Mõtlesingi, et mida teha ühel laupäevasel hommikul, eriti kui õues on lumetuisk ja libedad maanteed. Loomulikult tuleb minna Tallinn-Tartu mnt-le "uisutama! Nii ju kõik normaalsed inimesed teevad!
Kamp koos ja teekond rebaseurgu algas. Tegelikult ei olnud need teeolud üldse hirmsad, tavaline lumine talveilm, nii nagu igal minu 22-l eluaastal olnud (:D)
Täpselt ei mäleta aga vist oli koeri kokku 8, võibolla vähem võibolla rohkem aga kõik need koerad nautisid oma kohalviibimist.
Kõik (peaaegu) esinesid suurepäraselt! Esmakordsed urulased Porto ja Chilli olid tegijad! Kolmas uruskäik Bertal oli nõrk! Päris nii need asjad ei käi, et viin koera maade-metsade taha ja siis ta otsustab, et rebase peale võib ju karjuda ka urus olemata. Seekord ei olnud urg tema teema! Kartust, pelgust või muud sellist emotsiooni koeras ei märganud aga oli kuhjaga põikpäisust. Ahh eks ise teab, kui nii siis nii!
Kui alguses ähvardasin Berta adopteerimisse anda ja 5 chiuaua`t asemele võtta siis mõistsin, et Miku asemel on urus Pätu aga ju siis on Bertal oma maitse eelistused rebaste suhtes! Andsin andeks koerale ja kodus meil endiselt JRT.
Pildid on kehvad, taaskord tõdesin,et fotograafi-anne minust kaarega mööda põiganud. Mõned sellised kaheldava väärtusega pildid on ja terve minuti jägu rebase Pätu olemist filmilindil.
Ja nüüd siis minutijagu rebase Pätu koduseid toimetamisi.
No comments:
Post a Comment