24.10.15 TAKO võistlus

Aeg: 24.10.2015
Koht: TAKO, Maardu
Kohtunik: Svetlana Kreslina

Kreslina rajad on mulle alati meeldinud. Pole karta, et liiga kerged "läbijooksukad" ning ei ole ka "tuhande keerutamisega" trikijooks. Väga heal tasemel ja raskusega rajad, mida on alati hea joosta.

1 HY rada
Koera kiirus oli mõõdukalt hea, kuid mitte nii kiire kui viimasel ajal. Juhtimine oli täitsa ok, sain ka treeneri käest kiita. Kuna viimane poolaastat ma ei pea võimlema koera motivatsiooni pärast enne starti siis olen muutunud laisaks ning võtan Berta puurist välja ca 2 võistlejat enne meid. Kuid juba kolmas võistlus, kus ma avastan, et peale sooritust kui lähme lõdvestusringile on koer äksi täis ja hüperkiire. Koer on sellises konditsioonis, et nüüd on ta valmis rajale minema.
Videolt vaadates leidsin palju kohti, kus me kiirust kaotasime minu ebakindla juhtimise tõttu ning liiga hilise suunamise pärast.
Kiirus 4,46m/sec

 2 AG rada  

Olin 99.9% veendunud, et sellel võistlusel tulevad perfektsed kontaktid ja kui märkasin A-l ülehüpet jooksis mu juhe totaalselt kokku! No ja lisaks sellele tekkis korraks väike black-out, sest ma ei suutnud meenutada, kas peale A-d tuleb tunnel või otse tõkkele jooks. Väga ligadi logardi jooks ja dsq teenisime õigusega välja.

3 AG rada
Just enne starti arutasime, et oluline on slaalomist koer mitte välja tõmmata ja no mida ma tegin, tõmbasin ta vahetult enne lõppu sealt välja. Oleksin pidanud tegelikult sellelt rajalt poomi ülehüppe korrigeerimisega dsq võtma, kuid ei, lasin koeral edasi joosta ning kinnistasin ülehüpet. Super, eks!
Ühesõnaga väga kole jooks, kus olin pigem päästeoperatsioonil kui koeraga agilityt jooksmas.
Kiirus 3,57 (häbi mulle!)

Kogu sellest võistlusest jäi väga halb tunne sisse. Ei keskendunud radadele, läksin igas stardis jooksma niimoodi, et päris ei mäletanud kuidas rada läheb ja vaatasin numbrite järgi raja trajektoori (tase!)
Ühesõnaga nüüd on mul treeneri poolt peale pandud tugev veto, et enam mitte ÜHELGI võistlusel ei lase koeral kontakti ülehüpet sooritada. Kui nii juhtub siis lähen korrigeerin ning saan dsq. Kui selle vastu eksin, saan eluaegse keelu trenniplatsile tulla (nojah see on minu enda väljamõeldis aga ehk selline mõtteviis paneb mind mõtlema ja kontakte korrigeerima).

Pärnus uue hooga ja kontaktid on märksõna!

... ja nii sai alguse Nèra agility karjäär :)

Samal ajal kui Nèra trennis laamendas, puhkas Berta diivanil

 Pühapäeva, 25 oktoober, kuulutan Nèra ametliku agility karjääri alguskuupäevaks.

Meie esimene päris trenn!

Loomulikult soojendust tehes pidi ta kõik kaastrennilised koerad läbi sõimama, süüdi olin ise, sest soojendus ei ole selline kõikehaarav tegevus, kus koer jäägitult minule keskendunud. Olin ise kohmakas ja jätsin koerale isemõtlemisaega.  Positiivne on see, et kui ta jookseb teise koera juurde sõimama siis 1 kutsumine ja ta on samakiirelt minu juures tagasi.

Alustasime mitme takistusega radade harjutamist.  Esimest korda proovisime stardis püsivust - kohe alguses nõuan talt püsivust, mis iseenesest päris hästi õnnestus – luban endale, et mitte üheski olukorras ei nõustu „varastamisega“, iga vale liigutus läheb korrigeerimisse.

Tegime 6e kombinatsiooniga harjutust, 2l korral tõmbasin koera tunnelist eemale. Ülejäänud 4x tegime puhtad rajad ja oi kui kaunis see kiirus oli. Rõõm on näha koera silmis sädet ning motivatsiooni.

