Mudilase trenni uudised

Huvitav, kas keegi asjatundja hakkaks mulle jooksutrenne tegema, et minu füüsist parandada ühe energilise mudi jaoks?

Pühapäeval enne trenni käis mudilane 15km metsaringil, kus ta suurte koertega võidu vuras, seejärel väiksed RC trennid kodus, seejärel külaliste lõbustamine ning väikeste lastega mängimine ja siis trenni! …ja ta ikka plahvatas energiast! Kuidas on see võimalik, et üks 5e kuune kutsikas ei vaja päevas isegi beebiund, et akusid laadida.

Teise koeraga ag-d teha on ikka teine asi. Shveitsikad, valsid, sülepöörded ja eest lõikamised on isegi kutsikaga lihtne teha – Berta ajast mäletan, et ühe valsi selgeks õppimine oli nii ebaloogiline. Mäletan, et tol korral olid mul jalad-käed nii sõlmes kui sõlmes ja koer jäi tahaplaanile.

Seekord proovisin 14 tõkkega rajal sülepööret, eestlõikamist ning 3e shveitsikat ning mingit probleemi ei valmistanud mudilasel minust arusaamisega. Shveitsika tegemisel märkasin kuidas koera kaared koheselt väiksemaks muutusid.

Muidugi minu stampviga annab kutsikaga valusalt tunda – nimelt on mul komme enne keerulisemat manöövrit või enne tunnelit järsult pidurdada ning asuda teises sunnas liikuma, enne kui koer on manöövri lõpetanud. Sellega olen nii Bertat kui nüüd ka Nèrat õigest kohast ära tõmmanud. Päris keeruline oli sissejuurdunud kombest lahti saada, kuid Nèra selliseid vigasid ei andesta (Berta vaeseke on võtnud õppust ja 98% juhtudel ta ikkagi sooritab manöövri lõpuni, olenemata, et ma ise teises suunas liikuma hakkan). Õnneks peale treeneri suunavaid märkusi ja enesekontrolli tegime Nèraga puhtaid radu, kuid minu füüsis andis tunda, seega jooksutrennid ja kiiruse arendamine on nüüd märksõnad.
 
Rõõmustav on see, et ilmastikuolud ja hämarus ei mõju Nèrale. Paduvihmas, jahedas ja hämaral platsil joosta ei ole probleemiks, koera meeleolu sellest ei lange.

Ehk siis tuleviku tarbeks märkused:
* kui koer ei ole manöövrit sooritanud, ei alusta ma uut manöövrit
* koera veelgi suurem motiveerimine minuga koostööle isegi siis kui koerakarjad on trenniplatsi ääres (selles trennis ilmus üks beebi-buldog trenniplatsi äärde ning enne tunnelisse sisenemist, pidi Nèra koeral näo täis sõimama ja seejärel alles tunnelisse minema)
* kontrollima, et koer ise valimatult tõkkeid ei võta ehk 100% tähelepanu igas olukorras koeral (platsil olles otsustab Nèra ise kõik tunnelid läbi joosta ja kiiged/poomid läbi lipata – õnneks kiige/poomi isesooritused olen juba eos likvideerinud)


Astusin sellele kibe-magusale RC teele! Lasin valmistada 1/3 poomist (absoluutselt täpsete mõõtmetega, alustades pikkusest ja lõpetades peal olevat pulkade mõõtudega – täpsus ennekõike, eks). Nädala jagu oleme kõik hommiku ja õhtusöögid RC-d treenides mööda saatnud. Esimesed katsetused olid mannetud kuid nüüdseks on koer asjale pihta saanud ning 95% juhtudel alustab ta jooksmist poomil ja lõpetab ka seal.

Allolev video on tehtud niimoodi, et seal samas olid 2 suurt koera, kes Nèra tegutsemist suurte silmadega pealt vaatasid. Alguses segavad tegurid häirisid väga, kuid lõpuosas sai ka ilusad sooritused kaadrisse võetud.

 
Jätkame RC kibe-magusat teekonda :)