Nèra Soomet vallutamas :)

Koht: TSAU / Lieto 

Aeg: 10.3.2018 

Kohtunikud: Anne Savioja ja Petteri Kerminen 

Terve päeva märksõna oli väga kehva enesetunne. Polegi nii viletsa tervisega varem võistelnud. Õnneks on see alati nii olnud, et olenemata tervislikust seisundist ei takista see mul võistelda. Võimalik, et ma ise ei ole nii kiire kui hea enesetundega aga nii peent vahet ei oska mina analüüsida. 

HY rada 1 / Anne Savioja 

Rada nähes kukkus süda saapasäärde! Algus oli ca 28m otse jooks, seejärel manööverdus ja keeruline tõkke seestpoolt võtmine, mis eeldas enda õiges kohas olemist, mis omakorda eeldas koera püsimist stardis. Absoluutselt kõik alustasid seda niimoodi, et olid juba neljanda tõkke juures, et sealt edasi manööverdama asuda ning kuna handlerid olid ise staatilises asendis ning koer täiskiirusel, toimus viienda tõkke juures alati mingi kummaline kokkupõrge. Ok, see oli lohutuseks, et abiks ei ole ka koera ilus püsivus. Võtsin vastu otsuse, et soojendan ennast ideaalsesse vormi, jooksen jalad lahti ning ainus, mis meid päästab on minu kiire jooks ning ime, et Nèra tõesti ka püsib stardis. 

Nèra püsis stardis ning tema vabastus oli nii ideaalselt ajastatud, et olin kõikjal ideaalses kohas. Kahju oli, et enne 6ndat tõket jäin näitamisega hiljaks ning selle vusserdamise tulemusena ca 2sec ajakaotus. 

Järgmine keeruline koht oli järsk vasakpööre sirgest tunnelist, kuna enne tunnelisse minekut andsin koerale teada, et toimub järk tagasipööre, oli see koht suht ilus. 

Avastasin, et eestlõikamine teeb Nèra aeglasemaks ning tema wrapid ei ole kõige ilusamad, päris suure kaaregaja ajakaotusega. 

Puhas rada, kiirus 4,87m/sec (Nèra mõistes aeglane) ning tulemuseks III koht (eneseuhkus sai löögi) 

AG rada 2 / Petteri Kerminen 

Opppaaa milline kiire slaalomisse sisenemine, ülihalb slaalomist väljatuleku sektor (4 takistust olid täpselt niimoodi, et keerulisemad nurki andis leida), kus ei olnud kohta, et koera kontrollida ning seejärel peale A-d järgnenud serpentiini oli jooks suurel kiirusel selline, et kerge oli koer valesse tunneli auku ajada. 

Rada jooksma asudes võtsin vastu otsuse, et usaldan koera, ei jää kontrollima ühtegi manöövrit ning annan jalgadele tuld! 

Plaan õnnestus, ilus jooks oli ning see oli välgukiirus, mis rajal toimus. 

Puhas rada, kiiruseks 5,79m/sec ja ülivõimas I koht (arvestades seda, et poomi all olevast tunnelist väljudes oli kaar suur ja ajakaotus ca 0,5sec) 

HY rada 3 / Anne Savioja 

Appikene milline keerutamine ja vusserdamine. Rada mul naljalt meelest ei lähe aga midagi oli selles rajas nii ebaloogilist, et 9nda tõkke harjutasin igakord valelt poolt! Lisaks oli lõpuosa jooks üliebamugav handlerile, ning ma ei suutnud otsustada, kas teen enne eelviimast tõket eestlõikamist või sülepöörde. 