Järgmine kombinatsioon oli taaskord püsivusega, kuid starditõkkele järgnes  out-valss-tunnel – ma ei suuda uskuda, kuidas minu väike 5e kuune naaskel teeb selliseid asju korrektselt! Veatu sooritus.

Ootan põnevusega meie järgmist trenni! Mina nautisin seda täiel rinnal ning Nèra säras rõõmust ja esimest korda meie ühise elu jooksul nägin õhtul kodus lokkis kasukat kivipõrandat kaunistamas. Eks päevane müramine ja enne trenni 10km aktiivne metsaring tegid ka oma töö, kuid lausa lust oli kordki näha vaikselt lebamas seda tulesädet.

väsinud

26.10.2015 kaalu statistika:
Berta: 7,3kg (ideaalkaal 6,9..7,0kg - kust imekohast see 400g kohale hiilis??)
Nèra: 6,9kg (tema pisemana sündinud õde kaalub 7,4kg. Käega katsudes on Nèra kondibukett, tema söögiportsjone vaadates on tunne, et toidan India elevanti!)
Mina: endiselt ideaalses kaalus

Kutsikakooli eksam ja 5 kuud

Oleme ametlikult läbinud kutsikakooli! Meie tandem sai hakkama suurepäraselt, mida tõestab diplom ning hinneteleht. Diplom läheb Hiiumaale auhinnaseinale, kõrvuti Berta aukirjade ja medalitega :)

Lastesõim sai läbi!

Kuid närimise kombed on säilinud :)

Eksamid mulle väga meeldivad, seega läksime "külmakõhuga" enda etteasteid näitama.

Eksamil olime 6kesi ringis ning järgemööda pidime tegema sooritusi ning Natalja hindas meid. Samal ajal kui mina oma järjekorda ootasin pidin absoluutselt iga hetk Nèraga tegelema! Ma ei saanud endale lubada, et koer oleks sekunditki tegevuseta. Vastasel juhul valis ta (a) teiste koerte peale haukumise või (b) minu peale hüppamise (omaniku peale hüppamine tundub mudide seas olevat laialt levinud ja minu tõlgenduse järgi tähendab see koera valmisolekut tegutsemiseks. Seega see on asi, mida ma koerale ei keela, vaid pigem trenni situatsioonis hoopis soodustan, et koera motiveerida minuga töötama).  Küll harjutasime käsklusi, püsivust, mängimist või sooritasime mingeid trikke või õppisin mõnda uut trikki juurde. Ilmselt kõik teised osalejad vaatasid, et ma poosetan koera oskustega aga tegelikkuses oli see kõik selleks, et koera tegevuses hoida ning energianivood alla tõmmata. Uhhh kui väsinud ja higine olin ma peale pooleteisetunnist taidlemist :), kui ülejäänud eksamilosalejad olid rõõsad ja puhanud.

Kusjuures kõik teised koerad ootasid rahulikult oma järge. Samas, mida ma ikka imestan, mudilasega oli see ju ette teada.

Ääretult hea meel on mul enda üle, et ma olen omandanud piisavalt kogemusi, et tajuda teiste koerte käitumisi, oskust lugeda koera kehakeelest tema võimalikku käitumist ning ennetada rünnakuid.

Meiega oli eksamit sooritamas noor isane husky. Juba eelnevalt platsile sisenedes pani ta pilgu Nèrale peale ja tema kehahoiak ei olnud sõbralik. Ka eksami ajal üritas ta Nèrat rünnata (okei, tavainimese jaoks ei klassifitseeriks see rünnakuks. Kuid koera kehahoiak ja äkilised sööstud minu koera suunas, oleksid lõppenud rünnakuga, kui ma eos oma koera tähelepanu mujale ei oleks suunanud või koerte üksteise nägemist kehaga blokkinud). Terve eksami perioodi hoidsin valvsat pilku huskyl ning oli hetki kui ta omanike käest lahti sai ja meie poole sööstis, suutsin enda meelest väga pädevalt oma koera kaitsta. Õnneks Nèrale ei jõudnud kohale, et husky teda rünnata soovis, sest Nèra jaoks serveerisin seda kui ägedat mängu, kus mingil hetkel turvalisuse mõttes ka ta endale sülle käskisin hüpata. Märkasin, et ka treener jälgis seda situatsiooni pingsalt, sest aeg-ajalt andis ta mulle märku, et oma koera rohkem kontrolliksin.

