Sunday, September 26, 2010

23.09.2010 Läbi raskuste tähtede pole!

Veel üks päev ja Berta hakkab regulaarselt õues käima. Õnneks oleme ennast treeninud hommikuste ja õhtuste jalutamistega Mustamäe ümbruses Gucciga. Hommikune koeraomaniku elu on ikka totaalselt midagi muud kui ilma koerata elu. Just selles mõttes, et hommikul kohtad õues kõiki teisi koeraomanikke - vestlus käib ikka kohustuslike küsimustega: "emane või isane?", "oi kui armas,mis nimi on?", "mis tõug?", "kui vana?".  Vastused käes, jalutatakse oma teed edasi.
Selle nädala jooksul kui Gucci meil oli olen vähemalt 10-le inimesele pidanud need vastused edastama, mõnele inimesele isegi paar hommikut järest.

Tänane päev möödus meil tormakalt. Liisaga koolist koju, sõime, ruttu-ruttu õppisime ja kihutasime koertega agility trenni vaatama. Gucci otsustas väikesete kutsadega mestis olla, mine tea, mis need suuremad temast arvavad. Nagu ikka ei saanudki trenni väga järgida, sest kutsikad ja nende perenaised olid omas maailmas ja eemal.

Hiid-Bertast saab jagu ainult topelt jõuga

Kallihetk

Kas saate aru, miks helkur on oluline!? Pimedal ajal kandke helkurit!!!!

Cellie ja Maari
Gucci

ps. eelmistest agility trennidest jäi silma, et Elsie preemia oli peale sooritust tennisepalliga mürada. Mõtlesin, et lahe, harjutaks Bertale sama. Päris tennisepall silma ei jäänud, vaid ükspäev Hortest külastades haarasin kaasa seal müüdava koerte tennisepalli. Uhke leopardi mustriga. Ühesõnaga tänaseks on sellest jäänud järgi kängar ja hunniks pruuni-beezikat sodi , mida olen Berta kurgust välja koukinud. Aga ma ei jäta jonni, muretsen spordipoest õige tennisepalli ja harjutame sellega mängimist.

ps.ps. Külli, Liisa teatas, et soovib veel viit koera endale lemmikloomaks - võin tutvuse poolest ühte vahvat  koeratõugu soovitada :)

No comments:

Post a Comment