Friday, May 26, 2017

Mitte segada! Päike!

Mitte segada, russell naudib päikest!

Ohhh imeline päike!
Oooo päike soojenda mu selga!

Monday, May 22, 2017

Lätis medaleid püüdmas

Koht: Skolas iela 10, Upesciems / Pavasara Kauss 2017 
Aeg: 20.5.2017

Kohtunik: Nalle Jansson (SWE)

Tänu Jane entusiasmile otsustasime ootamatult vabanenud laupäev (loe: võistlusvaba) ära sisustada Läti võistlusega. Mõeldud tehtud ning 1e päevane trip plaani võetud. Ristisin selle reisi Nèra sünnipäeva võistlusreisiks, sest täpselt sellel samal päeval ta 2e aastaseks sai! Hippihipp hurrraaa!
Lõpuks ometi oli suvi Eestimaa pinnale jõudnud ja oli jõudnud ka Lätti. Seega välivõistlus +23..25 soojakraadi ja päiksega oli tõeline nauding. Õnneks Nèrale soojus ei mõju kuidagi, seega jooksmine soojas ja autos ootamine olid väga ok (koer oli muidugi avatud akendega autos ning puurile märg rätik peale tõmmatud).

Mis minu ehmatuseks mõjus koerale natukene halvasti olid tuules lendlevad reklaamlipud, ruuporiga teadvustamine ning vahetult enne starti teepealt möödunud sireeniga kiirabi auto. Mõju avalduski ainult stardis, mis kohati oli olematu. Nèra jooksis ja tegi oma tavapärast asja rajal samasuguse entusiasmiga nagu alati.

Meie teine start A2 klassis.
HY 1ne rada
Rada oli ikka paras keerutamine ja nikerdamine, seega ei midagi lihtsat. Õnneks meie tiimile see sobib ideaalselt! See oligi see rada, kus just starti minnes möödus huilgav kiirabiauto ja Nèra oli sellest häiritud. Tuli välja, et hoopis mind viis see endast rohkem välja! Kohe kui koer esimest tõket võttis oli kogu ärevus läinud ja Nèra tegi oma kiiret jooksu, mina olin see, kes lohises järgi ja absoluutselt kõikjale ette jäin! Ma vist lausa tajusin koera pahameelt kui järjekordse takistuse ees ma tal ees koperdasin ja ei lubanud tal täie kiirusega joosta. Tulemuseks puhas rada ja minu kohmerdamine läks meile ilmselt maksma mõne sekundi.
Raskusastmeks võib öelda julge A3. 
Kiirus 4,80m/sec. 

AG 1ne rada
Taaskord väga nipikate kombinatsioonidega rada, kus suurel kiirusel tõkkele, sülepöördega raske nurga all slaalomisse ja sealt 90kraadiga kiigele (Hiljem sain hiljem teada, et see on Z kombinatsioon). Minu üllatus oli suur kui koer poomi kontaktpinnalt üle hüppas (!!!) ometigi oli see meie tugevaim kombinatsioon, kus otse poomilt sirgjoones tõke-tunnel. Ise arvan, et kiirus läks ülisuureks ning ta jättis viimase sammu poomil tegemata.
Kokkuvõttes võib öelda, et üliilus sooritus ning Nèra on ikka supertubli.
Kiirus 5,52m/sec
2e raja kokkuvõttes I koht

AG 2ne rada
Mind jubedalt heidutas algus. See nõudis piisavalt pikka püsivust koeralt ning eelmised rajad näitasid, et täna ei ole püsivuse päev. Ma ei tea miks ma ei kontrollinud, kas ta jääb seisma või mitte ja ma ei tea, miks ma ei reageerinud, kas ta tuleb või mitte. Ühesõnaga ükshetk oli ta esimese tõkke ületanud ja vaatas ootusärevalt mulle otsa! Panin ta starti tagasi ning alustasime rada uuesti. Ilus sooritus koeralt ning perfektne poom! Pulk kukkus põhjusel, et tegin liiga järsult valssi kui koer täiskiirusel pöördega hüpet sooritas. Õppetund mulle, et valssi ei tehta nii, et see segaks koera hüppel ning kui võimalik siis jätan valssitamata. Selles kohas oleks sülepööre ka hästi töötanud.
Tulemuseks DSQ aga ülikaunis rada! Olin selle sooritusega väga rahul!



