High level hullus ehk õnnestus mudilane ära väsitada!

Lõpeta pildistamine!

Valget aega on meie ajavöötmes novembris nii vähe, seega ma ei suuda meie nädalavahetuse metsamatkasid ära jätta, isegi siis kui käib ajaga võidujooks, et õigeks ajaks trenni jõuda.
Pühapäev oli taaskord meeletu tormamise päev! Koera-bandega metsas jalutades lendas aeg meeletu kiiruse, et me ei märganudki kui 2h 30min oli möödas ja minul trenniaeg hakkas selga tiksuma. Koju jõudes avastasin, et jäänud täpselt 30min trenni alguseni!
Seekord oli plaanis Nèra trenn + Berta trenn, seega topelt maiused kotti, mudased riided viisakamate vastu vahetatud ja jõudsingi õigeks ajaks kohale.

Soojendus tehtud, alustasin radade õppimist.
Esimene lõik andis aimu, et kiired jalad on võtmetegur ja nii oligi. Mingil kummalisel kombel õnnestus mul koer suunata väga väikeste kaarte tegemisse (juhhuu!), kuid üllatus oli rõngas, mida ta rajal viilides võttis. Ilmselt oli asi selles, et polnud kaua harjutanud, seega sai see mitmeid kordi võetud, mille järel ka rajal rõngasooritus õnnestus. Esimene raja sett lõppes tagantlõikamisega, mille õnnestumisele aitas kaasa palli viskamine õiges suunas.

Järgmine rajaosa eeldas eestlõikamisega tunnelisse saatmist …. no ei suutnud nii kiiresti koera juhtida. Kohe kui minu juhtimine on aeglasem kui Nèra jooks, hakkab ta mulle tagumikku, kätte ja sülle hüppama, seega enne tunnelisse saatmist kargas koer minu ümber ja minu juhtimine rauges koheselt (kartsin talle peale astuda). Küll üritasin enne tunnelit valssi teha, küll tõke enne tunnelit valssida aga selline kombo ei toiminud! Muidugi kui koer kogenum ja ma ei pea igat tõket kontrollima ja saaksin ette joosta siis see eestlõikamine õnnestuks, kuid algaja koeraga ei saa eest ära tormata.
Positiivne oli see, et esimese rajalõigu lõppedes palli loopimine kinnistas koeras tagantlõikamise liigutust, seega pikka rada joostes õnnestus see koht ideaalselt (mul oli suu lahti kui tajusin, et minu 6e kuune mudilane teeb tagantlõikamist perfektselt ja veel nii ökonoomsete kaartega).

Kolmas lõik tähendas taaskord kiireid jalgu, oleks koer iseseisvalt läinud rõngasse, oleksin perfektselt jõudnud igasse etappi, kuid rõnga kontrollimine, eeldas taaskord minu ülihelikiirusel lidumist.

Tervet rada joostes olid kõik kohad väga ilusad v.a eestlõikamisega tunnelisse saatmine, oi kuidas see mind vaevama jäi! Tunneli sooritusest nördinuna üritasin ma ca 5x teha 20takistusega rada, hing oli paelaga kaelas (võhmaga mul väga probleeme ei olnudki, kuid kiirus oli tappev) aga eestlõikamine ikkagi ei õnnestunud! Isegi õhtul maga maminnes vaevas mind see koht, sest vaimusilmas elasin veel ja veel kord läbi oma liigutused ja analüüsisin, kus ma vea tegin.

Huvitav, kas saab veel jõuluvanale soovide listi muudatuse teha? – soovin kiiremaid jalgu, et mudilasega ühes rütmis joosta.

Nèra puhkama ja Berta etteaste. Kuna olin edasijõudnutest ainukesena trennis siis tähendas see praktiliselt 4 raja suhteliselt järjestikust jooksu. Olenemata meie 11km jalutuskäigust, otsustas Berta trennis ergas ja kiire olla, mis taaskord pani minu kiiruse proovile. Bertaga rajad õnnestusid ideaalselt ja vist ei pea mainima, et kontaktid olid lihtsalt PERFEKTSED!
Minu Bertakene kiunus tunnelis, slaalomis ning osadel tõketel minu vaikiv russell haukus (muusika minu kõrvadele)
Peale trenni Bertaga väike lõdvestusring, koer boxi puhkama ja taaskord Nèra etteaste.
Oehh!

Nèraga tegime slaalomit (3e tugikaarega), kiike suurema allamineku trajektooriga (oi kuidas see koer jumaldab kiike!), jooksukontaktne tõstetud lauaga ning esimest korda proovisime pikkuse hüpet. Kui Nèra pikkushüppele pihta sai siis tulid kaunid sooritused, ilusad kiired hüpped.
Seekord suutsin Nèra viia trenniga sellisesse konditsiooni, et kui lähedusse ilmus koer, kellega Nèra tahtis mölisema minna siis mina ning treening olid suuremad motivaatorid talle, juhheeei!
See koer ei väsi mind üllatamast!

Sattusin treeninguga nii hoogu, et treener pidi mind platsilt minema kihutama. Autosse istudes tajusin, et appikene kui väsinud ma olen! Jalad olid kanged ning väga väsinud. Koju saabudes oli saun köetud, seega Berta läks leiliruumi sooja (jep, Bertale meeldib saunas käia) ning Nèra läks koridori minu tossude peale magama.
Nii vaikset õhtut ei ole ammu olnud! 

Nèra ingellik pool, mis eksisteerib ainult välimuses :)

 Super päev! Selliseid võiks veelgi olla.
Uue nädala eesmärk on koerale jooksukoridor kodus teha ning harjutada teda koos minuga jooksma ning õpetada selgeks käsklus „edasi, hüppa“.

…jätkan püüdlikult igapäevast jooksu kontaktide harjutamisega. Ei takista mind vihm, lumi, pimedus, sest õue sai pandud prožektor ning antud lubadus, et kevadeks on muru taastatud.

kodupoom