Monday, December 31, 2012

2012 ja meie tegemised!


Kohe-kohe on järjekordne aasta lõppemas ja kuidagi nii hea on teha väike pilguheit tehtule.
Kui aus olla siis esimese hetkega tahaks öelda, et aasta läks viuhti ja tavapäraselt rutiinselt, kuid tegelikult ei olnud see üldsegi nii!

Aasta algas sellega, et 1se jaanuari hommikul võtsin jooksusussid kapist ning asusime Bertaga treenima minu eesseisvaks jooksumaratoniks. Ütlemata hea oli hommikul kell 6 metsavahel koos koeraga kilomeetreid vallutada. Uhke olen, et mitte ühtegi trenni vahele ei jäänud ning iga trenn oli nauding. Eesmärk oli Riia maratonil hea aeg teha – jep, eesmärk sai saavutatud ja isiklik rekord tuli parem kui ma oodata oskasin. Juba olin valmis 2013 Berliini maratoniks stardinumbrit broneerima kui ootamatu põlvevalu mind jalust niitis. Hakkasin põhjuseid uurima ja ilmnes, et olen ennast ületreeninud, isegi 5 kuud puhkust ei ole aidanud mind traumast taastuda. Arstide diagnoos oli, et lõpp jooksule ning kriips agilityle aga agility osas plaanin arsti ettekirjutisi ignoreerida :)
Hetkel murran pead, mis võiks olla meie uus spordiala, mida koos koeraga teha (jooksjaid nähes on endiselt nutt kurgus ja kadestan kõiki, kes saavad endale jooksutrenne lubada).


Aga KÕIGE tähelepanuväärsem sündmus oli minu-Berta tandemi agility võistlustega alguse tegemine. Meie esimene start oli mai lõpus Pärnus ja meie stardinumber oli nr. 1.
Liblikad kõhus asusime stardijoonele aga ohhh kuidas ma seda jooksu nautisin. Esimene päris võistlus ja koera meeleolu oli maksimumis!
Minu jaoks oli see päev nii oluline ja ma tundsin ennast nii tublina nagu oleks midagi erakordset teinud.

Ja sellest meie agility suvi alguse sai. Mis mulle endale väga meeldis, et Lexberry`se bande oli igal osaletud võistlusel suure koosseisuga esindatud. Nii hea oli ise joosta ja omadele kaasa elada!
Raske on oma tänu sõnadesse panna aga Natalja ja Kristi toetus võistluste valikul, ettevalmistusel ja võistlus-radade õige jooksutrajektoori valikul oli alati märkimisväärne.

Ja siis me saime Tuhalas esimese koha! Jeeee see oli nii lahe tunne ja nii äge oli sellega kelkida :D

Meie tee A0-s oli väga edukas. Edukuse mõõdupuuks seadsin minu arengu, koera meeleolu ja soovi agility radadel tegutseda. Absoluutselt igal võistlusrajal oli koer kiire, kontaktne ning üliheas meeleolus, ka meie diskvallid olid sellised ilusad, mis mind ei heidutanud.


Sügisest hakkasime trenne tegema 2x nädalas, seega võistlushooaeg 2013 – siit me tuleme!
Ise hoian pöidlad pihus, et põlved alt ei vea – seni hullematel päevadel olen pidanud jooksma valuvaigistite abiga aga seda ma tean, et agilityt ma ei jäta! Sellise agility hulluga nagu Berta on rõõm trenne teha ja võistlustules olla.


Mööduva aasta märksõnadeks on veel Hiiumaa ja meie rannamatkad. Neid ma nautisin täiel rinnal. Indreku ja Berta seltskonnas käisime maha tunde ja pikki kilomeetreid. Berta, pane oma vaim valmis, 2013 plaanime ekstrapikki matku  teha!

