegi kui väga tahta oleks võinud ujumagi minna - seda tegi seekord ainult Betti, kes jalgupidi vette sulpsas.

Sellel pildil plaanisime, et on allkiri: Külliki ja Berta kõrvuti randa jalutamas..ehhh

Rannas oi tõesti mõnus jalutada, kutsadega võidu joosta ja niisama lasta päiksel nägu paitada. Ohhh oleks suvi tagasi.

Siin teeb igaüks oma tegevusi ja ei lase teistest häirida ennast

Tegin koertega rannas jooksutrenni. Berta pidas vastu aga Gucci väsis ära

Sõbrannad jalutamas

 Rannas toimus rida fotovõtteid. Ütleme nii, et 98% ajast oli kaamera Liisa ja Betti käes, et sellel päeval tegid üle 300 pildi. Tuleb tunnistada, et 8 aastane Liisa ja 6 aastane Betti tegid väga häid pilte. Noored talendid!

Johannes poseeris Liisale mitme eri näoga - see on dracula nägu

Väike Mathias otsustas paparazzo Liisa eest nägu varjata...sama tegi ka Berta ..

...aga sellist hurmuri naeratust ei saa ju varju jätta!

Kas usute, et see on selle võluva naeratusega poisi isa!!!!

 Otsustasime ka metsas kolada, et ehk leiab seeni. seeni oli aga Indrek otsustas korjata ainult kuuseriisikaid siis meie saak oli 0 seent. Mina oleks korjanud ka teisi seeni aga selles osas olen nii võhik, et raudselt võin öelda, et tunnen punast kärbseseent.

Betti ja Gucci märkasid vist seent, sellest vist need pilgud :)

Iga kutsu oma suunas

Seda seent ma tunnen

Metsas oli vahva jalutada. aeg ajalt vaatasin, kas koerad ikka olemas ja kaks last käekõrval. Samal ajal Indrek otsis seeni ja Liisa pildistas. Õnneks saime palju maguaid pohlasid süüa, seega talveks väike vitamiini varu kehas. Muuseas ka Berta sööb pohlasid, sest see oli metsas maius, et ta minu juurde kalpsaks ja trikke teeks.

Berta põdrasambla vahel kalpsamas

Armas pilt

Peremees ja koer. Ps. korv on tühi...iihihiiii

Liisal on silma fotole - vanemad laps vajab aparaati, et enda annet arendada!

Tagasiteel

Teel rada jäi Liisa kaamera ette hobune. Hobused on Liisa kirg

Jõudsime metsat tagasi siis nagu ennem ütlesin olid seenesaak kõigile erinev. Kellel korv täis ja kelle täiesti tühi. Noh aga sellel aastal seeni ju juba saadud, seega kurb ei olnud keegi.

Enne äraminekut jalutasime veel rannas ja nii otsustas Berta Guccile näidata kuidas see kaevetöö käib.

Väiksed kaevetööd

Aegajalt kippus auk kahele väikseks jääma

Berta avastas augupõhjast vist midagi

Eks see augukaevamise õpetamine võtab võhmale!

Betile jäid ka õpetussõnad meelde

Beti hakkas meid pildistama kui me kambaga rannas jooskutrenni tegema hakkasime.

Seltskond jooksutrennis

Eks ainult Liisa teab, mida ta siin teeb :)

Ega ainult suured pidanud pikniku

Mereääres möödusid tunnid kiiresti. Enne pealinna tagasitulekut otsustasime läbi hüpata seal samas suvitavatele Indreku ristivanematele. 

Mhhh sealt lahkudes mõistsin, mida tähendab inimeste vaheline hingesoojus ja üksteisest hoolimine. Nad olid ääretult erudeeritud, intelligentsed ja soojad inimesed. Kui kellegil oleks õigus siin Eesti nina püsti ajada ja öelda, et olen tegija siis nemad on inimesed, kes võiksid seda teha. aga nad ei tee. Milline soe ja sõbralik vastuvõtt, tänan Teid Mai ja Andres, et meie suurt seltskonda nii suure soojuse ja lahkusega vastu võtsite. Minu lugupidamine Teie vastu.

Tagasiteel mõtlesin, et on see elu, mis ta on, keerdkäike teeb ta igaljuhu ja kõigile. Vahel oled nagu linnuke oksal ja vahel mõtled, et põrguvärk, miks mina! Mina ei tea kuidas teistega aga sellel hetkel tundus mulle, et kõige olulisem on see kui su kõrval on keegi kellega koos on hea olla, kasvõi ainult kahekesi ja sügaval metsa sees, loomulikult üks väike kutsa võiks ka ju seltsiks olla ;).

Sellised elufilosoofiad tagasiteel!

Aga sellel päeva oli mets võrratult ilus, kuldselt kollane, punane ja roheline. Sooja oli pea 22 kraadi ja tunne oli sees, et suvi on tagasi. Lahe seltskond oli meil täna!

Ps. vanaema ära kiusa Liisat :) neid S tähega algavaid sõnu on ikka jube raske nuputada. Aga lõbus oli teie sõnamängu tagaistmel kuulata.

Ps.ps. Täna õhtust oleme jälle väike kolmeliikmeline pere, Liisa ja Gucci transportisime koju ja nii meie rendivanemate elu seekord lõppes.

24.09.2010 Esimesed sammud Mustamäe avarustes.

Täna oli see päev!

Õhtul köitsime Gucci ja Berta rihma otsa ja läksime õue jalutama. Mustamäe mändide all sai üks mehine jalutuskäik tehtud. Minuarust iga puu ja iga rohukõrts sai Berta nina poolt ära nuusitud (mõelge nüüd kui mitu puud ja rohukõrt Sütiste pargis on!!!) , õnneks oli Gucci eeskuju näitamas kuidas viisakalt jalutada.