Kui mõtlen nende 3 raja peale ja vaadates videot siis on mul ülitubli koer! Ta justkui ise teab kuhu järgmiseks minema peab ning annab endast maksimumi. Jep, temas on veel kiirust ja draivi sees, kuid küll ma ka selle talt välja pigistan. Eriti meeldisid mulle seekord sülepöördega slaalomisse sisenemine ning viimase AG jooksu alguse out manööver.
Võistlustingimustes stardipüsivusega peame kõvasti veel vaeva nägema. Aga küll ka selle korda teeme!

Väga lõbus oli meie Läti reis. Jane on väga vahva reisikaaslane, igakell uuesti! :)

Sünnipäeva poseerimine ka ikka:

Olen nii rahul endaga!

Nèra ilusam külg ja loomulikult tahtis ka Berta pildile tulla .)

Sünnipäevakaalud:
Külliki teadmata kuid loodetavasti ikka normis
Nèra teadmata kuid loodetavasti mitte alakaaluline
Berta 7kg (isegi ei tea, miks just tema sai üle kaalutud!!!), seega +100g tippvormist väljas

Wednesday, May 17, 2017

Viljandi ViLe-s karikaid ja suve püüdmas

Koht: ViLe klubi välivõistlus

Aeg: 13. – 14.5 2017
Kohtunik: Rolli Schiltz 


Esimese hooga panin nii Nèra kui Berta kõikidele radadele kirja. Noh kui ikka Viljandisse minek siis tuleb ju kõik rajad joosta. Kuna nii minu kui koerte vorm on hea seega ei heidutanud meid joosta 2l päeval 11rada ja lisaks ka mõned mitteametlikud jooksud. Enne regamist mõtlesin, et huvi pärast lööks ka summa kokku ja siis ma kukkusin istukile! Nojah 2e koera maksimumradade jooksud tähendavad ka topeltsummat! 

Nèraga soovin hetkel palju starte teha, sest tunnen, et peale igat starti meie koostöö sulandub paremini ühtseks ning lisaks liigitan tema jooksud treeningute alla. Bertaga jooksmiste eesmärk on nautida ning joosta radasid, kus puudub igasugune pinge. Seega otsustasin Nèraga jätta alles kõik ametlikud 5 jooksu ning Bertaga joosta kokku 4 rada.


Berta etteaste.
Pean end ikka käsile võtma ning lõpetama ära selle „ahh mul on suva“ suhtumise ning Bertaga võistlustel esinema ikka sellise tundega, et me võistleme. 

Seega kõik rajad olid meil sellised ülekäte tehtud ning isegi siis kui märkasin koera dsq suunas liikumas, ei teinud ma selle vältimiseks mitte midagi. Ehk teisisõnu on mul hetkel väikse valge printsessiga motivatsiooni kriis võistelda. 4st rajast saime ühe tulemuse kirja ning see oli AG rajal ning kiiruseks 4,27 ja 0 vigasid. Tundub, et Nèraga jooksmine on mind väga ära rikkunud, sest Bertaga 4,27m/sec rada joostes oli tunne, et ma longin.
Aga Berta oli tubli ikka!



Otsustasin teha Bertaga ca kuulise võistluspausi ning järgmine etteaste on meistrikatel Käärikul.

