Berta & Nèra: See kaunis 2015 aasta!

Vana aastat jäänud veel loetud tunnid, seega taaskord aeg asuda traditsioonilise aastakokkuvõtte tegemisele. Aasta oli kirju ning palju erinevaid sündmusi täis! Kolm salasoovi, mis ma uuest aastast soovisin olid: palju agility võistlusi, leida aega Hiiumaa lilleaeda nautida ning tutvuda uue neljajalgse karvase pereliikmega. Kõik need kolm unistust täitusid! Ilmselt mööduva aasta aprill –november nädalavahetusel olin ma kas (a) Hiiumaal või (B) Bertaga AG võistlustel. Ahjaaa, üks suvenädalavahetus möödus Saksamaal mudilast toomas.

esimene koosolemise nädal

Aasta algas suure sisemise heitlusega, kas lüüa segi enda plaanid ja tuua koju jaanuari lõpus uus mudilane Irhaberki kennelist või jääda ootele. Peale pikka sisemist heitlust ning mõtlemist sain aru, et aasta algus on täis muid plaane ning sinna vahele ei ole ma suuteline planeerima aega, mis vajalik ühe mudilase sirgumiseks, seega jäin taaskord ootele.

Keskendusin Berta agility treeningutele ning sinna sekka igapäevaselt lugesin, tutvusin ja vaatasin kuidas kasvatada ülesse üks tubli mudi koer (tegin suurest igatsusest valmis isegi sotsialiseerumise plaani ning nimekirja asjadest, millega mudilane tutvuma peab!).

Mudilase teemadel hakkasid asjad märtsis natukene kiiva kiskuma, sest sain teate, et kevadeks planeeritud pesakond lükkub 2016 aastasse. Egas midagi jäin ootele, kui peagi Irhaberki Boglar teatas, et tema isast kasutatakse paarituseks ning emane on Kormosvari Haijto kennelist. Ühesõnaga üliheade liinidega vanemad ning nende mõlema järglased on väga head agility koerad (kuigi see ei ole minu silmis eriline näitaja, sest lõpptulemus oleneb ikka sündiva kutsika iseloomust ja sellele järgnevast kasvatusest/treeningust). Ja juuli lõpp oligi see kui väiksele Nèrale järgi läksin. Jep saingi endale ühe väikse musta, särtsaka, kange iseloomuga tulesädeme.

mudilane nelja kuusena

Berta ja Nèra klapp oli super! Möllu, trallitamist ja mudilase poolset Berta jumaldamist olid järgnevad kuud täis (sama seis kestab senini).

sõpsid

Berta kiirus oli aasta esimesel poolel olematu, oi kuidas ma taidlesin tema motivatsiooni tõstmisega, tutvusin erinevate teooriatega kuidas koer agilityt nautima panna. Sellel kolgata teel oli meil paar helget treeningu hetke ning ridamisi aeglaseid võistlussooritusi. ….ja suve teises poole hakkas mu väike printsess Berta jooksma!!! Üks osa oli tema toitumiskava ümber vaatamine, teadlik koera füüsilise koormuse arendamine, minu enesekindluse kasv ning …palun trummipõrinat….. üks mudilane, kes Berta silmis agility sädeme lõkkele lõi ja selle väikse valge koera jooksma pani!

See väike olevus on üheks põhjuseks, miks Berta jooksma hakkas :)

Oi kui nauditav oli see hetk kui minu väike valge koer võistlusel /jah, võistlustel!/ slaalomis kiunus või enne starti haukus (Berta oli enne seda vist oma 5e eluaasta sees 2x haugatanud agility platsil). 5m/sec me võistluskiiruseks ei saavutanud aga 4,78m/sec tuli ära !!!

Selle aasta AG tähtsündmuseks pean Saaremaal toimunud EMV-d. Super õhkkond, ideaalne korraldus ja mõnus ühtekuuluvuse tunne oli selle võistluse läbivaks teemaks.
Selle aasta AG saavutuseks pean Berta ja minu meeskonna 6ndat koondtulemuse kohta eestikatel. Tegelikult on see päris uhke, olla Eesti meistrivõistlustel kokkuvõttes 6s !

nii mõnus on laiselda

Berta põhiasend kui ei pea trenni tegema

ära sega!

jälle Berta omas elemendis

Aasta teine pool möödus aktiivses mudilase kasvatamises ning Bertaga agility radu nautides. Tänu Nèra tulekuga hakkasin märkama kui suure töö olen Bertaga ära teinud ja kui tubliks koeraks on Berta kasvanud.. Seoses sellega olen hakanud kogu treeningperioodi teadlikumalt suhtuma, enam ei jookse pea-jalad laiali, vaid igas treeningus üritan anda endast 100% ning märgata koera (jep, kõlab absurdselt kuid kuni selle aasta keskpaigani tegelesin ag radadel ainult enda liikumisega, alates augusti algusest hakkasin radasid planeerima koera seisukohast ning võistlustel/treeningutel jookseme meeskonnana).

Eelmise aasta soovidest täitus suurejooneliselt ka see, et mul on kodus oma väike agility plats. Oi kui nauditav on paariks minutiks õue minna ning Bertaga erinevate nurkade alt slaalomit teha või Nèraga paar RC-d joosta.

minu väike ag plats

Nèra poomi otsal

Aga nüüd 2016 soovid/eesmärgid - 2015 aasta 5st soovist jäi täitmata ainult 1, seega ka seekord kannan esimese soovi 2016 aastasse:

Uude aastasse kandub edasi ambitsioonikas agility soov, mis 2014 ega 2015 ei täitunud, äkki 2016 läheb õnneks!

Esimese soovi täitumiseks on vajalik:
- Kontaktid! Kontaktid! Kontaktid! Võistlustingimustes korda, kuid selle nimel olen juba 3 kuud tööd teinud ja see jätkub ning orienteeruvalt peaks suvelõpuks probleem lahenduse saama

Nèraga alustame trikikoolitust ehk 2016 aasta lõpuks saan juba vahva etteaste teha neile, kes juhtuvad küsima, et „kas see koer käppa ka oskab anda või midagigi teha?“

Nèraga võib-olla alustan võistluskarjääri aga võib-olla ka mitte. Selle koera hullust tajudes on sooviks põhiasjad üliselgeks saada ja alles siis edasi liikuda

See läheb küll esimese soovi alla aga reaalsuse piiridesse jäädes siis seekordseks plaaniks on Bertaga EMV-l 4ndaks tulla

Bertaga saavutada võistluskiirus 5m/sec

Bertaga vähemalt ühel ametlikult võistlusel saavutada 0 tulemusega I koht

Nautida täiel rinnal agilityradasid ning tunda rõõmu suvistest võistlustest (nojah see natukene nagu selline hubabaloo soov, sest seda ma teen juba niigi)