Seekordne trenn näitas, et kui hoian koera piisavas tegevuses ja tähelepanu endal siis ununevad need segavad püksid jalas. Aga kohe kui annan Bertale aega oma peaga mõtlema asuda on püksid meeles ja käitumine rohkem kui kummaline.
Taaskord pidin tõdema, et koera lemmik on kiik. Kontaktpinnad olid minuarust head, ütleme nii, et 10st 8 sooritas ideaalselt. Rada läbides on endiselt mingi nõme põikpäine mõte koeral, et aeg-ajalt võiks ju tõkke ette seisma jääda ja vaadata, millist „tantsu“ perenaine seekord teeb, et koera hüppama meelitada. See pole kartus ega mingi halb kogemus, mis teda sinna seisma sunnib, mina tõlgendan seda nüüd kui puhast koera põikpäisust! Aga ilmselt koer aimab, et enne igat hüppe tõket lähen ma krampi ja nii ta sinna seisma jääb. Aga muidu olen mina Berta selle trenni radade sooritustega väga rahul, noh jah sellise kiirusega võistlema ega poosetama kuskile ei lähe. Eks paistab, millised trennid meil peale jooksukat on.
Ahjaaa jälle vana tõde lajatas haamriga pähe „kordamine on tarkuse ema“. Kunagi Berta beebipõlves olin ma nii usin, et absoluutselt i g a p ä e v ca 20..30min tegime kodus kuulekuse trenni + naljakate trikkide õpetamist. Täna on see taandunud naljakate trikkide õpetamisele ja mängimisele. Ja kui päris aus olla siis seda ei juhtu igapäev, vaid pigem ikka 1..2x nädalas. Täna trennis avastasin, et Berta püsivus on -1000. Käsklus „lamama“ tähendab talle seda, et hakkab lamama ja siis krapsti püsti. Näiteks püsilamamine ei tähenda koera jaoks midagi, nii kui panen ta lamama ja sammun eemale, krapsab ta püsti ja hakkab ilusti minu kõrval käima (vähemalt „kõrval“ käsklus koeral selge!). Ütleme nii, et beebieas võisin ma ta teise tuppa minutiteks lamam jätta ja ainus, mida koer tegi oli pea liigutamine. Aga nüüd! Egas midagi, tuleb jälle kodused kuulekustrennid päevakorda võtta
No comments:
Post a Comment