Aeg: 14.11.2015
Koht: Säde / Maaülikooli maneez
Kohtunik: Lidia Belyaeva
Mingil põhjusel ei meeldi mulle Tartu maantee, kuid otsustasin ära proovida Maaülikooli maneeži, seega laupäeva varahommik sai Tartu poole ennast veetud. Lisaks on mul teooria (selle paikapidavust olen testinud ühe teise spordialaga), et võistlustulemused on pöördvõrdes trennides/võistlustel veedetud ajaga (ok, see teooria ilmselt ei kehti loomult andekate kohta, kuid samas heas tulemuses mängib andekus ainult 5% -st rolli). Seega hetkel üritan võimalikult paljudel võistlustel osaleda, et saada korda võistlustingimustes kontaktid.
Vot kontaktid on minu jaoks tõeline pähkel! Treeningul teeb Berta absoluutselt 100% kauneid kontakte (isegi kuulen kuidas ta raudse enesekindlusega tagajalad kontaktalale virutab), ei oma tähtsust, kas teen nn „kotletiviskamise“ manöövrit või ütlen käskluse kaugemalt. Koer teeb ilusa kontakti ning liigub kontaktalalt minema alles siis kui ütlen talle „ok“.
..ja võistlustel mite ÜHTEGI ilusat kontakti! Erinevate spordiala võistlustega on mu närv piisavalt karastanud, seega mingit minu enda närveerimist või teistsugust käitumist võistlustel ei ole.
Koht: Säde / Maaülikooli maneez
Kohtunik: Lidia Belyaeva
Mingil põhjusel ei meeldi mulle Tartu maantee, kuid otsustasin ära proovida Maaülikooli maneeži, seega laupäeva varahommik sai Tartu poole ennast veetud. Lisaks on mul teooria (selle paikapidavust olen testinud ühe teise spordialaga), et võistlustulemused on pöördvõrdes trennides/võistlustel veedetud ajaga (ok, see teooria ilmselt ei kehti loomult andekate kohta, kuid samas heas tulemuses mängib andekus ainult 5% -st rolli). Seega hetkel üritan võimalikult paljudel võistlustel osaleda, et saada korda võistlustingimustes kontaktid.
Vot kontaktid on minu jaoks tõeline pähkel! Treeningul teeb Berta absoluutselt 100% kauneid kontakte (isegi kuulen kuidas ta raudse enesekindlusega tagajalad kontaktalale virutab), ei oma tähtsust, kas teen nn „kotletiviskamise“ manöövrit või ütlen käskluse kaugemalt. Koer teeb ilusa kontakti ning liigub kontaktalalt minema alles siis kui ütlen talle „ok“.
..ja võistlustel mite ÜHTEGI ilusat kontakti! Erinevate spordiala võistlustega on mu närv piisavalt karastanud, seega mingit minu enda närveerimist või teistsugust käitumist võistlustel ei ole.
(aitäh Janele filmi eest!)
Ilmselt peaksin ennast trennides filmida laskma, et vaadata, mida ma treeningul teistmoodi teen kui võistlusel.
Ühe märkuse pean endale tegema, kuna olen võtnud plaani võistlustel kõik kontaktid ilusaks parandada siis ülejäänud rajasooritused mulle pinget ei paku, sellest tingituna avastasingi, et 2l real tegin seekord ehtsaid lohakusvigasid. Teise raja slaalomi sisenemist ei kontrollinud ja seega lubasin enne slaalomit koeral tõkkele minna ning HY rajal koera valik valesse tunneliauku minna oli taaskord minu vilets/lohakas juhtimine. Seega edaspidi pean meeles pidama, et ikka ka muud rajategevused on olulised!
2 raja lohakusviga:
https://www.youtube.com/watch?v=R_ihDhXcRvo&index=25&list=PLAY3dXYx6rtR8sBkmhw4ab3CrUWr4weKN
Tulemuseks 3 x DSQ - kuid kõik kontaktiülehüpped ja sõu-sõu kontaktid parandasin ilusaks!
Ahjaa vahva seik Tallinn-Tartu maanteelt! Varahommikul ca 6..7 vahel autotühjal maanteel kehtestatud piirkiirusega sõites, otsustas üks „kõva“ rekkajuht näidata, mida ta minu sõidumaneerist arvab. Võimalik, et ta oli minu auto sihvakast ja seksikast tagumendist ning sumpsitorust nii võlutud, et otsustas sellega lähikontakti astuda. 15min möödus selles romantilises lähikontaktis kui rekkamees tajus, et nüüd on vaja oma macho aurud välja lasta.
Oma „mehelikkuse“ sai rekkamees taastada üle pidevajoone minust lähikontaktis möödudes. Jep, see oli tõeline lähikontakt, minu kallis auto tundis juba oma siidisel kerel rekka karedat paitust. Loomulikult ühe „tõelise“ mehe jaoks jäi sellest väheseks, oma „meheau“ taastamiseks on ju vaja tagasi reastamisel väike auto teelt välja paisata. Õnneks oli paremal pool kõrvalteele minev teelõik, millele sain kiiresti ära keerata, sest vastasel juhul oleksin ma oma väikse autoga käkerdatuna kraavis lõpetanud. Õnnetult kõrvalteele sunnitud keerama kuulsin kuidas see tõeline mehine meeste mees signaali andis ja tuledega vilgutas. Ahhh ma tean seda ju isegi, et jätan kõigile unustamatu mulje, kuid tore on selliseid „komplimente“ kuulda.