Üks loomariigi haruldusi - Tunneli Jänes / foto: Martti Vaidla

Nèra etteaste.
Ohohohooo esimese päeva Rolli Schiltzi rajad olid väääga keerukad ning trikikad. Poomis tagasipöörded, suure kiirusega front crossid, sülepöörded slaalomisse, 90kraadise nurga all tunnelist tagasipööre ja slaalomisse jnejne. Õnneks ükski neist ei ole meie tiimile raske kuid suurel kiirusel minu kiirreageerimine jättis soovida.
Mulle meedlib, et A2 radadel tehakse keerulisi kombinatsioone, see on heaks baasiks võistlekatele kui A3 maabuvad.

5st rajast oli 4 dsq tulemust ja 1 rada väga kaunis ja puhas. Nii A1s kui A2s ongi meil rajad sellised, et kas täiesti puhtad ja ilusad või dsq aga väga ilus dsq (üks väike viga ja ülejäänud puhas sooritus.)

Eraldi tahaks kirjutada Nèra viimasest AG rajast. Jooksime seda taaskord väga ilusasti. Lõpu manöövri järgselt jäi täpselt koera trajektoori ette A takistus. Käega ja jalgadega suunasin ta A peale kuid kogemata ütlesin käskluse „poom“. No ja käsklust kuuldes tegi Nèra trajektoori muutuse ning tormas poomi peale, tehes seal perfektse kontakti. Olin sellest manöövrist totaalselt üllatunud, olin siiani seisukohal, et verbaalsest juhtimisest on suurema motivaatoriga minu kehakeel. Vot mis välja tuli!


Viinamarjad on hapud ;) / foto: Kristiina Soon


Välivõistlus on ikka välivõistlus! Palju ruumi, päike, rõõmsad inimesed, agility ning suvehõng. Parim kooslus ever!

Väike lõbus pildiseeria Leenalt!

Justkui teeks sporti

Nèra valmistub parempöördeks

Ilus näide kuidas noort koera kontaktilt "maha" tõmmata

Tandem

Nèra tagumised käpad kiige otsal ei meeldi mulle. Valus!

Wednesday, May 10, 2017

Nèra jooksis ennast A2e ehk võistlused Jõulumäel

Koht: Jõulumäe, Pärnu
Aeg: 6-7.5 2017
Kohtunik: Esa Muotka


Mina nimetan Jõulumäge suvealguse t-särgi võistluseks. Päris t-särgis võistelda ei saanud aga külm ka ei olnud, ilmadega vedas.

Olin küll algselt plaaninud 2e päevast üritust ööbimisega aga siis tundsin, et 4 rada Bertaga joosta hetkel ei soovi ning kui ta neljapäeval naabrikassi hoovis taga ajas ja tagakäppa kergelt vigastas, otsustasin ka Berta Pärnu Karikaetapi finaaljooksu vahele jätta. Seega sai plaani võetud ainult pühapäev. Ja õigesti tegin. Üle pika aja üks päev kui sain kergemalt hingata ja lihtsalt puhata. Tundub, et see on tõsi, et kui oled nagu orav rattas siis ei märkagi kuidas keha ja vaim väsinud ja kui hetkeks peatud, oled nagu puuga pähe saanud. Vot selline tunne oligi laupäeval, ma ei olnud suuteline peale magamise midagi tegema!

Pühapäeval Pärnu poole sõites tundsin tunnet, mida mitte kui kunagi varem ei olnud tundnud! Ma ei tahtnud või õigemini ei viitsinud võistlema minna! Enesetunne oli ülimalt halb ja süda tagus rinnus sees ning ma tõesti plaanisin mitmelgi korral Pärnu mnt. auto ümber pöörata ja koju magama sõita. Okei, see oli ette teada, et ma seda ei oleks teinud! Teadsin, et kui starti lähen siis ei oma tähtsust, kas olen väsinud või kas enesetunne hea või halb.

