Kallis Jõuluvana, minu selle aasta soov on väike-väike: palun mulle isiklik agility plats!

…eilses Nèra trennis jõudsin järeldusele, et ainus, mis minu õnnest veel puudu, on isiklik agility plats :) Väike soov, eksju!

Nèraga treenides olen korduvalt jõudnud tõdemuseni, et treeneriga treening on see, kus treener näitab uusi elemente, osutab minu vigadele uute elementide tegemisel ning sealt alles algabki tõsine treening. Ehk siis kodutrenn isiklikul jõuluvana toodud agility platsil!

Näiteks eilegi, kus proovisime 5e takistusega tehnilist rada – valsid tulevad Nèraga väga kaunilt välja, kuid seljaga eestlõikamised läksid täiega vett vedama. Esiteks liigun ma sellel pöördel kiirusega, mis Bertaga koostöös tekkinud (Nèrale on see ilmselgelt liiga aeglane), teiseks ei suuda ma piisavalt kiiresti kontrollida, et koer hüpet sooritaks. Okei, trennis ma teeksin seda elementi ca 15min ja läheksin teiste soorituste juurde, kuid sellest ei oleks piisav, et kutsikas sellise manöövri ära õpiks ja ennekõike, mina oma kohmakat keret kiiremini liigutama hakkaks! Lihtne järeldus – isiklik agility plats!

Nojah reaalsuse piiridesse jäädes siis oma majas elades algeline agility plats on mõeldav, seega ka minu hoovis ilutsevad erinevad takistused. Ning eile juhtuski see, et peale trenni minule/koerale väike puhkus ja läksime õue seljaga eestlõikamisi harjutama. Selgeks sai (peaaegu), seega terve nädal kordame õpitut ning mina lihvin enda kiirust ning palliga ergutan Nèrat veelgi kiiremini sellist manöövrit tegema.
 
Eile tegin püsivusega radasid. Ja siis lõi mulle „pirn“ põlema, miks Bertaga tavaolukorras püsivust harjutades on kõik väga ok aga nii kui starti lähen laguneb püsivus ära. Vastus on selles, et igaüks saaks aru, millal ma annan koerale stardi, nimelt harjutades teen püsivuse nõudmist stabiilselt aga nii kui plaanin koeraga startida siis kukun käte ja kehaga loperdama. Sama viga tegin Nèraga ja nüüdsest on see viga elimineeritud!
Rajad püsivusega õnnestusid ning rõngast möödahüppamisi oli minimaalselt.

Kiike (ainult väikse allatulekuga) ja tunnelit ei hakka mainima, sest neid teeb koer ludinal.

Olen täheldanud, et koera haukumine rajal mind nii väga ei ergutagi, vaid korrektset juhtimist ja kiirust aitab säilitada see, et kohe kui käsklused hilinevad ja minu must nuustik ei tea kuhu joosta hakkab ta hammastega minu kätte ja tagumikku hüppama (kohati on see päris valus, kuid ma ei treeni seda välja. Mulle tundub, et selline tegevus hoiab mind erksana ja koerale lisab kiirusepöördeid juurde).

Eile oli ka üks päris õige WOW efekt. Slaalomit oleme 3e tugikaarega teinud, seekord proovisime avatud kaartega ja Nèra kippus aeg-ajalt mõned pulgad vahele jätma. Trenni lõpus tuli treeneril hea mõte, et ma alustaksin kinniste kaartega slaalomit ning samal ajal kui ma tegutsen, võtab tema aeg ajalt kaari eemale. Alustasime ning Nèra ei märganudki, et kaared hakkasid eemalduma, kui ükshetk märkasin ise, et slaalomis on kõik kaared ära võetud ning Nèra tegi 2x järjest täiesti iseseisvalt (mina olin tema kõrval ning hõikusin rütmi) puhtalt slaalomi ära!!!
6e kuune kutsikas tegi puhta slaalomi – wow!!! Nojah samas annan aru, et see oli selline kobapeale sooritus ning reaalsuses on meil pikk tee kõndida.

Proovisime ka kõrgemale tõstetud (ca 25cm) poomi planku (kodus teen 15cm) ning peale 3ndat katset sai koer aru, mida ma temalt ootan.
Esimest korda proovisime ka müüri ja sellega mingeid tõrkeid ei esinenud. 

väike hingetõmbe paus peale trenni

Berta oli Nèraga solidaarne

Minu koduülesanded:
* püsivuse harjutamine ning ekstra kontroll, et ma ei vänderdaks koerale starti andes
* seljaga eestlõikamise harjutamine ning oluline on, et mina liigun kiiresti ning koera kiirus ei tohi langeda
* RC harjutamine (tegin kiirustades 2e poomi pikkuses hästi laugja A kujulise plate kuid piisab 1st, seega väiksed ümberehitustööd ees ootamas) * veelkord RC RC RC RC RC RC ja tuhat korda RC (ilmselt nädalas tuleb 200..250x Nèral plank poomi RC-na joosta

 

Meie tavapärane kodu-elu :)

Kohe näha, et vanad sõbrad :)