Algus oli väga ilus ja loomulikult võtsin 9nda tõkke valelt poolt. Märkasin seda eksimust siis kui mitu tõket edasi kuulsin kohtunikku ütles, et miks küll nii!!?? No ja siis sain aru, et ma ise tegin dsq koerale. Muidu oleks ilus rada tulnud 

AG rada 4 / Petteri Kerminen 

Peale A-d oli väga keeruline tõkete kombinatsioon. Ma ei ole päris kindel, et see oli ka koerale kerge sooritada. Hiiglama kahju oli, et ma muutusin ülbeks ja eeldasin, et üliraske nurga all tuleb koer tõkke seestpoolt pelgalt minu suulise käsu peale (olin 10% ulatuses kindel, et ta allub sellise kiiruse ja positsiooniga minu verbaalsele käsklusele aga noh!). No ja loomulikult koer eiras minu häält, vaid järgnes kehakeelele ja võttis tõkke valeltpoolt. Sellest rajast oli ülikahju! Oleks ma natukenegi ennast koerale vastu keeranud, oleks me kirja sanaud puhta rajal! Õnneks peale võistlust avanes võimalus seda rada veelkord joosta (võistlus oli lõppenud ja küsisin luba rada veelkord joosta). No ja loomulikult koera aidates õnnestus raske koht ideaalselt ning tegin puhta raja. Kurjam küll, miks ma muutusin ülbeks! Aga samas olin ma kõikidest radadest sellega kõige rahul! 

Kokkuvõttes kõik kontaktid olid ideaalsed ning Nèra reageeris minu juhtimisele ideaalselt! Super koer! Ma olin tõsiselt üllatunud kuidas Nèra tegutses ja töötas! Minu väike must printsess!

Nèra jookseb Hungarian Open finaali rada. Kohtunik oli Stefanie Semkat

S. Semkati rada nähes oli mul kohe sees tunne, et seda tahaks joosta, Plaani nähes hakkas aju kärssama, et kuidas oleks kõige parem ühte või teist kohta juhtida. 

Rada maha pannes, ei saanudki aru, kas eksitud sai mõõtkavaga või oligi rada selline, et vahemaad olid hirmus suured ja ainukene hingetõmbe koht oli siis kui koer slaalomit teeb.

Jube jooksurada! Eks omakorda aitas kaasa see, et hallis oli külma -6 kraadi, paksud riided seljas ja organism veel ärkas. Piltlikult oli tunne, et hingasin stardis ja järgmien kord finishis, sest rajal ei olnud aega öelda väga verbaalseid käsklusi, mõelda enda liikumisele, sest ainukene siht oli kuskile jõuda :)

Nèra üllatas mind! Esimene üllatus oli 2 -3 takistuse juures, kus eestlõikamine imehästi toimis. Järgmine üllatus oli peale A-d 4ne serpetiin, kus tõesti ei olnud aega minna näitama, vaid toimima pidi ainuüksi verbaalsed käsud ja lõpus pidi koer isesesivalt eespool töötama. Toimis! Toimis nagu valatult!

Esimesel katsel või noh ainukene raskem koht oligi kus dsq tuli, oli peale poomi A juures olev tõke, kuhu koer otsejoones suundus. Õnneks seda tegi ta ainult 1x ja ülejäänud katsetused olid kõik ilusad ja puhtad!

Nuriseda võiks osade kaarte üle aga "hoop" ja "sete" käskluste kaarte trajektooride väiksemaks tegemise protsess meil käsil ongi, seega selline koera käitumine oli oodatav. Kiige osas sain kinnituse, et sooritus on ilus kui ma ise olen koeraga ühel ja samal ajal kiige lõpus või tiba eespool.

Seega väga mõnus trenn! Läheks ainult natukene soojemaks, saaks treeningutele natukene suurema tõsidusega keskenduda. Hetkel on peamine fookus sellel, et külmas hallis koer endale viga ei tee ja treeningsessioonid võimalikult lühikesed hoida.

Läbi raskuste tähtede poole :)

Usain Bolt siit me tuleme! Võinoh tema kiirus!

Koht: Tako hall 

Aeg: 3.3.2018 

Kohtunik: Inga Järv 

Peale mõttemaailma muutust on päris hea võistlustele minna. Kõik mida teen, teen endale ja oma parim kriitik olen ma ise! Võistluste eesmärk oli käemärke võimalikult vähe näidata, sest käsi tuleb jooksmiseks kasutada (olen seda tehnikat viimased kuud Nèrale õpetanud), joosta kiiresti, teha stardipüsivust (kasvõi mikromillisajandikki), usaldada koera ja mitte jääda kuskile teda kontrollima ning joosta vabalt nagu treeningul. 

