TAKO 28.11 ja Zsuzsa Veres

Kohtunik: Zsuzsa Veres (Ungari)
Aeg: 28.11.2015
Koht: TAKO

Võistluseelsel õhtul märkasin, et Berta on kuidagi ümaramaks muutunud. Arvasin, et minu visuaalne silm on rikkis, kuid igaks juhuks kaalusin koera ära ja selgus, et Berta on 0,7kg juurde võtnud. No minu hooletus, ei tasu koera mitu nädalat järjest rasvase kohupiima ja kalamaksaõliga toita (miks ma seda tegin, ei tea!).

Lisaks kõigele oli Berta võistluspäeva eel ning võistluspäeva hommikul loid ja uimane. Väga indu see juurde ei anna kui plaanid võistlustele asuda kui kuuled eemal norinat, nimelt Berta oli hommikul uuesti magama jäänud ning ta norskas!

Nojah, lohutas mind see, et olime stardijärjekorras esimene, seega võistluspäev ja rajal loivamine saab kiiresti läbi.
….ja taaskord ma eksisin. Huvitav, kas tõesti ei suuda ma peale 5t aastat koera tõlgendada? TAKO halli juures võtsin Berta autost välja ja no päriselt (!!!) puurist lausa hüppas välja energiast pulbitsev koer.

Seekordsel võistlusel oli mul esmakordne kogemus joosta esimesena. Tavaliselt vaatan esimesi koeri kuidas rada tundub ja sealt võib kooruda välja ka mõned lõksud. Kuid täna võin öelda, et mul on absoluutselt ükskõik mitmendana ma jooksen, minu enesetunnet ja sooritust see ei mõjuta. 
 

1 rada HY
Lõpuks ometi rada, milles ma saan kindlasti tulemuse kirja – ei mingit kontaktpinda!
Zsu rajad mulle meeldisid, kuidagi mõnusalt joostavad, kuid mitte väga kerged ehk koera kontroll pidi olema igal sammul.
Start ja Berta asus kohe alguses kiirendust ülesse võtma – isegi rajaalguse keerutamine tema hoogu väga ei pärssinud. Enda juhtimisega olen rahul ning koera kaared olid ka suht okeid. Olen väga uhke selle üle, et Berta slaalom on alati väga ilus (olen kunagi treeningtee alguses selle nimel palju tööd teinud), seega selle raja slaalomi nurk ei olnud meie tandemile probleemiks (kahjuks seal oli paljudel eksimusi). Kui nuriseda siis kiirust oleks võinud ju rohkem olla, kuid annan endale aru, et ühest vaprast russellist ei saa kunagi välja pigistada hullukese sheltie nobedust!
Koht 6s ja kiiruseks 4,31m/sec (võitja kiirus 5,02m/sec) 

 

2 rada AG
Juhhuuu kontaktid (!) kontaktid (!) kontaktid (!)
Võtsin eesmärgiks, et kontaktpinna juures jään koerast tahapoole, et Bertal ei tekiks kiirustamise efekti. Mitte mingit mõju, Berta kargas jälle kauni suure kaarega kontaktpinnast üle, seega parandusmissioon ja DSQ. Raja lõpuosa poom samamoodi ülehüppega sooritatud. Nice!!!
Kahju, et rada lõpuni ei saanud joosta, oleksin soovinud vaadata kuidas ma keerulisema raja teise poolega hakkama saan, kuid ei tihanud peale poomi edasi joosta, sest olin niigi patustanud (parandasin A kontakti ja jooksin ikkagi edasi, kuigi vist ei tohtinud).

 

3 rada AG
Alustasin natukene konarlikult, äärepealt oleks koer valesse tunneliauku sattunud. Õnneks kiire vigade parandus ja trahvipunktita sai rada jätkuda. Ma oleksin võinud pea anda, et seekordne poomi kontakt oli ilus, kuid siis kuulsin üle halli üliranget Natalja käratust „SEE EI OLE KONTAKT!“, seega jätsin koera järgmisele tõkkele saatmata ja läksin poomi parandama. Päris hea oli vaadata kuidas kohtunik muigas selle reaktsiooni peale, sest mulle endale tegi ka see nalja! Vot nii tuleb treenerile kuuletuda! 

 

Kokkuvõttes olin Bertaga väga rahul, kiirus üle keskmise hea, koera meeleolu, tahe joosta ja koostööd teha oli väga hea. Enda juhtimisega olin kõikidel radadel päris rahul, kuid need KONTAKTID (!) KONTAKTID (!) KONTAKTID (!)
Oehhh, ilmselt nii ongi nagu Natalja ütles, et kui ma igal võistlusel neid parandan siis aasta pärast on olukord lahenenud. Mina eesmärk on järgmise aasta EMV ajaks olukord kontrolli alla saada.
Ise kahtlustan, et ma ei anna korrektseid käsklusi võistlustel, sest igas trennis nõuan korduvalt – 2-2 ja „otsi“, peaks häälsalvestuse endale võistlusajaks külge panema, et teada, mida ma siis koerale ütlen.

Zsu kolm rada olid väga head, mulle tema seekordne käekiri meeldis. Väga nauditav oli joosta! Loodan teda peagi Eestis taaskord näha!

Korraldus oli seekord kuidagi eriti sujuv ning absoluutselt iga A3 jooks oli täpses ajagraafikus kui mitte ajast ees.
Minu arust on Eesti võistluskorralduste tase iga korraga aina paremaks läinud. Kui asi veelgi ideaalsemaks ajada siis oleks eriti super kui agilitykoer.ee paremusjärjestus tabloona kõigile koheselt nähtav oleks, vot see oleks juba maailmaklass!

Ps. Ilmselt hakkan ennast juba kordama, kuid esmaspäevases trennis olid Berta kontaktid PERFEKTSED!!! Ilusamaid 2o2o kontakte ei tee vist keegi. Jätkan kontaktirindel endise visadusega! Läbi raskuste tähtede poole või peaks ütlema läbi DSQ-de kontaktide poole?