Thursday, December 31, 2015

See kaunis 2015 aasta!



Vana aastat jäänud veel loetud tunnid, seega taaskord aeg asuda traditsioonilise aastakokkuvõtte tegemisele. Aasta oli kirju ning palju erinevaid sündmusi täis! Kolm salasoovi, mis ma uuest aastast soovisin olid: palju agility võistlusi, leida aega Hiiumaa lilleaeda nautida ning tutvuda uue neljajalgse karvase pereliikmega. Kõik need kolm unistust täitusid! Ilmselt mööduva aasta aprill –november nädalavahetusel olin ma kas (a) Hiiumaal või (B) Bertaga AG võistlustel. Ahjaaa, üks suvenädalavahetus möödus Saksamaal mudilast toomas. 

esimene koosolemise nädal
Aasta algas suure sisemise heitlusega, kas lüüa segi enda plaanid ja tuua koju jaanuari lõpus uus mudilane Irhaberki kennelist või jääda ootele. Peale pikka sisemist heitlust ning mõtlemist sain aru, et aasta algus on täis muid plaane ning sinna vahele ei ole ma suuteline planeerima aega, mis vajalik ühe mudilase sirgumiseks, seega jäin taaskord ootele.

Keskendusin Berta agility treeningutele ning sinna sekka igapäevaselt lugesin, tutvusin ja vaatasin kuidas kasvatada ülesse üks tubli mudi koer (tegin suurest igatsusest valmis isegi sotsialiseerumise plaani ning nimekirja asjadest, millega mudilane tutvuma peab!).

Mudilase teemadel hakkasid asjad märtsis natukene kiiva kiskuma, sest sain teate, et kevadeks planeeritud pesakond lükkub 2016 aastasse. Egas midagi jäin ootele, kui peagi Irhaberki Boglar teatas, et tema isast kasutatakse paarituseks ning emane on Kormosvari Haijto kennelist. Ühesõnaga üliheade liinidega vanemad ning nende mõlema järglased on väga head agility koerad (kuigi see ei ole minu silmis eriline näitaja, sest lõpptulemus oleneb ikka sündiva kutsika iseloomust ja sellele järgnevast kasvatusest/treeningust). Ja juuli lõpp oligi see kui väiksele Nèrale järgi läksin. Jep saingi endale ühe väikse musta, särtsaka, kange iseloomuga tulesädeme. 


mudilane nelja kuusena
 Berta ja Nèra klapp oli super! Möllu, trallitamist ja mudilase poolset Berta jumaldamist olid järgnevad kuud täis (sama seis kestab senini). 


sõpsid
Berta kiirus oli aasta esimesel poolel olematu, oi kuidas ma taidlesin tema motivatsiooni tõstmisega, tutvusin erinevate teooriatega kuidas koer agilityt nautima panna. Sellel kolgata teel oli meil paar helget treeningu hetke ning ridamisi aeglaseid võistlussooritusi. ….ja suve teises poole hakkas mu väike printsess Berta jooksma!!! Üks osa oli tema toitumiskava ümber vaatamine, teadlik koera füüsilise koormuse arendamine, minu enesekindluse kasv ning …palun trummipõrinat….. üks mudilane, kes Berta silmis agility sädeme lõkkele lõi ja selle väikse valge koera jooksma pani! 

See väike olevus on üheks põhjuseks, miks Berta jooksma hakkas :)
Oi kui nauditav oli see hetk kui minu väike valge koer võistlusel /jah, võistlustel!/ slaalomis kiunus või enne starti haukus (Berta oli enne seda vist oma 5e eluaasta sees 2x haugatanud agility platsil). 5m/sec me võistluskiiruseks ei saavutanud aga 4,78m/sec tuli ära !!!

Selle aasta AG tähtsündmuseks pean Saaremaal toimunud EMV-d. Super õhkkond, ideaalne korraldus ja mõnus ühtekuuluvuse tunne oli selle võistluse läbivaks teemaks.  

Selle aasta AG saavutuseks pean Berta ja minu meeskonna 6ndat koondtulemuse kohta eestikatel. Tegelikult on see päris uhke, olla Eesti meistrivõistlustel kokkuvõttes 6s ! 

nii mõnus on laiselda
Berta põhiasend kui ei pea trenni tegema
ära sega!
jälle Berta omas elemendis

Aasta teine pool möödus aktiivses mudilase kasvatamises ning Bertaga agility radu nautides. Tänu Nèra tulekuga hakkasin märkama kui suure töö olen Bertaga ära teinud ja kui tubliks koeraks on Berta kasvanud.. Seoses sellega olen hakanud kogu treeningperioodi teadlikumalt suhtuma, enam ei jookse pea-jalad laiali, vaid igas treeningus üritan anda endast 100% ning märgata koera (jep, kõlab absurdselt kuid kuni selle aasta keskpaigani tegelesin ag radadel ainult enda liikumisega, alates augusti algusest hakkasin radasid planeerima koera seisukohast ning võistlustel/treeningutel jookseme meeskonnana).