Nèra Hy rada A1
Ma ei tea, mis ma mõtlesin ja ma ei tea, miks ma alguses ta valesse tunneli auku tõmbasin, kuid dsq tuli kohe alguses ja ülejäänud ilus puhas rada. Keida naljatas rada õppides, et see, kes koerast ennem finišisse jõuab, saab eriauhinna. See mõte mõttes jooksin elu eest viimased tõkked ja Nèra võitis, küll napi edumaaga aga võitis! See on siis selge, et koerast ma kiirem ei ole!

Nèra AG 1 rada A1
Jälle sama algus ja sama viga ning kohe dsq. Ülejäänud rada puhas ja ilus. Avastasin, et kui poomi lõpus ise hakkan paremale/vasakule kalduma siis koer teeb ülehüppe – tuleb uuesti poomi pööretele tähelepanu hakata pöörama.


Kuid enesetunne ei olnud paremaks läinud. Olin totaalselt liimist lahti ja kohe kui A1e lõpetasin tormasin Openit jooksma. Esimene Open rada lagunes täiesti koost, no kohe mitte kui midagi ei tulnud välja!!!
Õnneks Stefi märkas minu liimist lahti olekut, seega andis ta mulle range käsu silmad kinni panna ja oma viimast A1 jooksu ette kujutada. Appikene ma ei suutnud mitte kui midagi meenutada, mida ma rajal tegema pean. Sain uue käsu silmad sulgeda ja mitmeid kordi sisse-välja hingata. Tegin ja ma rahunesin!
Nii ma rajale uuesti läksin!!! 

Nèra AG 2 rada A1
Läksin starti, hingasin sügavalt sisse-välja ning otsustasin joosta. Puhas rada, kiirus 5,78m/sec, I koht ja üleminek A2e


Kahjuks AG rada, mis serdi tõi, kaamerassse ei jäänud. Pea oli nii laiali, et panin kaamera Open rada filmima ja ise siirdusin A1 rajale jooksma, seega filmile jäi kõik muu v.a. Nèra klassivahetuse jooks :)

Paraadfoto. Pole aimu ka, mida koerad vaatavad!

Seejärel Néra teine Open rada. Sealgi hingasin sügavalt sisse, kogusin ennast ja jooksin puhta raja kiirusega 5,03m/sec ning II koht. 0,16sec oli meist kiirem ainult Kaisa/Lizzie tandem.


Mingil põhjusel ma olin Open rajal väga ebakindel ja kohmitsesin ning nii mõneski kohas saatsin koera üleliigselt kaugele ja alguses koperdasin tal jalus. Pole hullu, lähme koju ja õpime edasi.

Mingil põhjusel ei suutnud ma Jõulumäel ühelgi rajal tunda seda mõnusta tunnet, mida ma viimastel Nèra jooksudel tundnud olen – kindlus, adrenaliini sööst, nauding jooksust. Koer oli ülitubli ning meie serdi au kuulub puhtal Nèrale ja Stefile, kes mind kokku lappis.

Aitäh mu kallis Nèra!
Berta taaskord nautis oma lõõgastavat nädalavahetust ning kodus võttis meid rõõmuhõisetega vastu!

Ilusad pildid, milled Kaisa klõpsis meie A1 jooksudest




Päkasirutus
Mida iganes ma ka seal näitasin, valesti ta peale rõngast läks :)


Hiilin, hiilin, hiilin ja siis lendan!

Juhhuuuuuu!


Jep, tagajalad olid kontaktil, Kaadre peale tagajalgadega tõukamist


Hullunud koera pilk!


Sirutan, sirutan, sirutan .... nõup pulk ei lennanud maha, ilus hüpe oli!





Wednesday, May 3, 2017

Läti Nèrale ja Eesti Bertale

Riga Mayors Cup 

Aeg: 30.4.2017
Kohtunik: Sari Mikkilä
Osaleja: Nèra + mina


Tegin teoks oma mõne aasta taguse unistuse ja võtsin vastu otsuse, et lähen Riiga võistlema. Otsustasin Berta koju laisklema jätta ning Nèra tööd tegema kaasa võtta.
Plaan oli laupäeval kohale minna, pühapäeval võistelda, öösel koju tagasi sõita ning Tallinnas Bertaga Terjerite Meistrivõistlused võistelda. Plaan sai ka teoks!