Sünnipäev!

20.10 sai Nèra 5e kuuseks, mis tähendab, et väike murdeiga andis endast tunda. Kogu meie kooseksisteerimise jooksul toimus ka esimene minu ignoreerimine, kus koer ei tulnud esimese kutsumise peale minu juurde. Üheks põhjuseks loen seda, et Berta oli minu juures rihmastatud, mis kutsikat natukene häiris ning Nèra otsustas minu juurde joosta ning ca 1m kauguselt ümber pöörata ja oma teed minna. Pidin ca 3x kutsuma, et ta ikkagi minu juurde tuleks ja saan rihma peale panna. Õnneks toimus see metsas ning turvalises olukorras aga vahejuhtum ehmatas mind piisavalt, sest kogu ülejäänud aja kutsusin Nèrat iga minuti järel taaskord enda juurde, premeerisin ja lasin edasi vabalt lipata.

Mingil põhjusel ei taha ka ülemised kihvad ära tulla, kuigi uued peale kasvamas. Kindluse mõttes panin esmaspäevaks (26.10) arstile aja kirja, et hambad narkoosida eemaldada. Prrr loodan, et saan hammastest lahti ikka omajõududega.

Statistikat ka: 5 elukuud, kaalu 6,7kg, turjakõrgust ca 37cm 

Nèra oma ilus

Minu oma!!!

 

16.10 kümnes koolitund

Kümnes ja viimane kutsikakooli tund. Kui päris aus olla siis ei olnud meil enam midagi juurde õppida. Käis olemasolevate teadmiste kordamine

Treener küsis kui palju ringe koer teeb paremale-vasakule, oli taaskord minu küsimus, et kui palju on vaja, et teeme?

Olen märganud, et maiusega töötades ei ole koer nii kiire kui tirimisleluga, selle heaks näiteks on koera ringide tegemine. Maiusega läheb meil rütm sassi (minu käsi liigub aeglasemalt kui koer), kuid mänguasjaga oleme koeraga ühes rütmis ning mingil hetkel ei saa aru, kus on koera pea ja kus saba.

2x2 harjutamisel saab koer väga hästi aru, mida ma temalt ootan, üllatusena avastasin, et isegi A-l kontakti tehes tegi koer õigeid liigutusi. Aga endiselt kaalun Nèraga rc kontakte teha aga igaks juhuks õpetan ära ka 2x2e.

Seekord taas slaalom. Treener meie tegemisi selles osas ei vaadanud, seega ei ole päris kindel endiselt, et kas see on õige slaalomi harjutamine, et ma vean maiuse-käega koera õigesse vahesse. Igatahes saime mõnusa rütmi kätte ja 90% juhul sai slaalom ideaalselt tehtud ning mis peamine koer oli ülikiire.

Taaskord tegime tunnelit ning kaugjuhtimine oli see, mis meie tiimi puhul toimis ja oi kui kiire koer mul oli. Kohe kui natukene kiirust maha võtsin, oli mul tagumikus kinni Nèra hambad!

Kiik taaskord väga äge sooritus. Seekord alustasin maast kaugemalt ja tegime madalstardist kiigele minekut. Märkus mulle, ole kiirem! Mina jäin oma spurtimistega Nèrale alla, sest tema oli kiige lõpus varem kui mina – õnneks suutsin ikka ta turvalisuse tagada. Kiige langemisnurk oli ka suurem ja kolks mehisem, kuid see ei häirinud koera.

Lahe oli see kui me trennist ära hakkasime minema ja möödusime kiigest siis Nèra sibas kiige peale ja tahtis seda sooritada (õnneks oli ta rihmas, seega oli kiige esimeses veerandis alles).

Mõõtsime, et peaaegu 5e kuune mudilane oli 37cm kõrgune, kuid see ei pruugi olla päris õige näit. Mõõtsime koera müriseva generaatori läheduses ja koer oli sellest natukene häiritud ning turi oli püstisemas asendis kui muidu. Möödaminnes panin ta ka kõrgele näituselauale, et vaadata kuidas ta ennast tunneb. Nèra vaatas laual olles mulle otsa justkui tahaks öelda „no ja mis siin nii erilist on!?“.