Eelmise aasta soovidest täitus suurejooneliselt ka see, et mul on kodus oma väike agility plats. Oi kui nauditav on paariks minutiks õue minna ning Bertaga erinevate nurkade alt slaalomit teha või Nèraga paar RC-d joosta. 


minu väike ag plats
Nèra poomi otsal
Aga nüüd 2016 soovid/eesmärgid - 2015 aasta 5st soovist jäi täitmata ainult 1, seega ka seekord kannan esimese soovi 2016 aastasse:

  • Uude aastasse kandub edasi ambitsioonikas agility soov, mis 2014 ega 2015 ei täitunud, äkki 2016 läheb õnneks!
Esimese soovi täitumiseks on vajalik: 
- Kontaktid! Kontaktid! Kontaktid! Võistlustingimustes korda, kuid selle nimel olen juba 3 kuud tööd teinud ja see jätkub ning orienteeruvalt peaks suvelõpuks probleem lahenduse saama
  • Nèraga alustame trikikoolitust ehk 2016 aasta lõpuks saan juba vahva etteaste teha neile, kes juhtuvad küsima, et „kas see koer käppa ka oskab anda või midagigi teha?“
  • Nèraga võib-olla alustan võistluskarjääri aga võib-olla ka mitte. Selle koera hullust tajudes on sooviks põhiasjad üliselgeks saada ja alles siis edasi liikuda
  • See läheb küll esimese soovi alla aga reaalsuse piiridesse jäädes siis seekordseks plaaniks on Bertaga EMV-l 4ndaks tulla
  • Bertaga saavutada võistluskiirus 5m/sec
  • Bertaga vähemalt ühel ametlikult võistlusel saavutada 0 tulemusega I koht
  • Nautida täiel rinnal agilityradasid ning tunda rõõmu suvistest võistlustest (nojah see natukene nagu selline hubabaloo soov, sest seda ma teen juba niigi)
  • Olla Hiiumaal nii palju kui võimalik ja nautida oma aina suurenevat lilleaeda 
ILUS AASTA OLI! :)

Soovin kõikidele kaunist uut aastat! 

Soovin, et kõikide uue aasta lubadused/soovid/unistused täituvad! 
Eritervitused Lexberry`s seltskonnale ja Soprano pliksidele! Vahvad olete!

minu 2015 lille projekt
minu 2016 lille projekt
olen uhke, et 2015 aastasse jäi Hiiumaale värava ja aia tegemine


Tuesday, December 29, 2015

TAKO paaride aastalõpu võistlus


Koht: TAKO
Kohtunik: Svetlana Zolotnikova
Aeg: 26.12.2015


Juba kolmas kord kui osalen paaride võistlusel ning minu jaoks tähendab see alati aasta lõppu (täpselt samamoodi tähendab Luige võistlus suve lõppu ja Viljandi jaanuari võistlus hooaja algust – nojah need minu maamärgid :)).

Ülilahe, et selline võistlus on välja mõeldud, mõnus võimalus lõbusalt aastat lõpetada. Seekord olin paaris Jane-Pipa tandemina ning minu kanda jäi agility raja tulemus. Rõõmustasin agility osa peale, sest hea võimalus taaskord kontakte harjutada. Võtsin vastu otsuse, et meeskonna nimel ma viletast kontaktist dsq-d ei võta, väike erand minu kontakti maailmas.

Rada ei olnud raske aga paar trikikat sees, seega tähelepanu pidi jätkuv olemas. Esimesel rajal korjasin ühe poomi kontakti vea ja oi kui kole ülehüpe see oli. Järgmisel rajal oli poom suht okei ja A kontakt lausa peaaegu imekaunis. Ehk siis selle võistluse kontole jäi 4st kontaktist 3 vigadeta sooritust – asi seegi! Pipa hüpperada oli vigadeta ja väga kaunis! 


I jooks:

II  jooks:


Meie meeskonna tulemuseks 3s koht – osales 31 võistluspaari.

Nèra soovis Berta aupaistes uhkeldada
Berta hetk :)
 

Monday, December 28, 2015

Nèra treeningpäevik


Peale soojendust alustasin Natalja antud tehnika harjutustega. Tõke-slaalom-tõke kombost kasutasin tõke-slaalom versiooni, kus Nèra pidi sisenema slaalomisse erinevate nurkade alt tõkkelt tulles. Wow, olin hämmingus kui Nèra slaalomi sisenemine oli iga erineva nurga alt õige ning kordagi ei vähenenud kiirus.

Rajal oli seekord ohtralt parem-vasak käskluse pöördeid. Nädala jagu olin kodus „vasak“ käsklust timminud, kuid „parema“ käskluse harjutamist plaanisin uuele nädalale. Rajal oli seda kohe tunda, vasakpöörded peale hüppeid olid väga ilusad ning ökonoomsete nurkadega siis parempöörded olid see-eest päris suurte kaartega (õnneks trenni lõppedes sain ka need nurgad väiksemaks lihvida).


