Meie epilepsiat tekitav koer ja loomulikult kauneid pühi kõigile!

Käsi südamele pannes võin erapooletult öelda, et meil on hästi koolitatud ja sõnakuulekas terjer. Oleme teadlikult teda kutsikapõlvest kasvatanud ning tal ei esine isiksusehäireid :), närvilisust, kartlikust ega loomade/inimeste põlgust – lihtsalt, et taustinfo oleks paigas.

Sütiste pargis jalutades olen aegade jooksul väga kummaliste inimeste otsa sattunud, kes on meie koera süüdistanud tigeduses (lõriseva vastutuleva koera omanik on mind sõimanud, et minu koer haugub tema lõriseva koera peale!!!), halvas kasvatuses (väikelaste vanemad on otsustanud, et lapse koerakartuse väljaravimiseks, peavad lapsed meie koera silitama. Mina olen selle vastu olnud, sest JRT ei ole tõug, keda lasta võõral väikelapsel rebida), agressiivsuses (muukeelsed tädikesed oma nähvitsatega peavad õigeks, et minu koer peab nende koertega "musitama," mis mulle kohe kindlasti ei meeldi!!!) ja lisaks minu ebaõiges kasvatusmeetodis (vastutuleva koera omanik sõimas mind, et tema koerast möödudes ei ole minu koer tihkelt minu parema jala vastas!!!).

Eks enamus pensionär-koeraomanikel on olnud koeraga „vabakasvatus“ ning ilmselt ei ole nad kunagi süüvinud koera kasvatusse ja erinevate tõugude iseloomudesse. Lisaks kipuvad nad alati võõraid inimesi õpetama, nägemata enda tegemata tööd oma koeraga . Seega kõik need kommentaarid olen vaikides vastu võtnud, sest igal inimesel on õigus oma arvamusele ning rahulikult minema jalutanud.

Aga nüüd viskas küll „harja punaseks“. Meiega ühes majas elav pensionär-koeraomanik nõudis, et me koertega erinevatel aegadel jalutamas käiksime, sest meie koer on tema koerale EPILEPSIA põhjustanud!!! Meie koer olevat energiline, kiiresti liikuma ning kui tema koer meie Bertat näeb, pidavat tal epilepsia hoog tekkima. 

Ma saan aru, et inimesel oli probleem ja see tuleb lahendada aga kas ei oleks vahva kui meievahelist jutuajamist oleks alustatud a`la „kauneid pühi, mul on üks jutt teile ehk saame koos olukorra lahendada“. Aga ei, pidin muukeelset vadinat nagu kuuliderahet kuulama ning mind pandi fakti ette, et kui nemad õues on siis meil on KEELATUD õue tulla!!! 

Mõtlen, et võhivõõrad ei kipu lapsevanematele õpetussõnu jagama lastekasvatusest, miks siis seda teha täiesti võõrale koeraomanikule, keda sa ilmselt elus esimest ja viimast korda kohtad!

Uus aasta ei ole veel alanud aga üks uusaastasoov oleks küll, et inimesed jätaksid ebameeldivad kommentaarid võhivõõrastele ütlemata, vaid lihtsalt naerataksid lahkelt ja mööduksid vaikides (v.a kui ollakse väärkohtlemise tunnistajad). 

Ja nüüd väike fotosüüdistus, et tegelikult me ei ole head koeraomanikud :), vaid kiusame oma koera. Leidsime kapist ainukesed koerariided, mis meil olemas ja tegime jõuluteemalise fotoshuutingu :)

Keegigi aidake mind ..help!  help!

Kohalik Sütiste HIRM!