Lisaks sellele olen kuujagu enda kiiruse treeningut teinud. Võtsin ette kõik Usain Bolti treening- ja võistlusvideod ning noppisin sealt häid vihjeid kuidas saada kiirust enda jooksudesse. Hämmastav kuidas saab  ka kodustes tingimustes ilma jõusaalita lihaseid toonusesse ajada! Kõik on tahtmisest kinni!

AG rada 1 

Opppaaaa milline poomi lahendus. Mul oli seal 2 võimalust; (1) saata peale kiike kaugelt koer tõkkele ja usaldada, et ta teeb seda ning läheb poomile. Risk oli selles, et sellise lõpumanöövriga võib tulla poomi ülehüpe (kui aus olla siis see vist oligi) või (2) kontrollida peale kiike ka tõket, minna teiselt poolt poomi, millega saan hea poomikontakti kuid on kahtlane kas sõnaline „sete“ käsklus takistuse taha minekuks toimib. Jooksma asudes otsustasin variant 1e kasuks ning võtsin ka selle riski, et eestlõikamine sellisel kiirusel ei ole parim lahendus. Asi toimis, kuid mulle ei meeldinud kontakt, viga oli selles, et tegin eestlõikamise liiga poomi lähedalt. 

No ja lõpus oli mingi väga naljakas susserdamine, kusjuures selle keerutamise tulemusena jooksin lõpu osa liigesest välja tulnud jalaga. Aga õnneks on mul ujumise ajast liigesed hästi painduvaks tehtud ning mu valulävi on väga kõrge, seega see tulemust ei rikkunud. Peale finišit jalg liigesesse tagasi, paar masseerivat a venitavat harjutust ja oligi jalg taas vormis. 

Suht ok rada oli, kiiruseks 5,27m/sec ja I koht. 

Viimaste takistuste manöövri pärast olin täiesti kindel, et ei saa esikohta, sest ajakaotus oli arvestatav. Seega väga üllatuslik tulemus 

AG rada 2 

Rada oli väga ilus aga ma olin väga kindel, et tunnel kuhu Nèra jooksis oli vältimatu. See oli nii koera trajektooris ees, et sellise drive juures meie shasha käsklus ei saanudki toimida (oleme seda verbaalset käsklust harjutanud ca kuu, seega see ei ole veel väga töötav). 

Muidu rajaga väga rahul 

HY rada 3 

Mulle oli väga üllatus kuidas koerad vups ja vups slaalomist varem välja kargasid. Ka meie paremiku koerad vupsasid varem slaalomist, seega asusin kahtlema, et äkki ka Nèra teeb seda. Vot ei tohi enesekindlusel kõikuma lüüa! Ma ju tean, mida Nèra oskab ja mida mitte. Slaalom on see koht, mida ma olen treeninud selle eesmärgiga, et ma võidan seal palju aega, see on takistus, mis võimaldab mul minna sinna kus ma ise tahan minna. Seega püsisin plaanis ja tegin oma asja, ka Nèra tegi oma soorituse ideaalselt. Kahju oli viimaste tõkete susserdusest, sest kui aus olla ei olnud ma lõpuni välja kindel, kuidas seda tegema peaks. Nojah ja lehvitasingi seal oma kätega liiga palju ning koer lipsas ka vale tõkkele. Muidu oli väga ilus rada 

HY rada 4 

Kerge joostav rada, enda imestuseks põrutasin ma igale poole koerast ette. Oleks võinud temaga rohkem kaasas olla, oleks saanud parema kiiruse. Aga muidu väga ilus jooks. 

Kiiruseks 5,46m/sec ja I koht 

Nèra suurim soov on ära minna! Mis poodium! Jooksma peab!

Minu rõõmuks tegi Nèra kiike väga hästi! Avastasin, et pean olema temast eespool siis on ka kiigel püsivus ning andma varakult käskluse. Poom dsq rajal oli väga ilus. Ehk siis Nèra tegi jälle oma asja ja mina andsin parima, et temaga ühes rütmis püsida. 

Läbi raskuste tähtede poole!