No viimases trennis tekkis mitu korda õigustatud küsimus, et tegelikult võiksin ma ju üksi selle raja läbi joosta. Asi ei ole koeras vaid koerajuhis ja ütleme nii, et koerajuht on kobakäpp ja koperdis. Mitu korda oleksin tõkked pikali jooksnud, õnneks vimasel hetkel õnnestus oskuslikke manöövreid teha, seega kõik tõkked jäid püsti.
Kõik algas ülihästi! Slaalom sai viuh ja viuh tehtud - puhas sooritus ja kiirus oli selline, et mul endal keel vestil ja ikka ei jõudnud koera tempos olla. No kiik, see meie lemmik! Kui Berta otsustada siis ta teeks terve trenn kiike ja sellise kiirusega, et mul ihukarvad püsti!
Üksikud tõkked ja manöövrid väga ilusad ja ma suudan oma käsi ja keha hallata aga nii kui keerulisem rada nii olen pea laiali ja juhatan koera igasugustesse ilmakaartesse. Tubli Berta on jälle kuskil seal kuhu mu käsi viibutas aga minu käsi on teda suunanud sinna, kuhu ma ei plaaninud teda saata.
Aga "vana nali" kestab endiselt nende tõketega! Mingi aeg on kõik korras ja siis keset rada jääb ta tõkke taha nagu naelutatult! Seisab ja vaatab minu suunas. Tegemist ei ole halva kogemuse ega kartusega. Näiteks kui oma puurist läheb Berta raja algusesse siis läbi platsi jalutades hüppab ta kõik ettejäävad tõkked ära, ka kõrgused 45! Jama ongi selles, et kui ei ole vaja siis on tõkke ületus fun ja nii kui rada teeme siis on tõke mingi "koll" seal rajal, mille ees peab peatuma!
Üksikud tõkked ja manöövrid väga ilusad ja ma suudan oma käsi ja keha hallata aga nii kui keerulisem rada nii olen pea laiali ja juhatan koera igasugustesse ilmakaartesse. Tubli Berta on jälle kuskil seal kuhu mu käsi viibutas aga minu käsi on teda suunanud sinna, kuhu ma ei plaaninud teda saata.
Aga "vana nali" kestab endiselt nende tõketega! Mingi aeg on kõik korras ja siis keset rada jääb ta tõkke taha nagu naelutatult! Seisab ja vaatab minu suunas. Tegemist ei ole halva kogemuse ega kartusega. Näiteks kui oma puurist läheb Berta raja algusesse siis läbi platsi jalutades hüppab ta kõik ettejäävad tõkked ära, ka kõrgused 45! Jama ongi selles, et kui ei ole vaja siis on tõkke ületus fun ja nii kui rada teeme siis on tõke mingi "koll" seal rajal, mille ees peab peatuma!
Eks ma pean ennast analüüsima, et mida ma valesti teen. See on kindel, et rajal enne tõket olen ise jube pinges ja alati käib peas läbi, et kas nüüd hüppab või pean metslase tantsu tegema, et teda hüppama meelitada.
On mis on aga trennis on ikka äge käia. Kahju ainult, et varsti läheb Berta sõber Cellie teisele maale elama ja nüüd ei olegi võimalik Bertale trennis öelda, et vaata, tema ka russell ja on nii kiire, tubli ja osav. Tee järgi! :)
Aga püsivus on suhteliselt hea, olen igaõhtu kodus harjutanud. Kõrvalkõnd on ilus. Koer ise on ka ilus :)