Nüüd siis peagi kutsikakooli eksam ja siis alustame ag trennidega (ikka beebikutsika tasemel).

Jälle pildistad!

8.10 üheksas koolitund ja suur eeskuju!

Kutsikakool hakkab lõppema, seekord eelviimane, 9s tund.

Kuigi ega see enam üllatus ei ole, et Nèra teeb kõike suure entusiasmi ja kõrge motivatsiooni lävendiga siis ikkagi olen ma aegajalt tema sooritustest vaimustunud.

Esimest korda proovisime slaalomit. Kuna minu koordinatsioon ei ole väga kiita siis otsustasin kasutada meetodit, et meelitan koera slaalomit õigesti tegema maiusega, mis tal nina ees (pole absoluutselt kindel, et see õige meetod on!). Ja õnnestus suurepäraselt. Slaalomis lõi välja koera suur kirg kõike välkkiirusel teha. Oi kuidas ma nägin vaeva, et kätt piisavalt kiiresti liigutada, sest vastasel juhul sattus mu käsi koera lõugade vahele. Aga slaalomit tegime ca 5x ning igakord oli sooritus kiire ja ilus. Nojah ilus kutsika mõistes, sest iga manööverdus tuleb ikka koos suure abiga.

Aga tunnel! Wow! Päriselt ka WOW!

Uskumatu aga selles trennis tegi mu 4kuune kutsikas pimetunnelit kaugjuhtimisel (!!!) Alustasin küll tavapärase algelise tunnelisooritusega aga nähes, et minu liigne suunamine on takistuseks, otsustasin proovida kaugjuhtimist. Maius kausiga väljumisava trajektoorile ning 3..4m kauguselt suunasin koera käsklusega „tunnel“ teise avasse. Tegime seda ca 16x ja 100% kõik sooritused õnnestusid. Erinevad nurgad, erinevad tunneli pooled, mitte ühtegi korda ei üritanud Nèra maiusega kausi juurde sirgjooneliselt pääseda, ikka läbi tunneli.

Ja  kuidas Nèra mind sõimas ja kätte/tagumikku kargas hammastega kui ma piisavalt kiiresti ei pannud uut maiust kaussi ja ta uuesti tunnelisse käega ei suunanud. Kohe sain koera sõimu kuulata kui aeglaseks kippusin jääma! Ilmselt kõrvalvaatajale võis see kasvatamatu kutsika käitumisena tunduda aga mina ei hakka seda sõimamist ja minu peale hüppamist agility platsil ära keelama.

Esmaspäevasel Berta trennis sain loa Nèraga kiike proovida. Võib-olla oli tegemist kastemärja kiige pinnaga või külmaga, mis minu käed rohmakaks muutsid, kuid ühel kiige sooritusel kukkus Nèra kiige pealt alla. Mida tegi koer, maandudes jalgadele liputas saba ja jooksis kiige algusesse tagasi, et uuesti kiike sooritada! Kiigelt kukkumine ei heidutanud karvavõrdki koera, vaid tema silmis põles endiselt tuluke ja kiike asuti sooritama taaskord sellise „vene tangi“ meetodiga. Õnneks oli see hea õppetund mulle, sest edaspidi suhtun veelgi hoolikamalt koera kiige sooritustesse, et tagada kutsika turvalisus.

Oi kuidas ma naudin kutsika arengut ning temaga koos kasvamist. Kusjuures ka Berta kiirus on kasvanud, esmaspäevases trennis tundsin, et süda tahab kiirest jooksust välja karata, pole eluilmas sellise kiirusega varem Bertaga rajal jooksnud. Super!

...ja nüüd fänni juttu :)

Mulle väga meeldib Martina Magnoli Klimesova juhtimisstiil rajal ja suhtumine sporti. Ülilahe kuidas ta rajal koera juhib ning minuarust on see heaks näiteks kuidas kiire koerajuht paneb koera kõigest jõust viimse energiavaru rajale panema. 

Üheks suureks unistuseks on Nèraga üks päev tema seminaridest osa võtta aga eks seda näitab aeg millal ja kus.  

MM-l individuaali HY raja juhtimine oli perfektne, kahju, et müüril Kiki ühe kaare maha ajas (ilmselt oli see üldse paha nurk, seda juhtus nii Nataljal kui nii mõnelgi teisel) aga see-eest oli tal võistluste kiireim aeg ja parim koerajuhtimine.