Natukene ebameeldiv oli laupäeva pealelõunal Riia poole sõitma hakata kui maha oli sadanud arvestatav kogus lund ning autol all suvesussid. Eks tuli võtta eesmärgiks sõita kiirusega, mis on ilmastikuoludele kohane, seega viperusteta jõudsime Riiga. Ööbimiskoht oli sutsa kahtlases kandis aga võimalik, et meil olid hoopis mingid eelarvamused. 

Pühapäeval võistlusplatile jõudes oli taevas ähvardavalt tume aga õnneks esimesteks startideks lõi taevas selgeks ja saime nautida terve päev päikest ja kevadkarguse soojust.
Seega selle aasta esimene välisvõistlus! Mul on Nèra kohanemisvõime üle ääretult hea meel. Pole oluline, millisel platsil me võistleme, pole oluline, millisel pinnasel me jooksema ning tähtsust ei oma ka see, et koer peab startima suhteliselt inimrohkes olukorras. Nèra saab selle kõigega hakkama. Jah ma näen hirmu tema silmades ning kehahoiak näitab, et ta ei ole oma elemendis aga kohe kui oleme oma stardirutiini teostanud, omavahel enne starti silma vaadanud ning koera starti pannud, algab meie ajajärk. Algab see aeg kus eksisteerime meie kahekesi ning agilityplats. Meie meeskond on imeliselt kokku sulanud (jah, esineb nooruse apsakaid ja minu rabistamist kuid see ongi mängu ilu!) ning rajal jookseme juba väga kauneid jookse. Mind ikka hämmastab kuidas ta minu kehakeelt loeb, kuidas üks väike käe liigutus ja koer muudab oma jooksutrajektoori. Imeilus.


Oma võistlust alustasime Open radadega.

Esimene Open AG rada.
Rada oli suhteliselt triki aga ei midagi ületamatut. Oi kuidas ma naudin neid lõksudega ja rohkete detailsete manöövritega rada! Sellistel radadel tunnen, et me meeskond saab kõige hakkama! Saavutasime puhta tulemuse ning kõige kiirema aja, mille tulemusena maabusime otsejoones finaali. Videolt vaadates tegid mind rõõmsaks poomikontakt, imeilus! 
I koht ja finaali

Teine Open AG finaalrada.
Taaskord väga lahe triki rada, mille jooksmist ette nautisin. Ainus koht, mis mulle ei meeldinud oli pikkus, kus oli 90kraadise nurga all tagasipööre out- käsklusega. See oli ainus koht, mis valmistas mulle ebakindlust ning mulle ei meeldinud see, et ma ei suutnud mõttes seda kohta puhtalt joosta (enne starti jooksen alati raja puhtalt läbi). No ja kui see koht kätte jõudis olin sellest pöördest nii haaratud, et jätsin pikkuse näitamata. Nèra jooksis pikkusest mööda, ilmselt kogenud koer sellist viga ei tee, kuid minu väike nässakas tõlgendas minu maha pööratud kätt valesti. Oi kui kahju sellest apsakast oli! See oli ainus koht, mis oli komistuseks, ülejäänud rada oli perfektne! Minu hinnangul oleks puhta raja korral Nèra tulnud Open võitjaks aga oleksitega ongi teema, et nad jäävadki oleksiteks! 


