„Cellie oli meie kõigi koer. Nüüd on ta taevas tiibadega ingelkoer. Juba 2 päeva on ta seal kõrgel oma lemmikut ilma teinud, ilusat valget lund meile saatnud“.
Sõnad, mis tõid rahu minu meeltesse ja naeratuse huulile. Tõesti juba mitmendat päeva on kevadine ilm muutunud talveks, kaunid pitsilised helbed on katnud maa ning justkui eriline valgus on ilma täitnud. Aitäh Sulle Cellie, et oled nii kauniks ilma muutnud ning pakkunud Bertale talverõõme, sest talve nad mõlemad jumaldavad (ma ei suuda minevikus rääkida!).
Esmaspäeva varahommikul oli taevas imeliselt selge, noorkuu säras vastu, justkui muinasjutus ning üks täht säras eriliselt kirkalt – ka mina mõtlen Sulle kallis Cellie!
Näiliselt on tegemist kuupäeva vahetusega siis mingil salapärasel põhjusel on 1 jaanuar olnud uute alguste, soovide ja lootuste kuu. Justkui uus uks avaneb jaanuari esimesel päeval, uks uute võimaluste juurde, kus kaasa saab võtta positiivsed kogemused ning seljataha jätta ebameeldivad sündmused.
See aasta oli erand. Luban, et ei unusta kunagi seda päeva, igal aastal, igal esimesel jaanuaril mõtlen Sulle, süütan küünla ning soovin mõttes Sulle head ning palju põnevaid koeruse tegusid inglite maal.
Mäletad kui sa meie juures hoiul olid. Päevad täis naeru, rõõmsaid koerakoerusid ning Bertaga mürahetki. Te kaks väänikut ei jäänud isegi öösel magama, sest oli ju vaja omavahel mürada ning tõestada, kes on vingem sell.
Mäletad kuidas sa Pääsküla rabas porri sukeldusid ning kutsusid ka Berta endaga mudamülkasse mürama. Mäletad kuidas ma südamest naersin kui äkki oli minu ees kaks mudast koeratüdrukut. Isegi mööduvad inimesed seisatasid ning jäid seda vaatama. Mäletad kuidas üks armas abielupaar Sulle ütles, et sa oled armas väike koeraplika, kes päikse välja toob. Sa vaatasid neile otsa ja jätkasid müra.
Mäletad kuidas sa Väänas tiiki tahtsid minna ja mina koguaeg seda sul teha keelasin. Loomulikult ei takistanud see Sind ja Bertat tiiki hüppamast.
Mäletad kuidas sa Randveres Jossu basseini sulpsasid ja seal te nelja- ja kahejalgsed koos mürasite, nii et terve küla kajas lapse naerukilgetest ja koerte haukumistest. Rõõmus päev oli! Kõik meie koosveedetud päevad olid rõõmsad, sest sa oled üks eriline koer, kes igas inimeses naeru huulile tõi.
Mäletad meie Soprano perekonna iganädalasi Kadrioru jalutuskäike, kus te koeraplikad mürasite ning aegajalt mõne mööduva jalakäija jalgadesse mürahoos tuiskasite.
Mäletad meie Soprano perekonna traditsioone, kus suvel tähistasime teie sünnipäeva ning detsembris jõule. Kui kõik teised kutsad väsinud olid siis Sina alati lootsid, et keegi viskaks veel ja veel Sulle mõne puuoksa, et saaksid selle järgi tormata!
 |
| Väsimatu Cellie :) |
 |
| 2010 Rakvere näitus |
 |
| 2011 oktoober kui Cellie pere teisele maale elama läks |
 |
| 2013 jõulu jalutuskäik |
 |
| 2014 jõulu jalutuskäik |
 |
| 2015 jõulu jalutuskäik |
Kui palju me kõike koos tegime ja kui lõbus meil alati oli!
 |
| Võistlushoos |
 |
| Jänkujooks |
 |
| Õige russell nii näitusel ennast näitabki! |
Meie kõigi armas kallis igavesti südamesse vupsanud tiibadega ingelkoer, kohtume taas!
Igatsen ...
 |
| 3e kuused Soprano tüdrukud |
 |
| 6e kuused Soprano tüdrukud |
 |
| 1e aastane Cellie |
 |
| 2e aastased |
 |
| 3e aastased |
 |
| 4 aastased |
 |
| 4 aastased |
 |
| 5e aastased torti söömas |
No comments:
Post a Comment