Meeldejäävamaid sündmusi oli Soprano tüdrukute 2ne sünnipäev. Meie head sõbrad kogunesid Viimsisse ja mõnusas seltskonnas sai koerakutsade järjekordset aastakäiku tähistada.
Seisan endiselt sõnade taga, et koeraomanik on väga hea olla ning sellest parem on ainult see kui sul on lisaks suur toetajaskond, kes aitab hea nõu ja jõuga igal hetkel.
Anne ja Kristi, teie panus meie tegevustesse on nii suur, et seda ei saa sõnadesse panna!
SUUR aitäh teile!


Eks asun ise ka sinna libedale teele,  sean 2013 eesmärgid ritta:
  • A1st A3e ??? – selle soovi osas pean veel endaga aru pidama, et kui õnnestukski aastaga „trollijuhiks“ saada, kas ma siis ka seda trolli võistlusolukorras juhtida oskan :D
  • Soovin, et minu-Berta tandem teeb uuel aastal agility rindel ilusaid etteasteid, et meie treener Natalja meie üle uhke oleks
  • Võimalikult palju Lexberry`se üritusi, et me oma õdede ja teiste suguvõsa liikmetega palju lõbusalt aega saaksime veeta
  • Ja ka midagi isiklikku – et see koolitee lõppeks ja mul ei tekiks tahtmist edasi õppida, aitab juba tarkusest!!!

Tervitused ja head soovid kõikidele, kes meid teavad!

Sunday, December 30, 2012

Soprano pliksid + team Jackie agility paaride võistlusel


Soprano tibide ühine jalutuskäik. Nii hea oli kõiki taaskord näha :)
Meie :) (aitäh Annele pildi eest)
 
29.12.2012. toimus paaride aastalõpu agility võistlus TAKO hallis, kohtunik Svetlana Zolotnikova.
Osalemas oli 46 võistluspaari ja meie paarisrakend Lumi-Kristi & Lexi-Külliki saavutasime 4nda  koha! Super!

Meie oleme seal paremas nurgas :) (foto eest aitäh Jelenale)

Mina, tuisupea arvasin, et tegemist sellise mõnusa sõprusseltskonna naljavõistlusega kui võistluseelsel õhtul sattusin lugema TAKO lehelt juhendit. Appi! Tegemist ju tõsise asjaga ja mina ei ole ennast üldse ette valmistanud! Ja osalemas 46 võistluspaari ehk siis 92 koera-inimest. Ja sellises olukorras Kristi usaldas mind Lexiga jooksma, mis tal mõttes oli!!!

Rada õppides oli sisetunne hea ja ma suutsin isegi Lexi arvatavat jooksutrajektoori ette kujutada, varem ei ole see mul õnnestunud. Start ja esimene jooks ning minu üllatuseks liikusin ise ja Lexi täpselt nii nagu ma plaaninud olingi. Puhas rada!  Aga mida siin imestada kui minu paariline oli ikkagi MM-l osalenud.
Teine rada ja sama lugu, õppides suutsin meie mõlemi jooksutrajektoore ette kujutada ning rajal käitusime nii nagu plaanis oli. Taaskord puhas rada ning pean tunnistama, et kui Berta ei soovi minuga agiliy trennides käia siis võtan enda seltsiliseks Lexi :D

(aitäh Kristile foto eest)

Mõlemad, nii Lumi-Kristi kui Lexi-mina tegime puhtad rajad ja 4s koht on igati vääriline, et uhkust tunda!
Suuuur aitäh Kristi, et meid enda tiimi kutsusid! Ning suur aitäh Tiinale, meie stardiabile :)

Tänase päeva ülesanne: võidukarikale riiuli valmistamine :D


Tuesday, December 25, 2012

Meie epilepsiat tekitav koer ja loomulikult kauneid pühi kõigile!



Käsi südamele pannes võin erapooletult öelda, et meil on hästi koolitatud ja sõnakuulekas terjer. Oleme teadlikult teda kutsikapõlvest kasvatanud ning tal ei esine isiksusehäireid :), närvilisust, kartlikust ega loomade/inimeste põlgust – lihtsalt, et taustinfo oleks paigas.