Nèra A1 esitused olid nadid ning nadiks tegi rajad (1) poomi hiidsuured ülehüpped. Mulle jäigi arusaamatuks, millest need ülehüpped tingitud olid? Õnneks hiljem kui võistlus lõppenud, sain korrektuuri teha ning seejärel sooritasin 3 perfektset poomi sooritust. (2) need olid hirmpikkade vahedega A0 taseme rajad (takistuste vahed 7..9m), mis mind tõsiselt vihastasid. Tean tean see on puhtalt minu probleem aga olen ka varem täheldanud, et ülilihtsad rajad ajavad mind vihale ja tulemuseks on Nèra väga kole jooks. Kuigi õnnestus ühelt rajal 3s koht saada siis minu silmis on tegemist radadega, kus ma ei suutnud ennast kokku võtta ja lasin ennast raja lihtsuses heidutada (märkus mulle tulevikus, selliseid asju ei tohi enam juhtuda)

Tore võistlus oli! Õhkkond oli väga vahva ning tore oli tunda teiste kaasaelamist meie Open radadel, väga südantsoojendav. Võistluspaik oli väga vahvas kohas, kõrvalmajast sai sooja kohvi osta, koeraga sai mõnusas rannas jalutada ning seltskond oli super! Ühesõnaga üks ülitore ja lõbus ettevõtmine oli meie Riia võistlus, järgmine aasta kindlasti kordan!

Siiralt hea meel on mul Jane Open poodiumi koha üle ja veelgi suurem rõõm on Ene üleminek A2e. Super tulemused mõlemalt!!! 


Terjerite Meistrivõistlused
Aeg: 1.mai 2017
Kohtunik: Elika Lass
Osaleja: Berta + mina

Järgmine päev asusin Bertaga võistlustulle Terjerite meistrikal. Kahju, et alles peale regamist märkasin, et tavapärase TAKO asemel on võistlus Leaderi treeningplatsil. Oleks varem märganud, oleks selle kurjade pilkudega vürtsitatud meistrikad vahele jätnud :D
Mingil põhjusel võistluste algus venis rohkem kui tunni võrra ning tulemuste ootamise kannatus katkes kell 21 :D, ajaloos esimest korda läksin koju teadmata, millisele kohale maabusime.

Berta HY rada
Rada oli mõnus jooksukas ja kerge. Natukene olen pahane enda peale, et kogu võistluste jooksul ei suutnud ma ennast kokku võtta ja meeleolu võistlusteemaliseks võluda. Õppisin rada ja jooksin rada sellise „käegalöömise tundega“ , ei teagi, miks ma kogu üritus tõsiselt ei võtnud. Päris piinlik enda pärast.
Tõrkepoiss tuli meil 3nda takistuse juures kui mul tuul tuka silmile puhus ja juhtiva käega seda eemale lükkama asusin, eks see ajas koera segadusse + mingil põhjusel liikusin ise ka natukene valesti.
Tulemuseks 5kas ning kiiruseks 3,95m/sec

Berta AG rada
Tubli Berta tegi kõik kontaktid ilusasti ära aga minu puuduseks võib öelda, et ma ei ärgitanud koera enne starti ega rajal. Ma tõesti ei tea, miks ma sellise suhtumisega olin!!??
Puhas rada ja kiiruseks 4,32m/sec



Kokkuvõttes saime 4nda koha. Berta on tubli koer, teeb kõik täpselt nii nagu ma näitan ja mis talle on õpetatud. Eks see tulesäde tema silmis puudub aga võib-olla ükspäev ma seda temas ikkagi näen. Ja kui ei näe siis tavaelus on ta maailma kõige parem, lahedam ja kallim koer !

Väike mälestustes surfamine :) Selline nägi välja meie esimene Terjerite Meistrivõistluste jooks :)  Väike muutus toimunud või kuidas!?



Tore nädalavahetus oli! Selliseid võiks rohkem olla või kui aus olla siis terve mai kuu tõotab selliseks kujuneda!

Aitäh teile mu kallid printsessid, et viitsite minuga koos sporti teha ja nii tublid olete!

Ikka samad koerad, sama koht, kuupäev erinev :)