Koht: Jõulumäe, Pärnu
Aeg: 6-7.5 2017
Kohtunik: Esa Muotka
Mina nimetan Jõulumäge suvealguse t-särgi võistluseks. Päris t-särgis võistelda ei saanud aga külm ka ei olnud, ilmadega vedas.
Olin küll algselt plaaninud 2e päevast üritust ööbimisega aga siis tundsin, et 4 rada Bertaga joosta hetkel ei soovi ning kui ta neljapäeval naabrikassi hoovis taga ajas ja tagakäppa kergelt vigastas, otsustasin ka Berta Pärnu Karikaetapi finaaljooksu vahele jätta. Seega sai plaani võetud ainult pühapäev. Ja õigesti tegin. Üle pika aja üks päev kui sain kergemalt hingata ja lihtsalt puhata. Tundub, et see on tõsi, et kui oled nagu orav rattas siis ei märkagi kuidas keha ja vaim väsinud ja kui hetkeks peatud, oled nagu puuga pähe saanud. Vot selline tunne oligi laupäeval, ma ei olnud suuteline peale magamise midagi tegema!
Pühapäeval Pärnu poole sõites tundsin tunnet, mida mitte kui kunagi varem ei olnud tundnud! Ma ei tahtnud või õigemini ei viitsinud võistlema minna! Enesetunne oli ülimalt halb ja süda tagus rinnus sees ning ma tõesti plaanisin mitmelgi korral Pärnu mnt. auto ümber pöörata ja koju magama sõita. Okei, see oli ette teada, et ma seda ei oleks teinud! Teadsin, et kui starti lähen siis ei oma tähtsust, kas olen väsinud või kas enesetunne hea või halb.
Nèra Hy rada A1
Ma ei tea, mis ma mõtlesin ja ma ei tea, miks ma alguses ta valesse tunneli auku tõmbasin, kuid dsq tuli kohe alguses ja ülejäänud ilus puhas rada. Keida naljatas rada õppides, et see, kes koerast ennem finišisse jõuab, saab eriauhinna. See mõte mõttes jooksin elu eest viimased tõkked ja Nèra võitis, küll napi edumaaga aga võitis! See on siis selge, et koerast ma kiirem ei ole!
Nèra AG 1 rada A1
Jälle sama algus ja sama viga ning kohe dsq. Ülejäänud rada puhas ja ilus. Avastasin, et kui poomi lõpus ise hakkan paremale/vasakule kalduma siis koer teeb ülehüppe – tuleb uuesti poomi pööretele tähelepanu hakata pöörama.
Kuid enesetunne ei olnud paremaks läinud. Olin totaalselt liimist lahti ja kohe kui A1e lõpetasin tormasin Openit jooksma. Esimene Open rada lagunes täiesti koost, no kohe mitte kui midagi ei tulnud välja!!!
Õnneks Stefi märkas minu liimist lahti olekut, seega andis ta mulle range käsu silmad kinni panna ja oma viimast A1 jooksu ette kujutada. Appikene ma ei suutnud mitte kui midagi meenutada, mida ma rajal tegema pean. Sain uue käsu silmad sulgeda ja mitmeid kordi sisse-välja hingata. Tegin ja ma rahunesin!
Nii ma rajale uuesti läksin!!!
Nèra AG 2 rada A1
Läksin starti, hingasin sügavalt sisse-välja ning otsustasin joosta. Puhas rada, kiirus 5,78m/sec, I koht ja üleminek A2e
Kahjuks AG rada, mis serdi tõi, kaamerassse ei jäänud. Pea oli nii laiali, et panin kaamera Open rada filmima ja ise siirdusin A1 rajale jooksma, seega filmile jäi kõik muu v.a. Nèra klassivahetuse jooks :)
 |
| Paraadfoto. Pole aimu ka, mida koerad vaatavad! |
Seejärel Néra teine Open rada. Sealgi hingasin sügavalt sisse, kogusin ennast ja jooksin puhta raja kiirusega 5,03m/sec ning II koht. 0,16sec oli meist kiirem ainult Kaisa/Lizzie tandem.
Mingil põhjusel ma olin Open rajal väga ebakindel ja kohmitsesin ning nii mõneski kohas saatsin koera üleliigselt kaugele ja alguses koperdasin tal jalus. Pole hullu, lähme koju ja õpime edasi.
Mingil põhjusel ei suutnud ma Jõulumäel ühelgi rajal tunda seda mõnusta tunnet, mida ma viimastel Nèra jooksudel tundnud olen – kindlus, adrenaliini sööst, nauding jooksust. Koer oli ülitubli ning meie serdi au kuulub puhtal Nèrale ja Stefile, kes mind kokku lappis.
Aitäh mu kallis Nèra!
Berta taaskord nautis oma lõõgastavat nädalavahetust ning kodus võttis meid rõõmuhõisetega vastu!
Ilusad pildid, milled Kaisa klõpsis meie A1 jooksudest
 |
| Päkasirutus |
 |
| Mida iganes ma ka seal näitasin, valesti ta peale rõngast läks :) |
 |
| Hiilin, hiilin, hiilin ja siis lendan! |
 |
| Juhhuuuuuu! |
 |
| Jep, tagajalad olid kontaktil, Kaadre peale tagajalgadega tõukamist |
 |
| Hullunud koera pilk! |
 |
| Sirutan, sirutan, sirutan .... nõup pulk ei lennanud maha, ilus hüpe oli! |
No comments:
Post a Comment