Taaskord oli Nèra kiirus tehnilistel radadel lihtsalt hämmastav ning sain ka tema juhtimisega hakkama, lihvimist nõuab „tunnel“ käsklus kui sirge pealt soovin koera kaugemalt tunnelisse saata – töö selles vallas käib! 

Vist asun ennast kordama aga nüüd on aeg minu sprindi oskuseid lihvida, sest igakord kui mu kiirus väheneb ja käsklused ei jõua aegsasti koerale edastatud, on mul varruka küljes kiljuv mudilane. Taaskord rebisid mudilase säravvalged kihvad varrukasse augu – peaks varrukatele kõvendused õmblema! 

Möödunud nädalal ei teinud kodutreeningutel ühtegi stardipüsivuse harjutust ja oi kuidas see trennis kohe tunda andis. Peale esimest maiuse andmist ja eemaldumist, lõppes igakord Nèra kannatus ja ta tahtis jooksma hakata. Õpetus mulle, kutsikale tuleb igat asja iga nädal üle korrata, muudmoodi need põhiasjad ei kinnistugi :)

RC harjutamine annab tulemust. Kõrgus 35cm õnnestumiste protsent viimasel neljal päeval on olnud 100%-ne. Nädala jagu lihvin veel seda kõrgust ja siis alustame RC-d 40cm kõrguselt.



Natukene ka trennivälist pildimaterjali:

Bertale meeldib poseerida :)
Jõululaupäeva jalutuskäigul jäi ette selline känd
Nèra üritas aknalaualt kindad näpsata
Mõtlesin, et teen ühispildi

Tuesday, December 22, 2015

Mudilase treeningpäevik


Nèra võimekus ja minu oskus teda aeg-ajalt ilusasti juhtida, paneb mind endiselt väga hämmastuma!
Soojenduseks tegin out-eestlõikamisi, mille sooritusele sain treeneri heakskiidu, vasak-parempöörded olid päris ilusad ning saime kiita slaalomi soorituste eest (4 veatut sooritust, arvestades, et päris läheduses oli üks mudilasest huvituv taks).

Seekord olid lühikesed tehnilised rajalõigud. Ega eestlõikamistes, valssides ja punumistes midagi keerulist ole aga kui su juhitav on hüpperkiire entusiastlik klähviv tegelane siis paneb kerge sabina sisse ikka. Kiirusel valsside tegemisel on mul sees pidev kartus, et äkki koperdub mudilane mu jalgadesse ja teen talle haiget (kuigi isegi ligilähedast olukorda ei ole olnud) ning eestlõikamistel kaotan ta aeg-ajalt silmist ja siis ma kardan, et avastan ta olukorras, kus ma ta peale astun (ka selle kartuse ligilähedast olukorda ei ole olnud aga kardan ikka).

Ise olin õnnelik, et mul õnnestus käsklusega „parem“ ja „vasak“ mudilase tagasipöörde kaared väga väikseks lihvida ning kiiruse pealt valsi tegemine ning suht sirgjoonel olnud tõkkesse saatmine õnnestus igakord (ühe soorituse eest saime veel ekstra kiita, sest koer ei teinud ühtegi üleliigset kaart). No ja see on mega kuidas mu väike mudilane kiunudes tunnelisse kimab (igakord kardan, et ta lööb pea tunneliserva ära – taaskord minu fantaasiavili, sellest nii ei ole kunagi juhtunud) ning sealt välja tormab.
 
Lõpus tegime veel ekstra tehnilist hüppetakistusega rada, kus oluline oli minu õigeaegsed käsklused ja nii vahva oli näha kuidas „parem“ ja „vasak“ käsklused koera suunasid. Sooritusi vürtsitas päris läheduses kostuv/nähtav saluut, mudilast see ei häirinud. Kuid samas see ei häirinud ühtegi koera, kuigi omanikud väitasid, et kodus nad hirmasti kardavad (ilmselt omaniku teistsugune käitumine on võtmesõnaks)
Seff! Oi kui äge on mudilasega joosta.

Minu 7 kuune mudilane on asjalikumaks muutunud ning trennides on näha, et koer töötab peaga ning minu käe suunamised on talle juhised kuhu liikuda (enam ei toimu väga palju takistustest mööda jookse)

Ahjaa see oli ka päris vahva tõdeda, et kui me sisehalli kiike harjutama läksime siis kiigeruumi sisenemisel oli meie ees tunnel ja selle asemel, et minuga koos kiige juurde suunduda, otsustas mudilane, et kui tunnel siis tunnel ja jooksis otse tunnelisse. Kuna käisin saalis natukene ka ringi (otsisin kiigeruumi lülitit) ning möödusin tunnelist mitmeid kordi, otsustas Néra igakord, et tunnelit tuleb sooritada (muidugi hakkasin talle sellekohaseid käsklusi ennetavalt andma, sest ma ei tahaks, et koeras kinnistuks takistuste omapäi tegemise tahe).
 
Nädala kokkuvõtte video Nèra RC harjutamisest (ps. videos jookseb koer kivipinnasele aga tänasest olen kivipinnasele vaiba pannud, säästmaks kutsika liigeseid).