Berta oli natukene arglik, naljakalt nuuksus aga me tõlgendasime seda sellega, et ju siis on palju võõraid lõhnasid ja palju erinevaid koeri-inimesi ümbruses. 

Treppidest ta ka väga ei tahtnud ülesse tulla aga tänu Berta suurele isule saab maiuse abil iga raskus ületatud. Peale jalutuskäiku suunasime koerad vannituppa ja käppade pesule, ka see protseduur sai ilusasti tehtud. Minuarust on sellest abi kui ühe väikse kutsika kõrval on eeskuju näitamas vanem ja arukam koer. Tänu Gucci käitumisele on Berta maha rahunenud, kuulab paremini sõna ja ei ole enam nii tormakas kui varem.

Kodus algas igaõhtune möll, meie nimetame seda etenduseks, mida koerad meile tänutäheks õhtusöögi eest annavad. Möll tähendab seda, et diivanitelt padjad lendavad, kõik toad jookstakse läbi ning mürgel kostab kindlasti läbi korrusmaja. Ühesõnaga seda vaadates võid ennast ribadeks naerda.

Õhtul jõdusime veel Liisaga Erslingute juurest läbi põigata. Nagu ikka sai maitstud Anne küpsetisi ja lastega mängitud.

Koju jõudes magasid koerad sügavat und.

Lõbus oli!

Gucci ja Berta mängumöll

Gucci magas kapis ...

... ja Berta norskas Gucci pesas

23.09.2010 Läbi raskuste tähtede pole!

Veel üks päev ja Berta hakkab regulaarselt õues käima. Õnneks oleme ennast treeninud hommikuste ja õhtuste jalutamistega Mustamäe ümbruses Gucciga. Hommikune koeraomaniku elu on ikka totaalselt midagi muud kui ilma koerata elu. Just selles mõttes, et hommikul kohtad õues kõiki teisi koeraomanikke - vestlus käib ikka kohustuslike küsimustega: "emane või isane?", "oi kui armas,mis nimi on?", "mis tõug?", "kui vana?".  Vastused käes, jalutatakse oma teed edasi.

Selle nädala jooksul kui Gucci meil oli olen vähemalt 10-le inimesele pidanud need vastused edastama, mõnele inimesele isegi paar hommikut järest.

Tänane päev möödus meil tormakalt. Liisaga koolist koju, sõime, ruttu-ruttu õppisime ja kihutasime koertega agility trenni vaatama. Gucci otsustas väikesete kutsadega mestis olla, mine tea, mis need suuremad temast arvavad. Nagu ikka ei saanudki trenni väga järgida, sest kutsikad ja nende perenaised olid omas maailmas ja eemal.

Hiid-Bertast saab jagu ainult topelt jõuga

Kallihetk

Kas saate aru, miks helkur on oluline!? Pimedal ajal kandke helkurit!!!!

Cellie ja Maari

Gucci

ps. eelmistest agility trennidest jäi silma, et Elsie preemia oli peale sooritust tennisepalliga mürada. Mõtlesin, et lahe, harjutaks Bertale sama. Päris tennisepall silma ei jäänud, vaid ükspäev Hortest külastades haarasin kaasa seal müüdava koerte tennisepalli. Uhke leopardi mustriga. Ühesõnaga tänaseks on sellest jäänud järgi kängar ja hunniks pruuni-beezikat sodi , mida olen Berta kurgust välja koukinud. Aga ma ei jäta jonni, muretsen spordipoest õige tennisepalli ja harjutame sellega mängimist.

ps.ps. Külli, Liisa teatas, et soovib veel viit koera endale lemmikloomaks - võin tutvuse poolest ühte vahvat  koeratõugu soovitada :)

22.09.2010 Sorry Külli, aga meie koer õpetas Gucci lillepeenraid üles kaevama. Ja siis pesupäev ka veel.

Liisal koolitükid õpitud, pakkisime koerad sisse ja läksime Liisa koduaeda koertega mürama. Oli natukene sombune ilm, seega nii muru kui lillepeenrad olid märjad. Alguses tegid koerad kiireid ringe metsa all ja ümber meie, aga siis nad kadusid Külli lõpututesse ja lopsakatesse lillepeenardesse. Ühesõnaga tulemus oli see, et Berta näitas Guccile ette, kuidas lillepeenraid üles kaevatakse ja Gucci, tubli koer, tegi järgi. Tulemus on see, et kui Külli koju saabub siis ootab teda SUUR üllatus – soovitame uusi lilli muretsema hakata.

Metsaringid

Berta hoiab lippu alati kõrgel

Mustikadžunglis

Terjer-Gucci, terjer-Berta, kaevasivad kingul
mõlemil neil olivad, kaelasooned pingul

Amatsoon

Musta pori näkku

Kui koerad autosse saime siis olid nad porikäkid. Võtsime vastu otsuse, et koju saabudes käivad koerad kodupesulast läbi.

Järjekord pesula ukse taga

Alguses vahutasime Gucci puhtaks ja siis Berta. Koerad said puhtaks, hästi lõhnavaks ja ilusaks.

Berta sai esimest korda elus puhtaks

Gucci ei arvanud pesust vist suurt midagi

Meie Berta elas edukalt ja vapralt üle elu esimese shampoonipesu, minuarust ta isegi natukene nautis seda. Lisaks toimus Berta iganädalane küüntetrimmimine iganädalase altkäemaksuga.