Sütiste pargis jalutades olen aegade jooksul väga kummaliste inimeste otsa sattunud, kes on meie koera süüdistanud tigeduses (lõriseva vastutuleva koera omanik on mind sõimanud, et minu koer haugub tema lõriseva koera peale!!!), halvas kasvatuses (väikelaste vanemad on otsustanud, et lapse koerakartuse väljaravimiseks, peavad lapsed meie koera silitama. Mina olen selle vastu olnud, sest JRT ei ole tõug, keda lasta võõral väikelapsel rebida), agressiivsuses (muukeelsed tädikesed oma nähvitsatega peavad õigeks, et minu koer peab nende koertega "musitama," mis mulle kohe kindlasti ei meeldi!!!) ja lisaks minu ebaõiges kasvatusmeetodis (vastutuleva koera omanik sõimas mind, et tema koerast möödudes ei ole minu koer tihkelt minu parema jala vastas!!!).


Eks enamus pensionär-koeraomanikel on olnud koeraga „vabakasvatus“ ning ilmselt ei ole nad kunagi süüvinud koera kasvatusse ja erinevate tõugude iseloomudesse. Lisaks kipuvad nad alati võõraid inimesi õpetama, nägemata enda tegemata tööd oma koeraga . Seega kõik need kommentaarid olen vaikides vastu võtnud, sest igal inimesel on õigus oma arvamusele ning rahulikult minema jalutanud.



Aga nüüd viskas küll „harja punaseks“. Meiega ühes majas elav pensionär-koeraomanik nõudis, et me koertega erinevatel aegadel jalutamas käiksime, sest meie koer on tema koerale EPILEPSIA põhjustanud!!! Meie koer olevat energiline, kiiresti liikuma ning kui tema koer meie Bertat näeb, pidavat tal epilepsia hoog tekkima. 


Ma saan aru, et inimesel oli probleem ja see tuleb lahendada aga kas ei oleks vahva kui meievahelist jutuajamist oleks alustatud a`la „kauneid pühi, mul on üks jutt teile ehk saame koos olukorra lahendada“. Aga ei, pidin muukeelset vadinat nagu kuuliderahet kuulama ning mind pandi fakti ette, et kui nemad õues on siis meil on KEELATUD õue tulla!!! 



Mõtlen, et võhivõõrad ei kipu lapsevanematele õpetussõnu jagama lastekasvatusest, miks siis seda teha täiesti võõrale koeraomanikule, keda sa ilmselt elus esimest ja viimast korda kohtad!
Uus aasta ei ole veel alanud aga üks uusaastasoov oleks küll, et inimesed jätaksid ebameeldivad kommentaarid võhivõõrastele ütlemata, vaid lihtsalt naerataksid lahkelt ja mööduksid vaikides (v.a kui ollakse väärkohtlemise tunnistajad). 


Ja nüüd väike fotosüüdistus, et tegelikult me ei ole head koeraomanikud :), vaid kiusame oma koera. Leidsime kapist ainukesed koerariided, mis meil olemas ja tegime jõuluteemalise fotoshuutingu :)

Keegigi aidake mind ..help!  help!

Kohalik Sütiste HIRM!
 

Sunday, December 16, 2012

Palju õnne mampsile :)

Palju õnne uhke 6nda sünnipäeva puhul! 
Palju riukaid, sõnakuulelikkust, agility`t, rõõmu, maiuseid ja rõõmsaid energilisi hetki pererahva seltsis!

perekond Soprano Lexberry`s :)

Sunday, December 9, 2012

Lumekoer

Reportaaz lumeoludest Hiiumaal. Kui Tallinnas oli nädala alguses lund küllaga siis Hiiumaal oli kõike väga mõõdukalt (nii külma kui lund). 
Õnneks Berta jaoks oli kõike täpselt parajalt :)

Kohalik Hiiu-Mäekuningas
Kohalik Hiiu-Lumetont