Asja teeb põnevaks see, et enne intsidenti, selle ajal ega peale seda ei tulnud meile vastu ühtegi autot, seega rekka oleks saanud kilomeetreid ennem oma möödasõitu harrastada ning möödasõit oleks võinud kesta kilomeetreid, ilma, et ükski auto oleks vastu tulnud (rekkal ei olnud kiirusepiirangut ka peal, sest politsei tuvastas hiljem rekka kiiruseks 110..120km/h).
Õnneks oli mul sellel hommikul kolleegilt laenatud auto videokaamera tööle pandud, seega seda romantilist filmi said näha nii politsei kui rekkamees (lubasin talle mälestuseks ka koopia teha). Kui minule jäi sellest Tallinn-Tartu mnt sündmusest mälestuseks kintsule suur sinikas (teelt välja sõites rappus auto nii, et mu jalg paiskus vastu käigukangi. Õnneks koerapuurid olid turvavöödega hästi kinnitatud, nemad ei saanud kannatada, vaid nende kõrvad pidid minu ebaviisakaid väljendeid kuulama) siis rekkajuht jäi ilma suurest rahasummast ja lubadest.
"Tore" kui meie seas on selliseid inimesi, kes enda eelmise õhtu perevägivalla auru liikluses välja laseb!. Hirmutav mõelda, mis konditsioonis inimesi maanteedel vurab ning nende hallata on väga suurt kahju tegevad plekkmonstrumid.
Tulemuseks 3 x DSQ - kuid kõik kontaktiülehüpped ja sõu-sõu kontaktid parandasin ilusaks!
Ahjaa vahva seik Tallinn-Tartu maanteelt! Varahommikul ca 6..7 vahel autotühjal maanteel kehtestatud piirkiirusega sõites, otsustas üks „kõva“ rekkajuht näidata, mida ta minu sõidumaneerist arvab. Võimalik, et ta oli minu auto sihvakast ja seksikast tagumendist ning sumpsitorust nii võlutud, et otsustas sellega lähikontakti astuda. 15min möödus selles romantilises lähikontaktis kui rekkamees tajus, et nüüd on vaja oma macho aurud välja lasta.
Oma „mehelikkuse“ sai rekkamees taastada üle pidevajoone minust lähikontaktis möödudes. Jep, see oli tõeline lähikontakt, minu kallis auto tundis juba oma siidisel kerel rekka karedat paitust. Loomulikult ühe „tõelise“ mehe jaoks jäi sellest väheseks, oma „meheau“ taastamiseks on ju vaja tagasi reastamisel väike auto teelt välja paisata. Õnneks oli paremal pool kõrvalteele minev teelõik, millele sain kiiresti ära keerata, sest vastasel juhul oleksin ma oma väikse autoga käkerdatuna kraavis lõpetanud. Õnnetult kõrvalteele sunnitud keerama kuulsin kuidas see tõeline mehine meeste mees signaali andis ja tuledega vilgutas. Ahhh ma tean seda ju isegi, et jätan kõigile unustamatu mulje, kuid tore on selliseid „komplimente“ kuulda.
Asja teeb põnevaks see, et enne intsidenti, selle ajal ega peale seda ei tulnud meile vastu ühtegi autot, seega rekka oleks saanud kilomeetreid ennem oma möödasõitu harrastada ning möödasõit oleks võinud kesta kilomeetreid, ilma, et ükski auto oleks vastu tulnud (rekkal ei olnud kiirusepiirangut ka peal, sest politsei tuvastas hiljem rekka kiiruseks 110..120km/h).
Õnneks oli mul sellel hommikul kolleegilt laenatud auto videokaamera tööle pandud, seega seda romantilist filmi said näha nii politsei kui rekkamees (lubasin talle mälestuseks ka koopia teha). Kui minule jäi sellest Tallinn-Tartu mnt sündmusest mälestuseks kintsule suur sinikas (teelt välja sõites rappus auto nii, et mu jalg paiskus vastu käigukangi. Õnneks koerapuurid olid turvavöödega hästi kinnitatud, nemad ei saanud kannatada, vaid nende kõrvad pidid minu ebaviisakaid väljendeid kuulama) siis rekkajuht jäi ilma suurest rahasummast ja lubadest.
"Tore" kui meie seas on selliseid inimesi, kes enda eelmise õhtu perevägivalla auru liikluses välja laseb!. Hirmutav mõelda, mis konditsioonis inimesi maanteedel vurab ning nende hallata on väga suurt kahju tegevad plekkmonstrumid.
Nojah selline ekstreemsus enne võistlust!
No comments:
Post a Comment