Uudiseid mudilase treeningrindelt!

Tegin endale puust ja punaselt selgeks, mis konditsioonis ei tasu mudilasega trenni teha!

Erandkorras oli meie sellenädala treening laupäeva hommikul. Paar päeva enne seda päeva olin visalt haigusega maadelnud, seega laupäeval seisime trenniplatsil sellise tandemina:
Mina: tõbine, silmad punased, nina punane ja paistes, peas 1000 päkapikku tagumas, enesetunne nii sant kui olla saab ning sellest tingituna ärritunud, pahane ja tusane
Mudilane: kuna paar minu haiguspäeva tähendas mudilasele vähendatud aktiivsust siis sellest tingituna hüperaktiivne, puhanud, ülevõlli erk, rabeleja, sõnakuulmatu, püsimatu rahmeldis.

Sellisena me platsile sammusime ja ükskõik mida ma mudilaselt ei nõudnud kõik tegi ta vastupidi – stardipüsimine olematu (viimasel ajal ei ole sellega erilisi probleeme olnud), jätkuv tõketest mööda jooksmine, out-eestlõikamise totaalne feil, klähvimine ning minu kätte hüppamine (mudilasel õnnestus mu jope puruks tõmmata), RC jätkuvad ülehüpped. Oi kui ärritunud ma olin.
Nagu sellest vähe oleks olnud! RC harjutamisel palli toomisel märkas Nèra bostoni kutsikat. No ja siis ta mõtles, et teeb oma mudilase asja – jookseb klähvides koerani, klähvib 5m kaugusel teisest koerast ja minu esimese hüüdmise peale jookseb minu juurde tagasi. Mind ehmatas bostoni venelannast omaniku käitumine. Märkasin koheselt Nèra minema jooksmist, hüüdsin ja koer suundus mu juurde tagasi (ta oli teisest koerast ca 10m kaugusel), kuid Daam suutis juba käed ülesse tõsta ja röökida „Von atsuda, ubjuu“ ja virutas rusikat minu suunas. Nojah, issanda loomaaed on kirju! Imestasin trenni jooksul jätkuvalt, et kui tema enda bostonlane mööda platsi kontrollimatult tiirles ja omaniku korraldustele ei allunud siis Daami suust tuli ainult sellist sõnavara „no batshemu, idi na mamu!“
Nojah….

Trenni lõpus suutsin ennast kokku võtta ja viimase raja puhtalt joosta kuid valsi eelviimase pöörde kaar oli koeral küll väga suur ja kole.

Läksin koju ja endal nii paha tunne sees, et ei suutnud treeningus  keskenduda. Õhtul otsustasin kodus väikse treeningu teha ja ennäe imet Nèra tegi slaalomi puhtalt ära ja mitte üks või kaks korda aga mitu korda järjest. Täna hommikul slaalomit tehes hakkas Nèra haukuma ning kiirus oli väga hea. Sain isegi kaugemalt õigesse avassse teda saata ning tasapisi sain ka temast tahapoole jääda. Õnnestus paaril korral ka slaalomist eemale minna aga enamikel juhtudel tõmbas see koera välja.

 

No ja RC rindel läheb meil sõu-sõu. Nädalavahetuse videotrennis oli palju ülehüppeid aga täna hommikul jälle oli 100% sooritus. Jätkuvalt on plangu kõrgus 35cm ja esialgu see ka püsib sellel kõrgusel.

Jätkame pürgimist tähtede suunas :)